lg 2 alusel vähendada 4 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ja mõista Argo Laulule karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 2 aastat 8 kuud vangistust Argo Laulule 10.05.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10990 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Argo Laulule mõista 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Argo Laulu eelvangistuses alates 14.01.2022.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 6 aasta 1 kuu 28 päeva vangistuse kandmise algust alates 14.01.2022.a. Argo Laulu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kaotab kehtivuse ja tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil Argo Laul jätkab talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist.
lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu Argo Laulu kanda.
lg 1 alusel välja mõista Argo Laulult riigituludesse menetluskuluna kokku 2218.20 € (kaks tuhat kakssada kaheksateist eurot kakskümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 583.20€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), 1635€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 2218.20 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700024051 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-22-2750, menetluskulu 06.07.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel võimaldada Argo Laulul menetluskulu 2218.20 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 184 eurot 85 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Argo Laulu kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma 06.07.2022.a tasutaotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid (asukoht Tartus Paju tn 2) kasuks 583.20€ (viissada kaheksakümmend kolm eurot kakskümmend senti, sellest käibemaks on 97.20€) advokaat Toomas Metsma süüdistatava Argo Laulu kaitsjana riigi õigusabi korras 2 kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses ja sellele järgnenud lühimenetluses osutatud õigusabi eest. Kohtuotsus edastada elektroonselt kannatanule R. A. (A.; e-post: XXX), prokurörile ja süüdistatava kaitsjale Toomas Metsmale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus paberkandjal koos makseinfoga. Veel edastada kohtuotsus vahistatu suhtes teadmiseks ja täitmiseks Tartu Vanglale. Tühistada 08. juuliks 2022.a kella 10-ks määratud kohtuistungi aeg ja konvoeerimise taotlus ning kohtusaali broneering. 08.07.2022.a kohtuistungit algusega kell 10 ei toimu ja sellele kohtuistungile kutsutud isikutel ei ole vaja kohtuistungile tulla. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: vangistuse kohaldamiseks vanglale, millises Argo Laul viibib; Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. Kannatanu R. A. teavitusi Argo Laulu vahi alt vabastamise, süüdimõistetu vanglast põgenemise ja ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamise kohta ei soovi (I, 34). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kohtuotsuse resolutiivosas on kajastatud, et tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 15. juuliks 2022.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
14.07.2022.a kohtumäärusega muutis kohus ära põhiosaga kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise aja ja määras uueks ajaks hiljemalt 22. juuli 2022.a kell 15.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA 06.07.2022.a kohtuistungil menetles kohus kriminaalasja lühimenetluses 06.07.2022.a süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi. Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks üldkorras menetluses. 06.07.2022.a üldkorras menetluses kohtuistungi alguses esitas süüdistatav Argo Laul taotluse kriminaalasja edasiseks menetluseks lühimenetluses (II, 67: taotlus). Lühimenetlusega nõustusid ka prokurör ja kaitsja ning prokurör esitas kohtule kohtueelset menetlust kajastava kriminaalasja toimiku ja seejärel kohus menetleski kriminaalasja lühimenetluses. 3 06.07.2022.a kohtuistungi alguses esitas prokurör muudetud süüdistusakti, kus oli täpsustatud kuriteokirjeldust ja kvalifikatsiooni, süüdistusse KarS § 200 lg 2 p 7 järgi lisandus punkt 4 (muudetud süüdistusakt: II, 54-66).
lg 2 alusel jätkas kohus kriminaalasja edasist menetlemist 06.07.2022.a koostatud muudetud süüdistusakti järgi. Süüdistatav ennast maakohtus röövimise süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi süüdi ei tunnistanud. Kohus on seisukohal, et Argo Laulu süü süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist selles, et tema, sõites XXX.a auto kõrvalistmel XXX, nõudis autos istunud R. A.´ult raha ja pangakaardi PIN-koode. Kui R. A. keeldus koode ütlemast, lõi Argo Laul korduvalt tagaistmel istunud R. A. rusikaga näo piirkonda. Pärast XXX maanteed mööda XXX linnast välja sõimist ja metsavaheteele keeramist tirisid Argo Laul ja autot juhtinud seni tuvastamata isik R. A. autost välja ja lohistasid teda mööda maad. Argo Laul koos tuvastamata autojuhiga jätkasid maas lamava R. A. peksmist käte ja jalgadega näo, käte ja keha piirkonda kuni R. A. andis enda pangakaartide PIN-koodid. Argo Laul ja tuvastamata isik võtsid R. A. ära rahakoti, milles olid pangakaardid, sularaha ja dokumendid. Peksmise ja lohistamisega põhjustas Argo Laul kannatanu R. A. füüsilist valu ning tervisekahjustuse – koljuluude hulgimurru ja ninaluude murru. XXX.a oli Argo Laulul kehtiv karistus 27.10.2011.a toime pandud röövimise eest, milles ta mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 28.03.2012 kohtuotsusega ja mille eest mõistetud karistuse kandmine lõppes juunis 2016. Sellise tahtliku tegevusega pani Argo Laul XXX.a toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. XXX.a patrullilehelt (I, 1-2) nähtuvaga on tõendatud, et kella 16:58 ajal sai politsei väljakutse, et XXX. kilomeetril on keegi peksa saanud (I, 2). Kella 17:18 ajal sündmuskohale saabudes avaldas R. A., kellel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1.02 mg/l, et politseinikud olid ta läbi peksnud, et ta pangakontolt raha kätte saada (I, 2). Tehtud fotod, mis kaameras ja isiklikus mobiilis (I, 2). R. A. ajas segast juttu (I, 2). Sõber olevat talle takso kutsunud, kiirabi toimetas R. A. Erakorralise Meditsiini Osakonda (EMO-sse; I, 2). Kella 17:46 ajal väljakutse lõpp (I, 2). XXX.a sündmuse arvestuskaardilt (I, 3-5) nähtuvaga on tõendatud, et kella 16:54:57 ajal loodud juhtum, mille kohaselt taksojuht helistas, et meest pekstud, paljas, pea paistes ja pole transporditav, pekstu metsas 300-400m suurest teest eemal, autoga pääseb ligi. Kohapeal selgus, et isikuks osutus R. A., kellel joove 1,02 mg/l, nägu tugevalt paistes, kõhul ja vasakul käelabal marrastused, jutt vähene ja seosetu, oma sõnul oli peksa saanud politseinike käest, kes olid tahtnud tema pangakontolt raha saada, takso oli tellinud sõber, keda sündmuskohal polnud, isikul riided lähiümbruses laiali, telefoni ja dokumente polnud, taskus 50 eurot sularaha (I, 3). Riided korjati patrulli poolt kokku ja said kiirabiga kaasa (I, 3). Kiirabi toimetas R. A. Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli, vigastused fotografeeriti, teavitati valvemenetlejat (I, 3). Valvemenetleja küsitles R. A. korrakaitseseaduse § 30 lg 1 kohaselt ja tegi isiku läbivaatuse protokolli, mille alusel alustatud kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 alusel (I, 3; küsitlemine: I, 6-8). Kannatanu sõnul läks ta XXX.a kell 09:00 hommikul kodust XXX ja XXX tn ristil asuvasse XXX viina ostma. Kui pood avati, siis ostis alkoholi ära ja vennastus kahe, hiljem kolme endale võõra meesterahvaga. Kolmas meesterahvas ühel hetkel lahkus seltskonnast. Ühel hetkel istus ta enda sõnul koos punases ja mustas jopes olevate meesterahvastega patrullautosse, mille roolis olid politseinikud. Autoks oli sinivalge politseisõiduk XXX. Sõiduk suundus mööda XXX tn ja XXX mööda XXX mnt peale, edasi XXX mnt-le ja peatus metsavaheteel. Metsas peksid punases jopes või kampsunis olev mees 4 ning kas üks või kaks politseinikku kannatanut, et saada tema käest kätte pangakaardi PINkoodid (I, 3). Kui kannatanu need ütles, siis jäeti peksmine järele, kuid öeldi, et kui PIN-kood on vale, siis tulevad tagasi ja tapavad ära (I, 3). Kannatanu tunneks punases jopes või kampsunis olnud mehe võib-olla ära, kuid politseinikke pigem ei tunneks, sest ei näinud neid (I, 3). Kannatanu sõnul tahtsid politseinikud ja punases olnud mees temalt raha (I, 3). Sündmusega seotud isikud: teataja E. P., abi vajav R. A. (I, 4). Eeltooduga on kooskõlas SA TÜ Kliinikumi haigusjuhu epikriisist (I, 14-16, 18-20) nähtuv, selle kohta, et XXX.a toimetati kiirabiga erakorralise meditsiini osakonda 49-aastane patsient R. A., kellel tuvastati koljuluude hulgimurrud, ninaluude murd, vasema maxilla faktuur ja kaasuvana etanooli toksiline toime, etanooli 2.59 promilli. Toodud reanimobiilibrigaadi poolt, kutsujaks taksojuht, asukohast XXX (I, 14). Kutse põhjuseks, et meest olla pekstud, paljas, pea paistes, kutsus takso, ent pole transporditav (I, 14). Taksojuht ootas maanteel, pekstu metsas 300-400m suurest teest eemal, kuhu pääses ka autoga ligi (I, 14). Kannatanu joonud 2 nädalat, sattus arusaamatutel põhjustel metsa, nägu segi pekstud, jaurab ja karjub, politseile puhus 2.06 promilli (I, 14). EMO-s räägib, et politsei viis metsa, kuna tahtis temalt raha võtta, oli öelnud neile PIN-koodi, eelnevalt joonud riigiviina 2 nädala jooksul, peavalu ei kaeba, on ärritunud, et politsei jättis metsa külmetama (I, 14). Patsient objektiivselt teadvusel, jutt alkoholijoobele sobivalt düsartiline kõvahäälne, silmad on kinni tursunud, parem tuleb veidi irvakile, pupille hinnata ei saa, nägu turses ja punetav, ninasõõrmetes ja huultel kuivanud verd (I, 14). Sarnaluude, ninaluu, ülalõualuu-alalõualuu palpatsioon valulik, suu läheb lahti (I, 14). Peavalu ei kaeba, ütleb oma nime ja elukoha, elab XXX, nende faktide osas tundub jutt usutav (I, 14). Rindkere palpatsioon valutu, ägeda hingamispuudulikkuseta, parema õlavarreluu piirkonnas hematoom, jäsemete palpatsioonil (s.h parema labakäe – kuna lõi ka vastu) fraktuurikahlust ei jää (I, 14). Paremal küljel marrastused (lohistati maas?). Kõht pehme, valutu, jalgu juba tunneb (I, 14). Ütleb nimeks R. A., elukoht XXX, ütleb peast ka isikukoodi, eksib vaid eelviimase numbriga (I, 14). Patsient hospitaliseerimist ei vaja, kas koju või kainerisse (I, 16). Kodus olevat XXX, patsiendil riided märjad (I, 16). Kutsutud politsei, kuna info, et politsei soovib kannatanuga suhelda (I, 16). Sama info nähtub ka kiirabikaardilt (I, 17, 21), mille kohaselt XXX.a toimetati R. A. XXX külast reanimobiilibrgaadi poolt esialgse diagnioosiga koljusisene vigastus TÜ Kliinikumi EMO-sse, etanool 2.59%ₒ. Eelkajastatust nähtuvaga on kooskõlas XXX.a isiku läbivaatuse protokollist (I, 22) ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt (I, 23-32) nähtuv selle kohta, et kannatanul R. A. on nägu üleni turses, silmaalused paistes, sinised, labakäe pealmised pinnad paistes, vasakul ja paremal käel hematoomid, rinnal punetus, paremal küljel kriimustused. Eelnevaga on kooskõlas ka taksojuhist tunnistaja E. P.´a ütlused (I, 37-39). E. P. andis ütlused XXX.a. Tema ülekuulamisprotokolli isikuandmetest nähtub, et ta töötab füüsilisest isikust ettevõtjana taksojuhina (I, 37). Tunnistaja E. P.´a ütlustega (I, 37-39) on tõendatud, et oli XXX.a kella 17-18 paiku õhtul kodus ja hakkas just tööle minema, kui helistas P. L., väljas oli juba pimedaks minemas, ja ütles, et on kuskil metsas ja kutsus endale XXX maanteele järgi (I, 38). Käskis P. L. maantee äärde tulla ja L. ütles, et on XXX ristmiku juures, kus teeviit näitab 175 km XXX ja 4km XXX (I, 38). E. P. ütluste kohaselt hakkaski ta oma taksoga XXX reg nr XXX minema ja P. ootaski teeviitade juures, võttis P. L. auto peale ja ta juhatas metsa sisse, kus pidid veel ühe mehe peale võtma (I, 38). Metsatee oli umbes 200m sirge ja siis pööras vasakule metsa umbes 100m, kus oli puu all üks meesterahvas ja P. L. ütles, et võtaks selle meesterahva ka peale, et neid jäeti metsa (I, 38). Seda, kes nad metsa jättis, P. L. ei öelnud (I, 38). Puu all olnud meesterahval oli nägu paistes, alakeha oli paljas, isegi aluspükse polnud jalas, ülakeha oli kergelt riides, 5 jalanõud vedelesid läheduses, mees oli porine ja kohe oli aru saada, et ta on peksa saanud (I, 38). P. L. soovis, et see mees võtta auto peale ja koju viia (I, 38). P. proovis meest püsti aidata, kuid mees kukkus uuesti maha (I, 38). Ütles P. L., et sellist ei ole võimalik takso peale võtta, talle tuleb kiirabi kutsuda (I, 38). E. P. ütluste kohaselt kustuski ta mehele kiirabi ja jäi teeotsa juure ootama, et kiirabi meesterahva juurde juhatada (I, 38). Meesterahvas rääkis ainult seda, et tema tahab koju saada (I, 38). Kui kiirabi oli puu alt meesterahva kaasa võtnud, siis sõitis tagasi XXX poole ja korjas tee äärest P. L. auto peale, kes rääkis, et nad viidi metsa mingite meesterahvaste poolt (I, 38). E. P. ütluste kohaselt ta P. L. vigastusi ei näinud (I, 38). Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja P. L.´u ütlused (I, 40-44). Tunnistaja P. L. ütlustega on tõendatud, et tarvitasid XXX XXX kalmistul ausamba juures XXX.a alkoholi, kuni jäid sinna kolmekesi – ta ise, Argo Laul ja võõras meesterahvas (I, 41). Argo Laul hakkas helistama kellelegi autoga sõbrale, et tuleb sinna, lõpuks sõitiski see sõber musta värvi XXX maasturiga kalmistule sisse, Argo sõber oli pikemat kasvu ja Argo oli tema kohta rääkinud, et pidi mingi löömamees olema, pärit XXX, vist XXX (I, 41). Tunnistaja P. L. ütluste kohaselt võtsid nad Argo Lauluga võõra meesterahva kahevahele püsti ja talutasid sinna maasturisse (I, 41). Sel hetkel oli plaan, et viivad selle meesterahva XXX linnas kuskile kahe raudtee vahele koju XXX ära (I, 41). Sõitma hakates päris Argo Laul võõralt meesterahvalt tema aadressi, aga mees ei osanud seda täpselt öelda (I, 41). Argo Laul ja autojuht muutusid tõredaks ja soovisid, et võõras meesterahvas maksaks kütusekulu kinni, et kaua nad nõnda tiirutavad (I, 41). Seejärel hakkas tüli juba üles kerima ning linnast sõideti välja XXX tänavat pidi XXX ning sealt ringteelt XXX poole, XXX ristist keerati XXX peale ning sealt XXX poe juurde, kellaaeg oli siis kindlasti peale lõunat (I, 41). Tunnistaja P. L. ütluste kohaselt andis autojuht talle seal 10 eurot ja ütles, et läheks ja ostaks selle raha eest viina ja endale suitsu, mispeale läkski poodi ja autosse jäid kolmekesti Argo Laul, tema sõber ja võõras meesterahvas (I, 41). Peale XXX poes käimist sõitsid tagasi XXX poole, tee peal keris tüli suuremaks, Argo