(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks, kuna täisosanik X MTÜ ja usaldusosanik Mittetulundusühing X on äriregistrist kustutatud. Kohtumääruse põhjendused
lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus algatab hagita menetluse.
lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. TsÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS (äriseadustik) § 125 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid. Äriregistrist nähtuvalt oli puudutatud isiku ainsaks täisosanikuks X MTÜ, mis on 08.12.2021 registrist kustutatud ning ainsaks usaldusosanikuks Mittetulundusühing X, mis on registrist kustutatud 21.02.2022. Kohus leiab, et puudutatud isik ei vasta enam talle seadusega kehtestatud nõuetele, kuna puudub täisosanik ja usaldusosanik. Puudutatud isik tuleb seetõttu TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel sundlõpetada. ÄS § 113 sätestab, et täisühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 114 lg 1 kohaselt täisühingu likvideerijaks on osanikud, kui ühingulepingu või osanike otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. TsÜS § 41 lg 2 II lause järgi sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek.
lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub, ei ole võimalik likvideerijat määrata. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist ei ole puudutatud isik menetlusosaliseks üheski menetluses olevas kohtumenetluses. Kinnistusraamatust nähtuvalt kinnisvara puudub. Seetõttu tuleb usaldusühing sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.
lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.