Seda karistust suurendati
lg 2 alusel Tartu Maakohtu 24.09.2018 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Tarmo Paulile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 aastat 9 kuu ja 28 päeva.
Käesoleval ajal kannab T.Paul karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 9.03.2020 ja lõpp 6.01.2023. Tartu Maakohtu 23.09.2021 määrusega (jõustus 4.11.2021) jäeti T.Paul vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Vangla esitas 31.10.2022 Tartu Maakohtule T.Pauli isikliku toimiku, otsustamaks uuesti tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab T.Pauli vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu T.Paul ei soovi enda tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna ta vabaneb peatselt niigi ja läheb xxxxxxxx tööle. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles toetab T.Pauli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused T.Paul kannab vanglakaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 1 järgi teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. T.Paul on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud
S §-s 76 lg 4 sätestatud üheaastane tähtaeg eelmise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et T.Paul tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu arvates välistab T.Pauli ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. 2
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva, millest
Ülejäänud 1 aasta 9 kuud 28 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata. T.Paul pani aga katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Pärnu Maakohtu 11.03.2020 otsusega, pöörates täitmisele ka eelmise kandmata karistuse osa. Eelnev osutab asjaolule, et varasem šokivangistus ega ka käitumiskontrollile allutamine ei ole täitnud oma eesmärke - ei ole mõjutanud T.Pauli kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on T.Pauli puhul riskiteguriks tema alkoholsõltuvus, kuid kinnipeetav ise selles probleemi ei näe. Korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud kuritegude eest annab alust järeldusele, et T.Paul ilmselgelt liialdab alkoholiga. Ta on küll käesoleva vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on T.Paul sotsiaalprogramme läbinud ka varasemate vangistuste ajal. Seega puudub alus arvata, et käesoleva vangistuse kandmise ajal läbitud sotsiaalprogramm oleks kallutanud süüdimõistetut edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kalduvus alkoholiga liialdada suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Kaaludes T.Pauli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vangla tööhõives, sotsiaalprogrammis ja vestlustes osalemine, keevitaja kutse omandamine, lähedaste ja elukoha olemasolu vabaduses) ja vastu rääkivaid asjaolusid (T.Pauli isik ja varasem elukäik) ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Arvestades T.Pauli varasemat käitumist pole kohus veendunud, et vabaduses suudab T.Paul alkoholist ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus pole veendunud, et T.Paul korduvalt karistatud ja ka varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud, et tegemist on süüdimõistetu seitsmenda reaalse vangistusega. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.