KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse teatavaks 30.septembril 2022 Lubja 4 Tall

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud esitama hiljemalt kahe kuu jooksul peale pankrotiteate ilmumise päevast väljaandes „Ametlikud Tedaanded“ kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Hagejate poolt esitatud nõue on tekkinud peale pankroti väljakuulutamist s.o 27.01.

1. Hagiavalduses on nad taotlenud nõude tunnustamist samas summas, millele on tuginetud ka nõudeavalduses, jättes tähelepanuta asjaolu, et nõue summas 2000 eurot on pankrotimenetluses tunnustatud, mistõttu see enam tunnustamist ei vaja. Hagiavalduse p-s 5 kinnitavad võlausaldajad, et võlgnik muutus
2. aastal maksejõuetuks ning seetõttu otsustati võtta Coop Panga laen üle tingimusel, et peale laenu ülevõtmist kohustub võlgnik laenu hagejate esimesel nõudmisel tagastama. Väidetavalt sõlmiti kokkulepe laenu tagastamiseks 2 septembris 2019.a suuliselt uue juhatuse liikme T. K.. Võlgniku endine juhatuse liige hageja I andis võlgniku vande 17.09.2020, milles kinnitas, et uuele juhatuse liikmele võlgniku raamatupidamisdokumente ei ole üle antud. Seega ei ole hagiavalduses esitatud väide, et laenu tagastamise kokkulepe sõlmiti suuliselt juhatuse liikme Tiit Kulliga usutav, kuna uus juhatuse liige ei omanud raamatupidamisdokumente ning tal puudus ülevaade võlgniku kohustustest. Eeltoodu tõttu palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
3. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu 10.01.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-12542 kuulutati välja võlgniku pankrot, et pankrotihalduriks nimetati Kalev Mägi, et võlgniku juhatuse liikmeteks olid perioodil 24.10.2012-27.08.2019 hageja I ja hageja III 12.07.2017-27.08.2019, et hagejad esitasid võlgniku pankrotimenetluses nõude 195 482 eurot, millest 2000 eurot on tasutud enne pankroti väljakuulutamist, 9507,40 eurot peale pankroti väljakuulutamist ning, et nõue on tingimuslik summas 183 974,46 eurot.
4. Pooltel on vaidlus võlgniku pankrotimenetluses nõude195 482 euro tunnustamise üle. 6.

§ 106

lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. 7.

§ 93

lg 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. 8. 10.06.2021 toimunud OON Logistics OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku (teine nõuete kaitsmise koosolek) protokolliga ja tunnustatud nõuete nimekirjaga on tõendatud, et koosolekul tunnustati hageja I nõuet 2000 eurot 3.-nda rahuldamisjärgu nõudena ning ülejäänud osas jäeti nõue tunnustamata, kuna nõue oli tekkinud peale pankroti väljakuulutamist. Protokollist nähtuvalt võlausaldajad nõude tähtaja ennistamist taotlenud ei ole, mistõttu kuuluvad nende nõuded vastavalt

§ 93

lg 2 tunnustamise korral rahuldamisele pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

1. 15.01.2020 AS-iga Coop Pank sõlmitud laenulepinguga nr 3552 on tõendatud, et sellega refinantseeriti võlgniku arvelduskrediidi lepingust nr A33768 tekkinud laenu. Hagejate nõudeavaldusega on tõendatud, et hagejate esitatud nõue on tekkinud peale pankroti väljakuulutamist 27.01.2020 ning, et hagejad kinnitavad, et nõudest summas 195 482 eurot, oli tasutud 2000 eurot enne pankroti väljakuulutamist, 9507,40 eurot peale pankroti väljakuulutamist ja nõue on tingimuslik summas 183 974,46 eurot. 3
2. Hageja I ja võlgniku juhatuse liikme T. K. e-kirjavahetusega loeb kohus tõendatuks hagiavalduses toodud asjaolu, et hagejad sõlmisid septembris 2019.a T. K. suulise lepingu, et hagejad võtavad AS Coop Panga laenu üle ja võlgnik tagastab selle esimesel nõudmisel. Seejuures ei välista asjaolu, et võlgniku endine juhatuse liige hageja I ei olnud 17.09.2020 vande andmise seisuga uuele juhatuse liikmele üle andnud võlgniku raamatupidamisdokumente.
3. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue tuleb summas 2000 eurot jätta läbi vaatamata, kuna nimetatud summas on nõuet tunnustatud nõuete kaitsmise koosolekul. Seega puudus poolte vahel 2000 euro nõudesumma osas vaidlus juba enne kohtusse hagi esitamist, selles osas ei ole kostja hageja õigusi rikkunud ning sama nõude kohtus menetlemine ei ole kooskõlas TsMS § 3 lg-ga 1.

§-dest 106 ja 107 ei tulene võlausaldajate koosolekul tunnustatud nõuete tunnustamise õigust kohtus.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kohus tunnustab hagejate nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 193 482 eurot 3.-nda järgu nõudena. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi ja tunnustas nõuet 98,9% ulatuses, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hagejate kanda 1,1% ulatuses ja kostja kanda 98,9% ulatuses.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 4