← Eesti

1-22-6815/8

Obsah (4)§ 121§ 68§ 73§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 1. detsember 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-6815 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Erkki Lillo

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.07.2021.

a – 28.07.2021. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Erkki Lillo ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulu Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast poolt, s.o 490,50 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Erkki Lillolt menetluskuluna riigituludesse sundraha 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Erkki Lillol on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 490,50 (nelisada üheksakümmend eurot ja viiskümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 40,88 eurot ja viimasel 12. kuul 40,82 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 33312100015139 ning selgituse “Erkki Lillo, otsus nr 1-226815, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Erkki Lillot süüdistatakse selles, et tema XXX.a. kella 13:06 paiku XXX võttis oma XXX H. B. tugeva haardega kätega selja tagant ümber keha kinni ja samal ajal ütles: „see on meie elu viimane päev.“ Seejärel surus Erkki Lillo H. B. põrandale maha ning istus kannatanule kaksiraksi peale. Ta surus end oma keharaskusega kannatanu rindkerele, ühe käe küünarvarrega surus tugevalt kannatanu kaelale ja teise käega väänas kannatanu pead. Erkki Lillo tekitas kannatanule valu, hingamisraskuse ja tervisekahjustuse – punetuse kaelapiirkonda, hematoomid kätele ja jalale. Sellega pani Erkki Lillo toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Kokkuleppe sisu

§ 121

lg 2 p 2 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Erkki Lillole karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.07.2021.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks 2 karistuseks mõista 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Erkki Lillo ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludeks on advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses summas 64,80 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Menetluskulud kokku on 1045,80 eurot. Erkki Lillo avaldas, et ta XXX eurot. Ta on XXX. Tööl ta ei käi alates XXX.a. Tema tervis halvenes (XXX, XXX ja XXX – XXX ja XXX). Ta elab koos XXX. Kogu menetluskulude tasumine käib üle tema majanduslike võimaluste. E. Lillo taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vähendamist selliselt, et ta tasub pool sundrahast 490,50 eurot. Pool sundrahast 490,50 eurot ja advokaadi tasu 64,80 eurot, kokku 555,30 eurot jätta riigi kanda. Erkki Lillo taotleb väljamõistetud menetluskulude 490,50 euro tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Erkki Lillo aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Erkki Lillo süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Erkki Lillo menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 64,80 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1045,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 3 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Erkki Lillo taotleb menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul, kuna ta on XXX ning sisuliselt on XXX. Kohus leiab, et menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine käib Erkki Lillole ilmselgelt üle jõu. Erkki Lillo kinnitas, et temale on jõukohane teha menetluskulude katteks igakuiseid makseid. Seega, võttes arvesse Erkki Lillo varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta sundrahast pool, s.o 490,50 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Erkki Lillolt menetluskuluna sundraha 490,50 eurot ning anda talle võimalus tasuda seda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.