← Eesti

2-22-114994/7

Obsah (12)§ 187§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-114994 Tsiviilasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud tsiviilasjas Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi R.N (kostja) vastu. Hagiavaldus on esitatud 30.08.
  2. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 10.05.2021 sõlmitud võlatunnistus ja maksekokkulepe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 2513,73 eurot, millest on põhisumma 2196,73 eurot, viivis 18,49 eurot, kahjuhüvitis (s.o sissenõudmiskulud) 40 eurot, intress 258,51 eurot. Lisandus ühekordne lepingutasu 25 eurot. Kostja kohustus võlga tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja kokku lepitud kohustusi ei täitnud. Kostja on võla katteks makseid teinud 100 eurot. Kostja on tasunud lepingu tasu 25 eurot. Hageja arvestab nõuet kostjale kasulikumal moel, s.o arvestab ülejäänud laekunud summast 80 eurot

(10020)põhiosa katteks. Hageja ja kostja on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga kalendripäeva eest. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2116,73 (2196,73-80,00) alates viimasele tagasimaksele järgnevast päevast, s.o 26.05.
  1. hagiavalduse esitamise seisuga 30.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivis on 635,65 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 2433,73 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 635,65 eurot, kokku 3069,38 eurot ja viivist tasumata põhivõla jäägilt (2116,73 eurot) alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni kokkuleppes sätestatud määras 0,065% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 455 eurot, esindaja kulu 480 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 313 lg 1 alusel isiklikult allkirja vastu väljastusteatel kätte toimetatud tähitud kirjaga 03.11.2022 ja seega tuli kostjal vastata kohtule hiljemalt 17.11.

  1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 3571,57 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 3500 kuni 4000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks, nõude alusdokumentidega tutvumiseks, nõude analüüsiks hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks summas 480 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 3 tundi 50 minutit. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). Hageja on käibemaksukohustuslane, seega hüvitatakse kulud käibemaksuta. 9. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 755 eurot (sh riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.