Obsah (5)

§ 74§ 199§ 266§ 64§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4004 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlus

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.O (A.O; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu
2. mai 2017 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu A.O kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 07.05.2014 otsusega kokkuleppemenetluses karistati A.O

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi 1 aasta vangistusega ning

§ 266

lg 2 p 1 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel kohaldati 2-aastase katseajaga vangistust tingimisi ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille kohaselt A.O kohustati järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid, elukohaga Keskuse 10 – 11, Lehtse, Tapa vald.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati A.O heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.03.

1. Katseaja alguseks loeti 07.05.
2. Viru Maakohtu 20.05.2014 määrusega parandati viga 07.05.2014 otsuses, kus ekslikult oli katseaja pikkuseks märgitud 3 aasta asemel 2 aastat. Õige on katseaeg pikkusega 3 aastat.
3. 18.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb A.O-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
4. Viru Maakohtu 05.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ning pöörati täitmisele A.O-le Viru Maakohtu 07.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o 1 aasta vangistust. 3.
5. Kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on käesoleval ajal põhjendatud. A.O katseaja pikendamine, mis annaks võimaluse pikendada ka temale pandud kohustuse tasumise tähtaega ei ole võimalik, kuna

§ 74

lg 3 kohaselt on tema suhtes rakendatud maksimaalne, s.o kolme aastane katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega. Seega ei ole võimalik kohaldada tema suhtes muid mõjutusvahendeid. 3.

1. A.O on maakohtu hinnangul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjuseta rikkunud temale pandud kohustust tasuda kannatanutele kahju, mis oli sõlmitud kokkuleppe ja vangistusest tingimisi vabastamise oluliseks osaks. Ta on 3 aasta jooksul olnud ametlikult tööl, kuid tasunud K.T OÜ-le kokku vaid 624,91 eurot, mis tähendab, et tasumata on 4930 eurot. Füüsilisest isikust kannatanu E.S. arvele ei ole ta ühtegi ülekannet teinud. A.O suhtes katseajal rakendatavad mõjutusvahendid on ammendunud ja seega kuulub temale mõistetud karistus, s.o 1 aasta vangistust, täitmisele pööramisele. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu 05.05.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat E. Landberg, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ning A.O-le mõistetud vangistus täitmisele pööramata. 4.
3. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsusega kohaldati A.O suhtes katseaega 2 aastaks. Vigade parandamise määrusega pikendati katseaega 3 aastani. Tegemist ei ole vigade parandamise määrusega, vaid asja sisulise muutmisega. Seega lõppes A.O katseaeg 07.05.2015, millest alates lõppes ka kriminaalhooldus ning kohtul puudus alus karistuse täitmisele pööramiseks. 4.
4. Alternatiivselt leiab kaitsja, kui katseaja pikendamine oli lubatud, et tuleks kaaluda

§ 74lg 4 alusel kohaldatavaid meetmeid.

Kohustuse mittetäitmine tulenes asjaolust, et seda ei võimaldanud A.O tervislik seisund, XXXXXXXXX. Süüdimõistetu on teinud endast kõik, et saada tööle, mh registreerinud end töötukassas. Ka levitab keegi A.O karistatuse kohta infot, mistõttu ei ole teda ka tööle võetud. A.O on tasunud väljamõistetud menetluskulud peaaegu täies ulatuses. 4.

1. Karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud, kuna kannatanul on võimalus oma nõude rahuldamiseks pöörduda kohtutäituri poole. Tegemist on esimese rikkumisega ning kuna A.O põeb depressiooni, siis on talle vajalik ravi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.O karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna isik ei ole talle määratud katseajal täitnud määratud lisakohustust ning tegemist on maksimaalse katseaja pikkusega, mistõttu ei ole võimalik alternatiivselt ka

§ 74lg 4 alusel pikendada katseaega ja seeläbi kohustuse täitmise tähtaega.

Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi 2 vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita talle

§ 75

lg 2 p 1 lausel määratud lisakohustust ning määruskaebuses välja toodu jääb edutuks.

