← Eesti

1-14-4004/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 19. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-4004 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla D.H, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Süüdimõistetu Karistusaja algus 31.07.2017, karistusaja lõpp 31.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.12.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada D.H tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 07.05.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 05.05.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 31.07.2018 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada D.H suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. D.H vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kolm

(3)kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja D.H-le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 07.05.2014 kohtuotsusega mõisteti D.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga ühes D.H allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. D.H kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 05.05.2017 määrusega pöörati D.H-le mõistetud karistus täitmisele. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava D.H vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung 13.12.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et suitsu enam ei tee, suhted lähedastega on head ja plaanis on järgmisel aastal xxxx minna, on seal varem töötanud. Kinnitas, et teab, et kontrollnõuete rikkumine toob ta vanglasse tagasi, alkoholi tarvitamise absoluutne keeld on täitmiseks jõukohane, plaanib tsiviilhagisid natukenegi tagasi maksta. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab D.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et D.H saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht xxxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 3-toalise korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning kinnipeetava vanemad on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suhted ema ja õega on head ning toetavad ning kinnipeetav on koju oodatud, isaga on suhted pingelisemad. Samas isikuid, kes D.H-le vabaduses negatiivset mõju võiksid avaldada, ei ole teada, mis on positiivne asjaolu. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Isik on motiveeritud leidma endale töökoha, tegevusetuse perioode tal eelnevalt olnud pole, kuigi on varasemalt erinevatel põhjustel sagedasti vahetanud töökohti. Seega on isik harjunud töötama ja omama igakuist kindlat ja ametlikku sissetulekut. Võlgnevused kohtutäiturute ees on tekkinud kasiinosõltuvuse aegadest, kuid käesoleval ajal on tema suhtes tema enda soovil kohaldatud kasiinokeeld ja enda sõnul ei ole ta isegi proovinud keelust üle astuda. Positiivseks loeb kohus ka seda, et D.H puuduvad igasugused kokkupuuted narkootikumidega. Samas probleemid alkoholi tarvitamisega on olemas, kuid isik ise on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Positiivseks loeb kohus ka seda, et D.H on suitsetamisest loobunud. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Vangla iseloomustuse kohaselt agressiivset käitumist esinenud ei ole, probleemide lahendamisega tegeleb isik strateegiliselt ja püstitatud eesmärgid reeglina täidab. Kinnipeetav on koostöövalmis ning motivatsioon elada edaspidi seadusekuulekat elu on kõrge. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse, et D.H on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad 3 ka vabanemisjärgsed elutingimused. Ehk siis kirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. D.H õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ja kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab D.H üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ära märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab siiski temal diagnoositud alkoholisõltuvus. Kohus rõhutab veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse D.H lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab D.H suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud ning D.H kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 3 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.