KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. M J (avaldaja) esitas 26.09.2022 Harju Maakohtule avalduse R V (teadmata kadunud isik) surnuks tunnistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus jättis rahuldamata 26.09.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse. Avalduse kohaselt avaldaja sai oma emalt H S (avaldaja ja teadmata kadunud isiku ema) tema eluajal teada, et teadmata kadunud isik suri lapsena haiguse tagajärjel. Avaldaja ema sõnade kohaselt läks ta II maailmasõja ajal mobilisatsiooni tõttu koos oma abikaasaga A V ja nende ühise lapsega teadmata kadunud isikuga Krasnojarski kaisse, kus ta töötas teravilja sovhoosis. Paraku teadmata kadunud isik haigestus ja suri selle tagajärjel Venemaal ning H S toonane abikaasa tapeti piiril. Avalduses on muuhulgas välja toodud, et teadmata kadunud isikut ei ole keegi ka alates
2. a näinud.
3. Harju Maakohtu 10.10.2022 määrusega algatati avaldaja avalduse alusel hagita menetlus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks ja kaasati menetlusse asutusena Siseministeerium. Siseministeerium avaldas 17.10.2022, et ei ole vastuväiteid teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamisele. Avaldaja teatas 19.10.2022, et ta ei soovi enda isiklikku ja suulist ärakuulamist. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 510 lg 4 kohaselt kui menetlust ei algatatud valdkonna eest vastutava ministri avalduse alusel, teatab kohus valdkonna eest vastutavale ministrile menetluse algatamisest ning küsib temalt riigile teadaolevaid andmeid teadmata kadunud isiku kohta ning seisukohta isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta. Kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. 3.

1. Kohus teavitas siseministrit hagita menetluse algatamisest teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks avaldaja avalduse alusel ja palus siseministril edastada riigile teadaolevad andmed teadmata kadunud isiku kohta ning seisukoha teadmata kadunud isiku surnukstunnistamise võimalikkuse kohta. Siseministeerium edastas teadmata kadunud isiku kohta teadaolevate andmete saamiseks järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). PPA teavitas Siseministeeriumit, et PPA elektroonilistes andmekogudes ja arhiivis puuduvad andmed teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Isikule ei ole väljastatud dokumente, puuduvad elukoharegistreeringud, ei ole registreeritud juhtumeid ja menetlusi ning puudub info Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise kohta. Eesti rahvastikuregister sisuliselt ei sisalda andmeid teadmata kadunud isiku elu ja tegevuse kohta. Kui teadmata kadunud isik oleks elus, oleks ta praegu 82 aastane. Siseministeeriumil ei ole vastuväiteid teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamisele. 3.
2. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.10.2022 avaldatud teadet ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et teadmata kadunud isik oleks elus. Kohtul ei õnnestunud leida muid andmeid teadmata kadunud isiku elusoleku kohta pärast
3. aastat vastavalt avaldaja avaldatule. Eeltoodut arvesse võttes loeb kohus tuvastatuks, et enam kui viie aasta jooksul ei ole andmeid teadmata kadunud isiku elusoleku kohta. Viimased andmed teadmata kadunud isiku elusoleku kohta 2

§ 511lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. Tulenevalt Ts

ÜS § 20 lg-st 1 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Arvestades, et viimased andmed teadmata kadunud isiku elusoleku kohta on pärit 1975. aastast ning asjaolu, et teadmata kadunud isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb teadmata kadunud isiku surmaajaks lugeda xxx. See on esimese aasta lõpp pärast aastat, mil teadmata kadunud isiku elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid. Kohus loeb teadmata kadunud isiku eeldatavaks surmaajaks xxx. 5.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas isiku surnuks tunnistamise menetluse avaldaja avalduse aluse, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on avaldaja

§ 172lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks.

Seetõttu kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. 6.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu teiste menetlusosaliste põhjendatud menetluskulude olemasolu. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 7.

§ 511

lg 2 esimese lause kohaselt surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab väljaandes Ametlikud Teadaanded käesoleva määruse avaldamise. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3