1. Kaitsja leiab, et Viru Maakohtu 20.05.2014 määruse puhul ei ole tegemist vigade parandamise määrusega, vaid katseaja pikendamise määrusega, mis oli lubamatu. Viru Maakohtu 20.05.2014 määrusega parandati 07.05.2014 otsuses esinenud trükiviga. Nimelt on kohtuotsuses nii kirjeldavas- kui resolutiivosas eksitav trükiviga süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel kokkulepitud ja mõistetud karistusest tingimisi vabastamise katseaja osas selles, et kokkuleppes lepiti kokku katseaja pikkusena 3 aastat, kuid kohtuotsuses on katseaja pikkuseks ekslikult märgitud 2 aastat. Kuna tegemist on trükiveaga, mis ei mõjuta otsustuse sisu, parandas kohus selle oma määrusega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et tegemist on katseaja pikendamise määrusega, mille peale oleks tulnud prokuröril kaevata. Esiteks ei ole seda prokurör teinud ning teiseks on tegemist siiski vigade parandamisega. A.O teo osas on toimunud kokkuleppemenetlus. KrMS §-s 306 loetletud küsimuste lahendamine ei saa kokkuleppemenetluses toimuda sellise põhjalikkusega, nagu üldmenetluses, sest kohus saab siin oma veendumuse kujundada vaid süüdistatava küsitlemise ja kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt. Nii kaotaks kokkuleppemenetlus oma mõtte, kui kokkuleppel puuduks igasugune siduvus ja kohus peaks kõigil juhtudel pärast seda, kui on veendunud kokkuleppe vastavuses süüdistatava tahtele, alati iseseisvalt ja samas mahus nagu üldmenetluseski jätkama selle selgitamist, kas tegu, milles süüdistatavat süüstatakse, on aset leidnud; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ning kas süüdistatav on selle teo toimepanemises süüdi (KrMS § 306 lg 1 p-d 1-4). Olles põhjalikult kontrollinud süüdistatava tegeliku tahte ning sõlmitud kokkuleppe kooskõla, on kohtul üldjuhul alus eeldada süüdistatava nõustumist süüdistusega ka viimati loetletud küsimustes. (RKKKo nr 3-1-1-5207) Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. (RKKKo nr 3-1-1-79-05). Seega, tuli kohtul kontrollida 07.05.2014 istungil just 07.05.2014 sõlmitud kokkuleppe asjaolusid. 07.05.2014 (lk 104-106) kokkuleppe kohaselt leppisid pooled kokku, et katseaja pikkuseks on 3 aastat ning ka kohtuistungi protokollist ei tulene, et selles osas oleks pooltel olnud erimeelsusi. Kui kohus kokkuleppega nõustub, siis vormistab ta selle süüdimõistva kohtuotsusena KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt – s.o kohus teeb kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Seega poleks maakohus saanud muuta katseaja pikkust ei esmalt otsust tehes ega pärast kaitsja poolt väidetavas määruses. Tegemist on vigade parandamise määrusega ning kaitsja vastupidised väited jäävad edutuks.
2. Edutuks jäävad ka kaitsja väited selle kohta, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei olnud A.O võimalik tööl käia, et võlgnevusi tasuda ning vangla ei mõjuks tema tervislikule seisundile hästi. Samuti jääb maakohtu määruse tühistamise jaoks edutuks kaitsja väide, et kannatanutel on võimalik pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Eluliselt on usutav, et inimesel võib tekkida töö juures tagasilööke ning võib tekkida takistusi kriminaalhoolduse nõuete täimisele. Sellest tuleb hooldusalusel aga kriminaalhooldajat teavitada, mille tulemusena oleks olnud võimalik vältida karistuse täitmisele pööramist. 3 Käesolevalt ei nähtu, et A.O oleks teinud kõik endast oleneva, et vältida käesoleva olukorra tekkimist. Isiku tervislik seisund ei ole takistuseks karistuse täitmisele pöörasele. Lisaks VangS § 52 ja § 53 alusel on kinnipeetavale tagatud vajalik ravi. Kaitsja väide, et kannatanutel on õigus tsiviilhagidest tekkivate nõuete maksma panemiseks pöörduda kohtutäituri poole on küll pädev, kuid

§ 75

lg 2 p 1 alusel oli kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustus määratud kohtu poolt kui osa kriminaalhoolduse nõuetest, mis tuli kohtu määratud tähtajaks täita. Tegemist oli ühe tingimusega, miks kohaldati tingimisi vangistust. Kohtutäituri poole pöördumise võimalus ei kompenseeri kohustuse täitmata jätmist.

1. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
2. mai 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau