lg 2 p 1,6 järgi ja mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.03.2014-16.06.2014 ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 aastat 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.10.
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vyacheslav Bogoslovskiy esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
§-s 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vanglast. Ka on möödunud VangS §-s 76 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Vyacheslav Bogoslovskiy tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistavad Vyacheslav Bogoslovskiy ennetähtaegse vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik. Vangla iseloomustuse kohaselt Vyacheslav Bogoslovskiyl distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta õppis 2017-2019 riigikeelt tasemel A1-B1. 18.12.2018-05.03.2019 osales programmis „Õige hetk“. Programmis osaledes kinnipeetav ennast seksuaalkuriteos süüdi ei tunnistanud. Aastatel 2017-2022 on Vyacheslav Bogoslovskiy töötanud vangla majandusabitöödel eluosakonna koristajana ja toidujagajana. Kinnipeetaval puudub rahvastikuregistri järgne elukoht. Ta viibis Eestis pikaajalise elamisloa alusel, mis on PPA 08.06.2020 otsusega nr 15.33.4/363-7 tunnistatud kehtetuks ja tehtud lahkumisettekirjutus Eesti Vabariigist väljasaatmiseks Venemaa Föderatsiooni sundtäitmisega pärast vanglast vabanemist ning lisaks kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Vyacheslav Bogoslovskiy lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, õde ja poeg, kellega suhted on head. Kinnipeetava xxxxx on kuriteo ohver. Suhted tütre ja endiste abikaasadega on katkenud. Vangistuse ajal on rahaliselt toetanud ema. 01.03.2022 seisuga on K- raha andmetel kinnipeetaval täitmata nõudeid 7077 eurot ning vabanemisfondis on 1641 eurot. Vene Föderatsiooni saatmise korral omab Vyacheslav Bogoslovskiy õigust saada Politsei- ja Piirivalveameti poolt ühekordset toetust kuni 1400 eurot. Õiguskuulekas käitumine ja töötamine vanglas, riigikeele omandamine ja sotsiaalprogrammis osalemine iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. V.Bogoslovskiyt äärmiselt negatiivselt iseloomustavateks asjaoludeks, mis räägivad vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vastu, on kuriteo asjaolud. Kohtuotsuse sisust nähtuvalt on kannatanuks olnud süüdimõistetu xxxx alaealine xxxxx, kelle suhtes V.Bogoslovskiy aastatel 2010-2014 regulaarselt (keskmiselt korra kuus) pani toime seksuaalse enesemääramise vastaseid kuritegusid (esimeste kuriteoepisoodide ajal oli kannatanu üksnes 12 aastat vana). Kuigi osa tegusid on seisnenud sugulise kire rahuldamises 3
lg 2 p-de 1,2 järgi), on ta korduvalt astunud lapsega ka vaginaalsesse suguühendusse. Kuriteod on toime pandud tahtlikult ja planeeritult. V.Bogoslovskiy kasutas ära momente, mil xxxxxxx omaette jäi. V.Bogoslovskiy pani xxxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes toime seksuaalse iseloomuga tegusid pika ajavahemiku jooksul. Seega ei mõistnud ta üldse oma tegude raskust. Süüdistatav rahuldas oma sugulist kirge mõtlemata üldse sellele, milliseid tagajärgi (füüsilisi või vaimseid traumasid) võib see kaasa tuua tema alaealisele ohvrile. Vägistamise tagajärjed võivad saata ohvrit läbi terve elu. Ennetähtaegse vabastamise jaatamiseks peab olema kindel, et süüdlane on mõistnud oma tegude tähendust, õigusvastasust ning mõistnud kuriteo raskust. Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2016 kohtuotsusest nähtuvalt V. Bogoslovskiy pidas süüdistust alusetuks ning kantuks eesmärgist mustata tema head nime ja kätte maksta. V. Bogoslovskiy on arvanud, et tema abikaasa tahtis temast vabaneda ja xxxxx süüdistas teda alateadlikult xxxx vägistamises kokkuleppel oma emaga, et tõmmata xxxx erilist tähelepanu ja kutsuda esile kaastunnet ning suhelda seeläbi rohkem eakaaslastega. Ka vangla iseloomustuses on märgitud, et V.Bogoslovskiy eitab kuriteo toimepanemist ning väidab, et xxxxx seksuaalselt ära kasutanud ei ole. Põhjxxxx süüdimõistmist endise abikaasa poolse kättemaksuga, millesse naine kaasas alaealise tütre. Kohtuistungil V.Bogoslovskiy kinnitas, et on kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetseb ning tegi seda juba eelmises vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamises menetluses. Vangla iseloomustuses märgitu ei ole süüdimõistetu väitel enam õige. Tuleb nentida, et Tartu Maakohtu 30.09.2020 määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 2.12.2020 määruse sisust nähtuvalt on süüdimõistetu tõepoolest oma süüd kahetsenud. Samas pole kohtud seda kahetsust pidanud veenvaks. Vangla iseloomustuses märgitut ja süüdimõistetu kohtuistungil avaldatut võrreldes on problemaatiline, kas V. Bogoslovskiy on oma süüst ja toimepandu lubamatusest aru saanud. Võrreldes vangla poolt varasemas ja praeguses menetluses koostatud iseloomustusi tuleb nentida, et need on suurel määral kattuvad. See tekitab kahtlusi asjaolus, kas iseloomustuse koostamisel on üldse arvestatud võimalikke muutusi süüdimõistetu hoiakutes. Ei saa välistada, et pikka aega vangistuses viibimine ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemine muudab süüdimõistetu hoiakuid ning nii on see toimunud ka käesoleval juhul. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema suhtumist kuriteosse muutnud muuhulgas sotsiaalprogrammis osalemine. Samas süüdimõistetu kinnitusel kuriteo asjaolusid programmis üldse ei käsitletud. Vangla iseloomustuse kohaselt aga käsitleti programmis esmalt õiguserikkumise asjaolusid igakülgselt, kuid süüdimõistetu ennast süüdi ei tunnistanud. Seega on küsitav, kas ja mil määral sotsiaalprogrammis osalemine on süüdimõistetut mõjutanud. Isegi kui eeldada, et süüdimõistetu on oma hoiakuid käesolevaks ajaks muutnud, ei ole kohus veendunud, et ta enne tähtaega vabastamise korral ühiskonnale ohtu ei kujuta. Kohus peab endiselt märkimisväärseks uute analoogiliste kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu toimepandu kestus ja laad annab alust järeldusele, et tema seksuaalkäitumine on olnud aastaid ilmselgelt väärastunud. Ka vangla on pidanud V.Bogoslovskiyt vaatamata toimunud sekkumistele kõrgohtlikuks, kelle puhul seisneb oht seksuaalse ründe toimepanemises laste suhtes. Kohtuistungil süüdimõistetu kirjeldas oma elu vabaduses normaalsena (käis tööl, olid normaalsed suhted töökaaslaste ja sugulastega, osales õelaste kasvatamisel, hoolitses oma elukaaslase lapse eest, kõik oli hästi). Samas kuriteo toimepanemist selgitas süüdimõistetu segaduses olekuga. Seega võib süüdimõistetu käituda väga eripalgeliselt. Asjaolu, et süüdimõistetul õnnestus kuritegu toime panna mitmete aastate vältel, annab alust järeldusele, et süüdimõistetu oskab oma kuritegelikke kalduvusi hästi varjata. Vangla kinnitusel puudub V.Bogoslovskiyl vabanemisel kindel elukoht, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral käitumiskontrollile allutamise hädavajalik eeldus. Käesoleval juhul ei takista elukoha puudumine iseenesest siiski süüdimõistetu vangistusest 4
, § 761 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui ta antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Isiklikus toimikus olevast PPA 08.06.2020 otsusest nr 15.3-3.4/363-7 nähtub, et V. Bogoslovskiy pikaajalise elaniku elamisluba on tunnistatud kehtetuks. Samuti on tehtud lahkumisettekirjutus Eesti Vabariigist väljasaatmiseks Venemaa Föderatsiooni sundtäitmisega pärast vanglast vabanemist ning lisaks kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Eelmises V. Bogoslovskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu 2.12.2020 määruses (p-s 8) on leitud, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse sidumine V. Bogoslovskiy Eestist väljasaatmisega on väär. Vabaneva kinnipeetava kohta tehtud otsus tema riigist väljasaatmiseks ei ole asjaolu, mida kohtud ennetähtaegse vabastamise põhjxxxx hinnates võiksid arvesse võtta. KrMS §-s 426 lg 3 sätestatu ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täixxxx alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 üksnes võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata
Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud
MS § 426 lg-t 3 kohaldada. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et V.Bogoslovskiy ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. V. Bogoslovskiy ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks ei ole täidetud
Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. V.Bogoslovskiy puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks V.Bogoslovskiy positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab V.Bogoslovskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul kaaluda korduvalt edaspidigi. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 mõistab kohus süüdimõistetult menetluskuluna välja riigi õigusabi tasu 92,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.