Obsah (14)

§ 187§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-135146 Tsiviilasi

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 03.11.2021) hagimenetlusse üle antud tsiviilasjas Osaühing Aktiva Finants (hageja) hagi D H (kostja) vastu. Hageja nõude aluseks on kostja ja BB Finance OÜ vahel 24.12.2019 sõlmitud laenuleping nr. 2101942004 ning 30.12.2019 sõlmitud laenuleping nr.
2. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 14.04.2020 ja loovutas 11.03.2021 nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1548,00 eurot, intressi 133,91 eurot, lepingutasu 130,88 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 435,75 eurot tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuselt alates 26.01.2022 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse summas 1548,00 eurot täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 350 eurot, lepingulise esindaja kulu 480 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 alusel kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.05.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 05.06.

1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 2422,38 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõiv summas 350 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 480 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 4 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). Hageja on käibemaksukohustuslane, seega hüvitatakse kulud käibemaksuta. 9. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 650 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamine 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Võlgnikule D H on makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 08.11.2021 aadressil XXXXXXXXXX – tagastatud – muu põhjus. 16.11.2021 aadressil XXXXXXXXXXX – tagastatud – muu põhjus. 03.12.2021 aadressil XXXXXXXXXXXXX - tagastatud - muu põhjus. 03.12.2021 saadetud teavitus e-posti aadressil XXXXXXXXXXXX – puudub vastus. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Varasemas menetluses on XXXXXXXXXXX Saare maakond omanik kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. Teine omanik kinnitas 24.11.2021, et võlgnik ei ela antud aadressil, peaks elama Tallinnas. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur vastanud 02.12.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis on kodaniku D H alates 28.10.2011 märgitud aadressiks XXXXXXXXXXXXXXXXXXX vald. Rahvastikuregistris ei ole kostja elukoha kohta täiendavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik