nõuetele vastava kaebuse esitamiseks. 18.02.2021 esitas kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule kaebuse uue tervikteksti. Kaebajad esitasid menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kaebetähtaja ennistamise taotluse ning esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes kohtumenetluse lõpuni lahkumisettekirjutuste kehtivuse peatamist. Kohus peatas 26.02.2021 määrusega vaidlustatud lahkumisettekirjutuste täitmise kuni 26.03.
17.10.2022 teatas kaebajatele riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule, et menetlusökonoomikast lähtudes oleks mõistlik menetlus lõpetada. Esindaja väitel ei ole tal pikema aja jooksul olnud võimalik kaebajatega ühendust saada ning lähtuvalt asjaolust, et X on kohaldatud sissesõidukeeld 3 aastaks, mis on kehtiv, siis ei ole esindajal ilma kaebaja vastava korralduseta õigust taotleda menetluse lõpetamist. Esindaja tegi PPA-le ettepaneku tühistada vaidlustatud ettekirjutused täies ulatuses. 15.11.2022 teatas PPA kohtule, et ei pea võimalikuks vastu võtta kaebajate esindaja ettepanekut lahkumisettekirjutuse tühistamiseks. Vastustaja hinnangul ei ole edasine menetlus otstarbekas, eriti arvestades olukorda, et kaebajad on Eestist välja saadetud ning kaebajate esindajal ei ole olnud juba pikema aja jooksul võimalik kaebajatega ühendust saada. Kuna esindajal puudub kontakt 2 kaebajatega, siis ei ole võimalik ka kaebajate tahet välja selgitada. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul otstarbekas menetlusega jätkata. KOHTU SEISUKOHAD Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine Kaebaja pool põhjendab kaebetähtaja ennistamist järgnevaga: kaebaja esitas 01.02.2021 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlusest oli arusaadav kaebaja soov/tahe saada riigi õigusabi kaebajale ja tema lastele tehtud lahkumisettekirjutuste vaidlustamiseks. Lahkumisettekirjutused olid kohtule esitatud koos riigi õigusabi taotlusega. Kohus rahuldas taotluse 05.02.
lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud menetlustähtaja kulgemist. Riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa tekitada isikule ootust, et menetlustähtajad peatuvad taotluse menetlemise ajaks ning välistavad kaebuse õigeaegse esitamise kohustuse.
lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebaja saatis 05.02.2021 kell 22.21 Tallinna Halduskohtule e-kirja, mis oli küll ingliskeelne, kuid millest võis aru saada, et ta soovib esitada PPA haldusaktide peale kaebuse. Kuna kaebetähtaeg oli 04.02.2021 ning kaebeaja saatis e-kirja alles 05.02.2021 hilisõhtul, oli kaebus esitatud juba hilinenult. Seega ei saa öelda, et ennistamine on põhjendatud, kuna isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajalikkusest. Vastustaja hinnangul oli kaebaja teadlik kaebuse esitamise võimalikkusest, sest esitas kaebuse isiklikult kohtule ning ei vajanud riigi õigusabi korras esindajat otsustamaks kaebuse esitamise võimaluse või perspektiivi üle. Kuna kaebaja esitas kaebuse hilinenult, ei ole põhjendatud kaebetähtaja ennistamine põhjusel, et kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse kaebetähtaja jooksul. Vastustajale ei ole teada, millise sisuga oli esitatud riigi õigusabi taotlus. Kuid lähtudes asjaolust, et kaebaja ise esitas puudustega kaebuse hilinenult kohtule, järeldab vastustaja, et riigi õigusabi taotluses ei olnud avaldatud kaebuse esitamise soovi. Riigikohus on 21.06.2013 määruse nr 3-3-1-30-13 p-s 12 asunud seisukohale, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Mõjuva põhjusena
