) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib
järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). 5 2-21-8472 Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kostja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 07.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr xxx. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 22.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr xxx on määratud lõpetada füüsilise isiku J K (pankrotis) pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, vabastatud pankrotihaldur xxx pankrotihalduri kohustustest ja on algatatud J K kohustustest vabastamise menetlus. Määrus on jõustunud 08.10.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud 7 2-21-8472
Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 4 tundi 15 minutit tunnihinnaga 192 eurot koos käibemaksuga (160+32), summas 816,02 eurot (680,02+136). Kohtu hinnangul ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: 26.05.2021 hagiavaldus elatise väljamõistmiseks 1 tund; 15.06.2021 kliendiga läbirääkimised kompromissi kohta/vastus kliendi kirjale 10 minutit; 15.06.2021 kostja vastusega tutvumine/hageja vastuse koostamine/menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund 20 minutit; 25.06.2021 kirjavahetusega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine 15 minutit; 31.08.2021 suhtlus kliendiga, kompromissi teemal e-kiri kostjale 30 minutit; 03.09.2021 materjalidega tutvumine ja hagist loobumise avalduse koostamine 50 minutit; 25.10.2021 menetluskulude nimekirja koostamine 10 minutit. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks järgmisi õigusabitoiminguid 1 tund, kokku summas 192 eurot koos käibemaksuga, kuna tsiviilasja toimikust nimetatud õigusabi osutamine ja dokumendid ei nähtu: 25.06.2021 kirjavahetusega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine 15 minutit; 31.08.2021 kompromissi teemal e-kiri kostjale 15 minutit; 03.09.2021 hagist loobumise avalduse koostamine 30 minutit. Ülejäänud osas peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks. Tsiviilasja toimiku andmetel on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabi hageja lepingulise esindaja poolt osutatud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud osaliselt, so kohtu poolt märgitud ulatuses. Kohtuvaidluse asjaolusid (esitatud menetlusdokumentide sisu ja maht, asja lahendamine kirjalikus menetluses) tervikuna arvestades peab kohus lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 3 tundi 15 minutit tunnihinnaga 192 eurot, summas 624 eurot koos käibemaksuga. Kohus määrab juhindudes
, § 144, § 173 - § 177 hageja menetluskulud kindlaks kokku summas 624 eurot.
lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on viivise väljamõistmist taotlenud.
lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.