← Eesti

2-22-13942/3

Obsah (5)§ 371§ 368§ 3§ 168§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-13942 Kohtuasi M. S. hagi A. Ü. vastu M

) § 3111 lg 3 alusel kätte

  1. novembril
  2. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
  3. novembril
  4. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 ning lg 2 p 2 alusel.

4.

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid või hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus märgib, et hagi menetlemisest tuleb keelduda, kui kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-120-16, p 11). 4.1. Hageja esitas kohtule nõude, milles palus kostja poolt määratud leppetrahvi tühistamist. Kohus selgitas hagejale, et

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ühtlasi selgitas kohus, et hageja on sisuliselt esitanud tuvastusnõude, kuid hagejal tuleb oma nõuet täpsustada ja esitada kohtule leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise tuvastamise nõue selliselt, et sellest nähtuks muuhulgas leppetrahvi suurus ning leppetrahvi kviitungi või arve number, kust nõue tuleneb. Samuti määras kohus hagejale tähtaja nõudelt riigilõivu 100 eurot tasumiseks. Hageja nõue on ebaselge ega ole täidetav. Ka hagi asjaoludest ei nähtu, millist leppetrahvi hageja vaidlustab. Hageja oma nõuet ei täpsustanud ega tasunud nõudelt riigilõivu. Eelnimetatud hagis esinevad puudused takistavad asja menetlemist, mistõttu esineb

§ 371lg 1 p-des 9 ja 10 sätestatud alused hagi menetlusse võtmata jätmiseks.

4.2. Hageja esitas kohtule nõude, milles palus kohustada kostjat antud kohta paremini märgistama, et hiljem selliseid probleeme ei tekkiks selles parklas teistele parkijatele. Kohus leiab, et nimetatud nõude menetlemisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel, sest hageja nõue on perspektiivitu.

Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (

§ 3lg 1 ja 2).

Hageja ei ole hagis välja toonud selle nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nõudest nähtuvalt on see esitatud teiste parkijate kaitseks. 5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 2

(3)6.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.