ja ta sõber tahtsid võõralt meesterahvalt kütuseraha saada, prooviti veelkord leida tema kodu kahe raudtee vahel, kuid ei leitud (I, 41). Kui hakkasid XXX XXX poole sõitma, siis Argo, kes istus juhi kõrval, lõi enda taga istuvat võõrast meesterahvast näo piirkonda, neid lööke oli palju, täpset löökide arvu ei oska öelda, löökide tagajärjel hakkas meesterahval ninast verd jooksma ja silmad hakkasid siniseks minema (I, 41). Väljas hakkas hämaraks minema (I, 41). Peksmine kestis üsna pikalt, kuni XXX tagasi sõideti ja XXX ka (I, 41). XXX sõideti edasi mööda XXX tänavat XXX tehaseni ja sealt keerati vasakule XXX mnt poole ja peatuti ühe platsi ääres, kus ühtegi maja läheduses ei paistnud (I, 41). Seal puhastati autot verest, mis oli mehe vigastustest istmetele sattunud, autojuht koristas autost verd ja Argo Laul andis seal veel mõned hoobid võõrale meesterahvale (I, 41-42). Võõras meesterahvas oli niivõrd purjus, et ennast kaitsta ei suutnud (I, 42). Kui auto oli puhastatud, siis pandi võõras meesterahvas sama koha peale istuma ja sõideti edasi XXX eemale XXX poole mööda XXX maanteed (I, 42). Tunnistaja P. L. ütluste kohaselt ütles ta Argole, et nad ta autost välja laseks, aga seda nad ei teinud, autoga tehti pööre paremale tagasi XXX suunas, läheduses oli firma XXX, ja siis pöörati kohe kuskile metsa vahele, kus Argo ja ta sõber tõmbasid meesterahva autost välja plaaniga ta metsa jätta (I, 42). Olles võõra meesterahva autost välja tõmmanud, peksid Argo ja tema sõber meesterahvast edasi ning vedasid meesterahva jõuga metsa sisse poole ja peksid seal teda edasi (I, 42). Meesterahvas oli pikali maas ning nii Argo kui ka ta sõber peksid meesterahvast käte ja jalgadega (I, 42). Meesterahvas ennast kaitsta ei suutnud, karjus ainult, et lõpetage ära (I, 42). Lööke oli ikka väga palju ja teda materdati ikka tükk aega (I, 42). Kui mehe peksmine lõpetati, tulid Argo ja ta sõber auto juurde tagasi ja hakkasid autot puhastama (I, 42). Võõra meesterahva jalanõud olid autosse jäänud ja need loobiti sealt välja, sest neil oli plaan meesterahvas sinna maha jätta (I, 42). Väljas oli siis juba pime ja sadas lund (I, 42). Ka oli väljas üsna külm (I, 42). Tunnistaja P. L. ütluste kohaselt ütlesid seejärel Argo ja ta sõber talle, et istugu auto peale ja sõidaks ära XXX, millest keeldus põhjusel, et inimene külmub surnuks nõnda (I, 42). Siis sõitsid Argo ja ta sõber minema ning ta jäi võõra mehega 6 metsa, kellel oli silm sinine ja nina verine (I 42). Võõras meesterahvas oli metsas istuli, kuni takso kutsus ja tuttav taksojuht E. P. taksoga tuli (I, 42). E. P. kustus kiirabi, helistas 112, ootasid kiirabi ära (I, 42). Tunnistaja P. L. ütluste kohaselt käisid nad selle võõra meesterahvaga XXX.a hommikul koos poes, kuna mees lubas talle suitsu osta, meesterahvas ostis veel 2 või 3 pudelit viina ja talle suitsu, poes käisid sellest seltskonnast kahekesti, Argo Laul ja M. A. ootasid poe ukse taga (I, 42). Hiljem, enne kalmistule minekut, tahtis meesterahvas veel XXX käia, läks temaga kaasa, XXX käisid kahekesi, sealt ostis meesterahvas veel ühe liitrise viina ja siis liikusid edasi kalmistule (I, 42). Poes maksis meesterahvas kahe erineva pangakaardiga (I, 43). XXX nägi, et meesterahval on peotäis münte (I, 43). Mingit raha võõras meesterahvas Argole ja ta sõbrale ei andnud ja selle eest ta peksa ka sai (I, 43). Argo Laulu teadis ja tundis siis seoses sellega, et elas Argo Lauluga samas majas XXX (I, 44p). Fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis P. L. talle näidatud 3-e sarnase isiku foto hulgas Argo Laulust tehtud fotol (kohal nr 2) ära Argo Laulu, kes oli üks nendest, kes peksis kolmandat meest (I, 45-46). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas kannatanu R. A. ütlused (I, 9-13, 33-34) selle kohta, et talle kleepisid XXX.a külge 2 meest, kes teda hiljem peksid ja mees, kes ta päästis (I, 34). Jõi koos nende meestega poe taga viina (I, 34). Nende meeste autosse läks selleks, et nad pidid ta koju viima (I, 34). R. A. ütluste kohaselt oli tema peksjaid kaks ja nad tahtsid tema käest kahe pangakaardi PIN-koode, mida ta neile alguses ei öelnud, kuid kui nad ähvardasid ära tappa, siis andis neile lõpuks õiged PIN-koodid (I, 34). Kannatanu R. A. ütluste kohaselt võtsid peksjad temalt ära ka rahakoti, kus oli natuke sularaha ning tema ja firma pangakaardid, lisaks ka dokumendid (I, 34). Hiljem, kui vaatas enda ja firma pangaarvelt, siis raha oli kõik alles (I, 34). Kannatanu R. A. hilisemate ütluste kohaselt oli ta esialgu väga purjus ja mäletas valesti seda, et politsei ja politseivärvides autoga viidi ta metsa (I, 34). Nende kannatanu ütluste alusel jätab kohus otsuse tegemisel tähelepanuta kannatanu R. A. esialgselt avaldatu selle kohta, nagu oleks tema peksjaks olnud politsei, kes liikus ringi politseivärvides sõidukiga. Peale kannatanu