KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10180 Tsiviilasi E. P., E. P., D

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. E. P.le lasterikka pere toetusest langeva osa suuruse muutumisel suureneb vastavalt ka elatis ja muutust rakendatakse alates vastava osa muutumisele järgnevast kuust.

1. Välja mõista A. P.lt E. P. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 12.07.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni on igakuine elatis 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 80 eurot (50% lapsetoetusest ja 50% E. P.le langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 iga aasta 1
2. aprillil ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. E. P.le lasterikka pere toetusest langeva osa suuruse muutumisel suureneb vastavalt ka elatis ja muutust rakendatakse alates vastava osa muutumisele järgnevast kuust.

1. Välja mõista A. P.lt D. P. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 12.07.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni on igakuine elatis 155,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 100 eurot (50% lapsetoetusest ja 50% D. P.le langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 iga aasta
2. aprillil ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. D. P.le lasterikka pere toetusest langeva osa suuruse muutumisel suureneb vastavalt ka elatis ja muutust rakendatakse alates vastava osa muutumisele järgnevast kuust.

1. Elatist tuleb tasuda igakuiselt hiljemalt 10.ks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja R. P. arvelduskontole.
2. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue
3. 12.07.2022 esitasid hagejad hagiavalduse kostja vastu, milles paluvad kostjalt välja mõista elatise hagejate I ja II kasuks 175,64 eurot ning hageja III kasuks 155, 64 eurot. Hagi asjaolude kohaselt elavad hagejad oma isaga aadressil xxx. Laste ema ei täida nõuetekohaselt laste ülalpidamise kohustust. Kostja vastus
4. Kostja on antud hetkel raskes majanduslikus seisus, kostja saab küll aru, et tema kohustus on lapsi ülal pidada, kuid kostja praegu ei oma isegi kindlat elukohta. Kostja on 2 registreeritud aadressile xxx, kus ta elab tasuta ning hoolitseb vanema naise eest. Kostja on valinud elamiseks just sellise asukoha, kuna antud aadressil on kostjal võimalik kohtuda lastega. Kostja soovib lastega suhelda 2 nädalat kuus, kuid kohaliku omavalituse seisukoha järgi peab kostjal olema kindel elukoht, mida kostja antud hetkel ei ole, kuna elamisluba ei ole pikendatud. Kostja saab asuda ametlikult Eestisse elama siis kui kostja asub tööle ja üürib endale korteri. Kostja ei ole töötukassa arvel, kuna kostja elamisloa kehtivus on lõppenud 08.08.2022.a. Kohtu põhjendused
5. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
8. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejad kostja lapsed. Kostja on kohustatud hagejaid ülalpidama.
9. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
10. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
11. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse 3 vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
12. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
13. Käesolevas tsiviilasjas on kohus sünnitõenditega (dtl 3-5) tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja A. P. ja R. P.. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
14. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
15. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud ning elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
16. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise hageja I ja hageja II kasuks 175,64 eurot ning hageja III kasuks 155, 64 eurot. 4
17. Kehtiva regulatsiooni järgi sõltub miinimumelatise suurus eelkõige lapse keskmisest ülalpidamiskulust ning seadus arvestab mh seda, et lapse kogu ülalpidamiskulu on osaliselt peretoetustega, sh lasterikka pere toetusega kaetud (PKS § 101 lg 5). Seadus võimaldab seega lugeda lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused osaliselt kaetuks toetuste arvel. Elatised on põhjendatud alljärgnevalt: 13.1.E. P. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 12.07.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni on igakuine elatis 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 80 eurot (50% lapsetoetusest ja 50% E. P.le langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 iga aasta
18. aprillil ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. E. P.le lasterikka pere toetusest langeva osa suuruse muutumisel suureneb vastavalt ka elatis ja muutust rakendatakse alates vastava osa muutumisele järgnevast kuust. 13.2.E. P. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 12.07.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni on igakuine elatis 175,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 80 eurot (50% lapsetoetusest ja 50% E. P.le langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. E. P.le lasterikka pere toetusest langeva osa suuruse muutumisel suureneb vastavalt ka elatis ja muutust rakendatakse alates vastava osa muutumisele järgnevast kuust. 13.3.D. P. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 12.07.2022 kuni tema täisealiseks saamiseni on igakuine elatis 155,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 100 eurot (50% lapsetoetusest ja 50% D. P.le langevast osast lasterikka pere toetusest)), mis muutub, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (

§ 21

lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. D. P.le lasterikka pere toetusest langeva osa suuruse muutumisel suureneb vastavalt ka elatis ja muutust rakendatakse alates vastava osa muutumisele järgnevast kuust.

1. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. 5 Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
2. Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
3. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi tõendit mõjuva põhjuse olemasolu kohta PKS § 102 märgitud asjaoludes kostja esitanud ei ole.
4. Hagejad teavitavad kohtule, et kostja töötab edukalt küünetehnikuna. Hagejad esitavad kohtule kostja facebooki profiiilist postitused, kus kostja oma töid eksponeerib (dtl 25 - 36). Kostjal on küünetehniku sertifikaadid, mis lubavad tal töötada (dtl 37-38). Kostja töötab FABER Studio salongis alates 17.08.2020, mida kinnitavad facebooki ja instagrami profiilid (dtl 39-41). Hagejad selgitavad, et kostja kasutab hageja II arvelduskontot kuhu kliendid teevad ülekandeid. Vastavalt pangakonto väljavõttele (dtl 51-58 E. P. konto väljavõte) sai kostja: Jaanuar – 85,00 eurot (vt lisa 1 pos 1,3,5) Veebruar – 95,00 eurot (vt lisa 1 pos 8,9,28) Märts - 220,00 eurot (vt lisa 1 pos 51,57,59,61,65,70) Aprill - 200,00 eurot (vt lisa 1 pos 90,93,94,96,114,115) Mai – 135,00 eurot (vt lisa 1 pos 129,133,140,142) Juuni – 210,00 eurot (vt lisa 1 pos 160,179,181,182,190,193) Juuli – 55,00 eurot (vt lisa 1 pos 228,237) Lisaks sellele kliendid maksavad teenuse eest sularahas.
5. Hagejad toovad esile, et kostja põhjendab oma laste elust puudumist sageli sellega, et ta töötab palju. Kostja töötab 5-6 päeva nädalas. Keskmiselt käib kostjal umbes 35 inimest päevas erinevate protseduuridega (maniküür, pediküür, küünepikendused jne). Maniküüri maksumus on 30-45 eurot (dtl 58, 1 pos 260 – selgitus maniküür). Arvestus: 5 päeva nädalas = 20 päeva kuus. Igal päeval 4 inimese teenus teeb 120,00 eurot (4 inimest * 30 = 120). 20 päeva * 120,00 = 2400,00 eurot. Väärib märkimist, et pediküüri ja küünepikenduste teenused maksavad palju. 6
6. Kostja oma vastuses märgib, et kostjal ei ole töökohta, ning salongis töötab ta praktikandina ja ta saab töötasu mitte ametlikult. Kohus leiab, et kostjal tuleb leida töökoht, kus makstakse ametlikult töötasu. Kostja omab sertifikaate küünetehniku erialal, mis annab kostjale parema väljavaate tööturul. Olukorras, kus kostja on terve, tööealine ja töövõimeline ehk suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust elatusmiinimumis. Asjaolu, et kostja elamisloa kehtivus on lõppenud, ei muuda kohtu hinnangul elatise nõuet.
7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-119-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
8. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et laste ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu, kostja on tööealine ja töövõimeline, s.t suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab elatusmiinimumis täita laste ülalpidamiskohustust. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
9. Elatist tuleb tasuda igakuiselt hiljemalt 10.ks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja R. P. arvelduskontole EExxx. Menetluskulud
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7