Kaebuse esitaja D.L (isikukood XXX, elukoht: XXXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: XXXX OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 63 lg 1, § 47 lg 1, § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskonna 19.09.2016 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,010199
S § 63 lg 1 mõista karistuseks
S § 66 lg 2 alusel võimaldada D.L´il tasuda mõistetud rahatrahv 160 eurot osade kaupa 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 40 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks
lg 2 ning pani toime LS § 239 lg 1 p 1,
D.L ´ile määrati LS § 239 lg 1 p 1,
S § 63 (põhikaristuse kohaldamine mitme süüteo eest) lg-st 1 juhindudes karistus
LS § 33 lg 3 järgi sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, sama paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt ei pea juhil olema turvavöö kinnitatud jääteel sõites; kui tema tööülesande täitmine on seostud peatustega, mille vahemaa ei ületa 100 meetrit või kui tal on kaasas arstlik kirjalik otsus temal turvavöö kasutamise vastunäidustatuse kohta. Nõuetekohane kinnitamine tähendab, et turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere ning üle reite puusaliigese lähedalt. Liiklusseadus (LS) § 239 lg 1 p 1 näeb ette karistuse kuni 50 trahviühikut. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 1-2) ei viitsinud panna 19.09.2016 turvavööd. Lohakus ja hoolimatus, mille tulemusena juht teadlikult eirab temale pandud kohustust võib endaga kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Kinnitatud turvavöö hoiab õnnetusjuhtumi korral inimest tema istekohal kinni, 2 takistades teda autost välja paiskumast ning rulluva alla jäämast . Lisaks on turvavöö kasutegur suur just väiksematel kiirustel (asulakiirusel) toimuvate kokkupõrgete tagajärgede leevendamisel. Ilma turvavööta 80 kilo kaaluv istuja paiskub 50 km/h kiirusel ette ligikaudu samasuguse jõuga nagu kolmetonnine betoonblokk.
lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus).
kohaselt liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul (lg 1); kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul (lg 2); muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates (lg 3). Kohule esitatud müügilepingu (tl 7) kohaselt, 06.09.2016 ostis XXXXülalnimetatud sõiduki XXXX ning alles 19.09.2016 vormistas D.L kindlustuspoliisi nr XXXX (tl 8) Ergo kindlustuses. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et D.L´i käitumine LS § 239 lg 1 p 1,
nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). D.L´ile karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri õiendi kohaselt (VT toim lk 4) ei ole kaebaja karistusregistrisse kantud. Kohtu hinnangul on põhjendatud isiku karistamine 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda D.L´ile võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 kuu jooksul, s.o 40 eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.