esialgselt avaldatu ja peale kannatanu esialgsete ütluste pole asjas ühtegi muud tõendit, mis kuidagi võiks seostada politseid ja politseivärvides sõidukit kannatanu peksmisega ja temalt rahaliste vahendite nõudmisega ning kannatanult rahakoti ära võtmisega. Muuhulgas ei viita sellele võimalusele ka tunnistajate P. L. ja E. P. ütlused ning ka süüdistatava Argo Laulu ütlused ja ka kannatanu R. A. enda hilisemad ütlused. Kannatanu R. A. ütlustega on tõendatud, et XXX.a hommikul pärast kella 10 kleepisid talle XXX poes külge kaks meesterahvast, kelles üks osutus hiljem tema peksjaks ja üks tema elupäästjaks, neil kahel mehel polnud rohkem raha kui ühe õlle jaoks, mille nad tema taga poest ostsid (I, 10). R. A. ütluste kohaselt ostis ta ise XXX 2 Laua viina ja 2-liitrise apelsinijoogi (I, 10). R. A. ütlustega on tõendatud, et tema selja taga ühe õlu ostnud 2 meest kleepisid ennast talle külge, kuna nägid, et tal on raha (I, 10). Alguses vennastus 2 mehega, siis tuli kolmas juurde, kes lahkus nende juurest kõige varem, enne teist viinaringi (I, 10). Esialgu jõid viina XXX tn XXX poe taga pimedas nurgas, kus lähedal asub XXX automaat (I, 10). Olid joonud üle poole tunni, kui läks tagasi poodi, et alkoholi juurde osta, kuid XXX kassapidaja keeldus alkoholi müümast, misjärel läks XXX, kus ostis oma firma pangakaardiga 17.35€ eest kaks Laua viina ja ilmselt mingi pääleka (peale võtmiseks midagi; I, 10). Mõlemat viina ära ei joonud, ühe viina võtsid autosse kaasa, auto peale kutsuti, et koju viia, sõitsid mööda XXX tänavat ringteeni, sealt XXX mööda ja XXX poole linnast välja, autos istus taga paremal, kõrval istus hilisem elupäästja (I, 10). Sõidu ajal joodi autos ülejäänud viin ära (I, 10). Kannatanu R. A. ütlustega on tõendatud, et autosõidu ajal küsiti temalt korduvalt pangakaartide PIN-koode, rahakotist oli selleks ajaks ilma jäänud, see võeti ära, kuna nõuti pangakaartide PIN-koode (I, 10). Rahakotis olid ID-kaart, raha vist eriti ei olnud, 7 kliendikaardid, 2 pangakaarti (Swedbank), rahakott oli tumepunast värvi, käis nööpklõpsuga kinni (I, 10). Auto keeras XXX peale vasakule ning natuke aega hiljem uuesti vasakule metsavahele, metsas sõitsid umbes 100 m metsa vahele ja peatusid lagendiku ääres, enne metsa jõudmist ei olnud kellelegi PIN-koode öelnud, arvab, et tõmmati autost välja, järjepidevalt nõuti pangakaartide PIN-koode ja kuna keeldus nende ütlemisest, siis 2 isikut peksid käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, lööke oli väga palju ja öeldi, et kui pangakaartide PIN-koode ei ütle, siis tapavad ära (I, 11). Alguses ütles neile sihilikult vale PIN-koodi, aga nad pinnisid edasi, lõpuks ütles neile õige PIN-koodi ja siis nad ütlesid, et lähevad kontrollivad ja kui PIN-kood on vale, siis tapavad ära (I, 11). Seda ütlesid 2 meest, kes sõitsid ära, üks mees jäi maha tema juurde, kes kutsus takso, taksojuht oli selle mehe tuttav (I, 11). Metsa vahel oli juba pime (I, 11). Arvab, et kohale tulnud taksojuht kutsus kiirabi (I, 11). Kohale tulid kiirabi ja politsei, kiirabi viis EMO-sse ja sealt edasi toodi politseisse (I, 11). Kontoväljavõtte järgi ei ole keegi pangakaartidelt raha võtnud (I, 11). Kõrvutades eelkajastatud tõendeid, ilmneb, et need on üldjoontes kooskõlas ja kinnitavad veenvalt Argo Laulule esitatud röövimise süüdistuse põhjendatust. Argo Laul soovis lühimenetluses anda süüdistatavana ütlused (II, 81) ja süüdistatav Argo Laul kuulati tema sellekohase taotluse alusel 06.07.2022.a kohtuistungil lühimenetluses ka üle (II, 81-84, 68). Kuigi süüdistatav Argo Laul ennast kohtumenetluses maakohtus süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi süüdi ei tunnistanud, võttis ta süüdistatavana 06.07.2022.a kohtuistungil ütlusi andes õigeks asjaolud, et XXX.a ta kohtus ja suhtles kannatanuga R. A., esimene kokkupuude kannatanuga oli tal XXX poes, kus ise ostis õlut ja kannatanu ostis viina (II, 82). Need ütlused on kooskõlas ka kannatanu R. A. ütlustega. Ka edasiste sündmuste kohta antud süüdistatava Argo Laulu ütlustest nähtub, et tal oli XXX.a kokkupuude kannatanuga. Argo Laulu ütluste kohaselt ei müünud XXX pood samal päeval järgmisel ostmas käimisel R. A. enam alkoholi, siis kannatanu läks XXX ja ostis sealt 2 viina juurde, misjärel suundusid XXX surnuaeda joodikute kogunemiskohta, kus „parmud“ joovad, sinna tuli üks auto, milles istus kõige ette juhi kõrvale, kannatanu oli tagaistmel, kannatanu pidi koju viidama, autos viina joomine jätkus (II, 82, 83). Need süüdistatava ütlused on kooskõlas nii kannatanu R. A. kui ka tunnistaja P. L. ütlustega selle kohta, et kannatanu läks surnuaiast auto peale, et koju saada ja autos joodi viina edasi. Siit edasi aga süüdistatava Argo Laulu ütlused lahknevad osaliselt ülejäänud tõenditest, kuid üldjoontes kattuvad need nii kannatanu R. A. kui ka tunnistaja P. L. ütlustega selles, et autoga jätkasid ühiselt sõitmist nii autojuht, Argo Laul, R. A. kui ka P. L.. Süüdistatava Argo Laulu ütluste kohaselt teadis ta siis P. L. varasemast ajast, oli teda eelnevalt 2 korda näinud (II, 84). Ülejäänud tõenditest lahknevad aga süüdistatava Argo Laulu ütlused selles, et Argo Laulu väitel ta kalmistu juurde tulnud autojuhti ei tundnud, autojuhti nägi üldse esimest korda ning autos ja ka hiljem ta kannatanut ei peksnud, kannatanule vigastusi ei tekitanud ning kannatanult raha ja pangakaardi PIN-koode ei nõudnud ja ei kuulnud, et ka keegi teine oleks seda kannatanult nõudnud, lahkus autos olnud seltskonnast siis, kui auto oli veel XXX ja ei olnud veel metsa jõudnud. Kohtus süüdistatavana ütlusi andes võttis Argo Laul õigeks ainult selle, et lõi kannatanut sõidu ajal üksnes lahtise käega (II, 8283), aga seda seetõttu, et kannatanu hakkas teda ja autojuhti segama ja pidi kannatanut takistama, kuna kannatanu terve sõiduaja tüütas (II, 83). Seda avaldas süüdistatav oma kaitsjale. Mõne aja pärast aga prokurörile vastates põhjendas süüdistatav Argo Laul kannatanule lahtise käega näkku löömist aga sellega, et ajas kannatanut niimoodi hoopiski üles (II, 84). Süüdistatavana ütlusi andes võttis Argo Laul õigeks ainult selle, et autos oli rüselus (II, 84). Süüdistatava Argo Laulu ütluste kohaselt võis kannatanul nina hakata verd jooksma maha kukkumisest (II, 82-83), kannatanul oli maha kukkumisi 10 korda kindlasti ja kannatanu võiski sellest nina veriseks ja sinikad saada (II, 84). Argo Laulu ütluste kohaselt tema kannatanut ei peksnud ja ei tekitanud kannatanule ühtegi vigastust ning ei näinud ja ei kuulnud, et ka keegi teine oleks kannatanult raha ja pangakaarte nõudnud (II, 83). 8 Süüdistatava Argo Laulu ütluste kohaselt lubas kannatanu autojuhil raha võtta, kuid ise ta seda raha võtmist kannatanult ei näinud, tema nähes seda polnud (II, 84). Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et ülejäänud tõenditest lahknevad kõige teravamalt ainukesena süüdistatava Argo Laulu ütlused. Süüdistatava Argo Laulu ütlustest üle jäävas osas on aga tõendite kogum üldjoontes kooskõlas ja kinnitab veenvalt Argo Laulule esitatud röövimise süüdistuse põhjendatust. Taolistel asjaoludel lähtub kohus osas, millises süüdistatava Argo Laulu ütlused lahknevad ülejäänud tõenditest, asjas omavahel kooksõlas olevatest tõenditest ja jätab Argo Laulu ütlused kui ebausaldusväärsed kõrvale ja neile otsust ei raja. Kannatanu R. A. ütlustest nähtub, et Argo Laulul oli XXX.a motiiv kannatanult rahaliste vahendite nõudmiseks ja saamiseks, kuna sama päeva hommikul kulutas tema hilisem peksja, s.o Argo Laul, kogu oma raha ära XXX poes õlut ostes. XXX.a hommikul XXX poes olles saigi kannatanu aru, et tema hilisem peksja kleepiski ennast talle külge, kuna sai aru, et tal on raha. Edasine sündmuste käik kinnitabki seda, et kannatanuga suhtlemise eesmärgiks oli Argo Laulul ja tema poolt kohale kutsutud autojuhil kannatanult kätte saada tema rahalised vahendid ja kui kannatanu neid vabatahtlikult ei soovinud anda, siis Argo Laul peksis selleks kannatanut nii autojuhi kasutuses olnud sõiduautos kui ka hiljem koos autojuhiga XXX lähedal asuvas metsas, mille tulemusena kannatanu lõpuks ütles ka peksjatele enda ja oma firma pangakaartide PIN-koodid, misjärel tema peksmine lõpetati ning Argo Laul ja autojuht sõitsid metsast minema, jättes maha kannatanu ja P. L. Kuna kannatanu jäi Argo Laulu ja autojuhi ühise tegevuse tulemusena ilma enda rahakotist, sealhulgas seal asunud pangakaartidest ja mõningasest sularahast ning Argo Laul ja autojuht nõudsid kannatanult rahakotis asunud kahe pangakaardi PIN-koode, siis pole kahtlust selles, et füüsilist vägivalda kasutasid Argo Laul ja autojuht kannatanu kallal tema vara hõivamiseks, soovides saada kannatanult enda kätte tema rahalisi vahendeid. Asjaolu, et kannatanult ära võetud rahakotis oli ka sularaha, nähtub tunnistaja P. L. ütlustest selle kohta, et kannatanuga koos XXX.a XXX käies ta nägi, et kannatanul oli peotäis münte (I, 43), kuid poes maksis kannatanu kahe erineva pangakaardiga (I, 43). Kannatanu suhtes pikema aja vältel jõhkra füüsilise vägivalla kasutamine kannatanult rahaliste vahendite kättesaamise eesmärgil on sihipärane tegevus ja on KarS § 16 lg 2 mõttes käsitletav kavatsetusena. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Argo Laulu käitumises puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Argo Laulu käitumine on kvalifitseeritav süüdistuses kajastatud röövimisena isikute grupis autojuhiga, kelle isik on jäänud senini kindlaks tegemata. Autojuht ja Argo Laul tegutsesid kannatanult rahaliste vahendite kättesaamiseks kooskõlastatult kaastäideviijatena. Autojuht sõidutas tagaistmel istuvat kannatanut ja esiistmel istuvat Argo Laulu ringi, kuni Argo Laul peksis autosõidu ajal tagaistmel istuvat kannatanut rusikaga näkku ja sai kannatanult kätte tema rahakoti selles oleva mõningase sularahaga (vähemalt peotäis münte tunnistaja P. L. ütluste kohaselt) ja kahe pangakaardiga ning kliendikaartidega ja ID-kaardiga. Kannatanult rahakoti kättesaamisega kannatanu suhtes aga füüsilise vägivalla kasutamine ei lõppenud. Kannatanult ära võetud rahakotis asunud pangakaartidelt rahaliste vahendite kättesaamiseks nõudsid Argo Laul ja autojuht, et kannatanu avaldaks neile pangakaartide PIN-koodid, mida kannatanu aga esialgu ei teinud, mistõttu Argo Laul jätkaski autos autosõidu ajal kannatanu edasist peksmist, kuid kuna see tulemust ei andnud, siis viisid Argo Laul ja autojuht kannatanu 9 XXX lähedale metsa (XXX suunas välja sõites), kus kahekesi koos jätkasid kannatanu peksmist käte ja jalgadega näo, käte ja keha piirkonda kuni kannatanu lõpuks ütles neile ka õiged pangakaartide PIN-koodid, misjärel kannatanu peksmine lõpetati. Eelkirjeldatud käitumisest nähtub, et autojuht ja Argo Laul tegutsesid omavahel kooskõlastatult, autojuht sõidutas isikuid, et tema kõrval esiistmel autos istuv Argo Laul saaks tagaistmel istuvat kannatanut rusikaga näkku peksta. Tunnistaja P. L. ütlustega on tõendatud, et esiistmel olev Argo Laul lõi enda taga istuvat võõrast meesterahvast, kelleks oli R. A., näo piirkonda, neid lööke oli palju, täpset löökide arvu ei oska öelda, löökide tagajärjel hakkas meesterahval ninast verd jooksma ja silmad hakkasid siniseks minema (I, 41), väljas hakkas hämaraks minema (I, 41), peksmine kestis üsna pikalt. Autojuhil oli võimalik autosõit lõpetada, kõik või osa isikuid tema valduses olevast sõidukist eemaldada, nad autost välja tõsta, kuid autojuht seda ei teinud, vaid hoopiski sõitis XXX maanteed välja XXX lähedale metsa, kus tunnistaja P. L. ütlustest nähtuvalt tirisid Argo Laul ja tema autojuhist sõber kannatanu hoopiski autost välja, vedasid kannatanu rohkem metsa sissepoole, plaaniga ta metsa jätta (I, 42) ja peksid seal koos maas pikali olevat kannatanut edasi nii käte kui ka jalgadega (I, 42), nõudes kannatanult pangakaartide PIN-koodide ütlemist, kannatanu ennast kaitsta ei suutnud, karjus ainult, et lõpetage ära (I, 42), lööke oli ikka väga palju ja kannatanut materdati P. L. ütluste kohaselt tükk aega (I, 42). Eelkirjeldatud autojuhi ja Argo Laulu käitumisest kannatanu suhtes nähtub, et nad tegutsesid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutades ühtse tahtlusega ja eesmärgiga, s.o kavatsetult, et kannatanult saada kätte kõik tema rahalised vahendid, sealhulgas kannatanu rahalistele vahenditele juurdepääsu võimaldavad pangakaartide PINkoodid. Asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt ei olnud tema rahakotist pärit pangakaartidega raha pangaautomaadist välja võetud ja raha pangakontodelt kadunud ei olnud, ei välista Argo Laulu käitumise õigusvastasust ja röövimise toimepanemist. Miks ja millistel asjaoludel jäid kannatanu ja tema ettevõtte pangakontodelt rahalised vahendid välja võtmata, ei välista samuti Argo Laulu käitumise õigusvastasust ja ei tee röövimise toimepanemist olematuks. Kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine selleks, et saada endale tema rahalised vahendid, mille tulemusena õnnestus kannatanult autosõidu ajal kätte saada tema rahakott koos selles olevate pangakaartidega, sularahaga, kliendikaartidega ja ID-kaardiga, kvalifitseerub röövimiseks. Kannatanule põhjustati vähemalt koljuluude hulgimurd ja ninaluude murd, mis on tõendatud kogumis kannatanu kohta koostatud SA TÜ Kliinikumi haigusjuhu epikriisiga (I, 14-16, 18-20), kannatanu kiirabikaardiga (I, 17, 21) ja XXX.a isiku läbivaatuse protokolliga (I, 22) ja selle juurde kuuluvate fotodega (I, 23-32), XXX.a patrullilehega (I, 1-2), XXX.a sündmuse arvestuskaardiga (I, 3-5) ning nendega kooskõlas olevate tunnistajate E. P. ja P. L. ütlustega ning kannatanu R. A. ütlustega. Eelkajastatud tõenditest nähtuvalt pole kahtlust selles, et kannatanule põhjustasid koljuluude hulgimurd ja ninaluude murd füüsilist valu. Kohtu hinnangul on tegemist lõpuleviidud röövimisega, kuna kannatanu R. A. ütluste kohaselt võtsid peksjad temalt peale pangakaartide PIN-koodide nõudmise ära ka rahakoti, kus oli natuke sularaha ning tema ja firma pangakaardid, lisaks ka dokumendid (I, 34). Kannatanult pangakaartide äravõtmine omab tähtsust sellisel juhul, kui teatakse ka pangakaartide PINkoode. Käesoleval juhtumil said Argo Laul ja autojuht kannatanu valdusest tema rahakotist pärinevate pangakaartide PIN-koodid teada kannatanu jõhkra peksmise tulemusena. Taolistel asjaoludel on põhjendatud lugeda röövimine lõpuleviiduks. Pangakaartide PIN-koodide teadaamisest alates oli kannatanu röövijatel reaalne võimalus röövitu kasutamiseks, s.t pangakaardid omasid nende jaoks PIN-koodide teadsaamisest alates ka reaalset rahalist katet. Asjaolu, et kannatanu pangakaartidelt raha polnud võetud, ei tee toimepandud röövimist olematuks. Pealegi kvalifitseerunuks PIN-koodide kasutamisega kannatanu pangakontodelt rahaliste vahendite hõivamine hoopiski uueks kuriteoks, s.o KarS § 213 järgi arvutikelmuseks. 10 Kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ja temalt sõidutamise eest nn kütuseraha nõudmist ei õigusta ka asjaolu, et kannatanu saadi Argo Laulu tuttavast autojuhi kasutuses olevasse sõidukisse kannatanu koju sõidutamise ettekäändel. Väited, nagu ei osanud kannatanu röövlitele avaldada enda elukohta, pole usutav ja veenev olukorras, kus vaatamata suurele joobe astmele teadis kannatanu R. A. SA TÜ Erakorralise Meditsiini Osakonnas öelda peale enda nime R. A. ka enda õiget elukohta XXX ning teadis peast ka isikukoodi, eksides vaid eelviimase numbriga (I, 14: haigusjuhu epikriis). Asjaolu, et kannatanu R. A. polnud enda röövijatega n.ö ühes paadis, nähtub ka sellest, et ta enda metsa viimist ja seal peksmist ei soovinud, millele viitavad ka tema paremal kehaküljel olevad suured pikad marrastused (I, 30-31), mis algavad parema puusa juurest ja jätkuvad veel ka suure hematoomiga parema käe käsivarrel, millistest saab järeldada, et ta tiritigi jõuga autost välja ja lohistati autost vastu tema tahtmist sügavamale metsa alla. XXX.a oli Argo Laulul kehtiv karistus 27.10.2011.a toime pandud röövimise eest, milles ta mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 28.03.2012 kohtuotsusega ja mille eest mõistetud karistuse kandmine lõppes juunis 2016 (I, 60-60p, 68-76). Eelkajastatud asjaoludel pani Argo Laul XXX.a toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. KARISTUS KarS § 200 lõikes 2 sätestatu kohaselt karistatakse kvalifitseerivatel tunnustel röövimise toimepanemise eest kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Argo Laulu süü suurust mõjutab asjaolu, et ta kasutas varalise kasu saamise eesmärgil kannatanu suhtes jõhkrat füüsilist vägivalda kavatsetult ja isikute grupis ning pikema ajavahemiku jooksul, põhjustades sellega kannatanule vähemalt koljuluude hulgimurru ja ninaluude murru, jättes kannatanu seejärel pooleldi alasti talvisel ajal pimedasse metsa lumesaju kätte. See välistab karistuse mõistmise alammääras. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on oluline täheldada, et kannatanu oli ka ise kergemeelne, usaldades talle täiesti võõraid isikuid, pakkudes neile alkoholi ja tarbides koos võõrastega alkoholi, olles võõrastele ja enda röövijatele nii-öelda kerge saak, kes kannatanu suures alkoholijoobes olekut enda huvides koheselt ka ära kasutasid, ta joomakohast enda sõidukisse meelitasid, tuues ettekäändeks, et viivad ta koju. Kergeusklik kannatanu istuski võõrasse sõidukisse, lootes koju saada, kuid selle asemel jäi hoopiski ilma oma rahakotist koos kõige selles olevaga ning tema suhtes kasutati jõhkrat füüsilist vägivalda, saamaks teada tema pangakaartide PIN-koode ning koju teda röövlite poolt ei sõidutatudki, vaid jäeti läbipekstuna talvisesse metsa. Eelkajastatud asjaoludel, õiguskorra kaitsmise huvidest ja süüdistatava isikust lähtudes nõustub kohus prokuröri taotletud 4 aasta vangistusega, mida tuleb
lg 2 alusel kriminaalasja lühimenetluses menetlemise tõttu vähendada 1/3 võrra, s.o 1 aasta 4 kuu vangistuse võrra ja mõista Argo Laulule karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Kuna röövimise pani Argo Laul toime 10.05.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega KarS 73 lg 1,3 alusel kohaldatud 3 aasta 6 kuu pikkusel katseajal olles (I, 77-79), siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada 2 aastat 8 kuud vangistust Argo Laulule 10.05.2017.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-10990 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata 11 osa, s.o 3 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tuleb Argo Laulule mõista 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Argo Laulu eelvangistuses alates 14.01.2022.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 6 aasta 1 kuu 28 päeva vangistuse kandmise algust alates 14.01.2022.a, mil ta tagaotsitavana Soome Vabariigis käesolevas kriminaalasjas tabati ja kinni peeti. 11.10.2021 kuulutati Argo Laul käesolevas kriminaalasjas tagaotsitavaks (I, 47-48). 05.01.2022 vahistati Argo Laul tagaselja (I, 52-56). 14.01.2022 tabati Argo Laul käesolevas kriminaalasjas Soome Vabariigis (I, 80). 17.03.2022 peeti Argo Laul Eestisse tooduna Eesti Vabariigis kinni (I, 81). 18.03.2022 küsitleti Argo Laulu kohtus ja tõkend vahistamine jäeti tema suhtes muutmata (I, 82-83). 29.04.2022.a koostati üldkorras menetluses süüdistusakt (II, 1-4). 06.05.2022 anti Argo Laul üldkorras menetluses kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata (II, 37-39). KarS § 61 mõttes erandlikud asjaolud karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.