lg 1 tähenduses võib aga olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-7508, p 17). Kaebaja väited, et ta ei mõista Eesti keelt ega orienteeru Eesti õiguskorras on 3 asjakohatud. Lahkumisettekirjutuse tegemisel tõlgiti ettekirjutus kaebajale temale arusaadavasse keelde, mida kaebaja on ise kinnitanud. Ettekirjutus sisaldab ka vaidlustamisviidet, mis kaebajale tõlgiti ja millest ta aru sai. Tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui tähtaja möödalaskmiseks oli kaebajal objektiivne põhjus. Õigusteadmiste puudumist ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja mööda laskmise mõjuvaks põhjuseks
lg 1 mõttes, eriti arvestades, et kaebajale tõlgiti ettekirjutus temale arusaadavasse keelde ning et kaebaja esitas kohtule kaebuse hilinenult. Kaebaja ei ole näidanud üles piisavat hoolsust, nimelt oli isikul võimalus koos menetlusabi taotlusega tähtaegselt esitada ka kaebus halduskohtule. Kohus leiab, et taotlus kaebuse tähtaja ennistamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 38 lg 5 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Vaidlustatud lahkumisettekirjutustes on vaidlustamisviide, mille kohaselt on õigus ettekirjutusi vaidlusta
sätestatud korras 10 päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja on lahkumisettekirjutused allkirja vastu kätte saanud 25.01.
lg 1 tähenduses võib aga olla käsitletav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Haldusasjast nr 3-21-240 (kaebajate riigi õigusabi taotlus Tallinna Halduskohtule) nähtuvalt kaebaja esitas 01.02.2021 riigi õigusabi taotluse lahkumisettekirjutuste vaidlustamiseks, edastades kohtule koos taotlusega ka lahkumisettekirjutused. Seega oli kaebaja tahe taotlusest üheselt arusaadav ja mõistetav ning kaebaja oli seda kohtule väljendanud ettekirjutuste vaidlustamise tähtaja jooksul. Kuna esitatud taotlus oli puudustega, siis kohus 01.02.2021 kohtunõudega andis kaebajale tähtaja (hiljemalt 08.02.2021) taotluse täiendamiseks (taotleja majandusliku seisundi andmete esitamiseks ning taotluse nõude täpsustamiseks). Kaebaja kõrvaldas taotluse puudused 05.02.
17.10.2022 teatas kaebajate riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtule, et menetlusökonoomikast lähtudes oleks mõistlik menetlus lõpetada. Esindaja väitel ei ole tal pikema aja jooksul olnud võimalik kaebajaga ühendust saada ning lähtuvalt asjaolust, et X on kohaldatud sissesõidukeeld 3 aastaks, mis on kehtiv, ei ole esindajal ilma kaebaja vastava korralduseta õigust taotleda menetluse lõpetamist. Kaebajate esindaja tegi PPA-le ettepaneku tühistada vaidlustatud ettekirjutused täies ulatuses. 15.11.2022 teatas PPA kohtule, et ei pea võimalikuks vastu võtta kaebajate esindaja ettepanekut lahkumisettekirjutuste tühistamiseks, kuna kaebajatele tehtud ettekirjutused ja kohaldatud sissesõidukeeld on õiguspärased. Samas vastustaja hinnangul ei ole edasine menetlus otstarbekas, eriti arvestades olukorda, et kaebajad on Eestist välja saadetud ning kaebajate esindajal ei ole olnud juba pikema aja jooksul võimalik kaebajatega ühendust saada, mistõttu ei ole võimalik ka kaebaja tahet välja selgitada. Seega puudub esindajal võimalus kaebajate õigusi edukalt kaitsta ning edasine menetlus ei ole otstarbekas. Kaebajate esindaja ei saa omavoliliselt kaebajate nimel esitada selgitusi, taotlusi jm. Esindajal on küll
lg 1 kohaselt menetluses samad õigused kui kaebajatel, kuid see ei tähenda seda, et esindaja saaks esitada selgitusi, vastuväiteid jm, mida kaebajad ei ole ise avaldanud. Kohus seejuures osutab, et kaebajate esindaja teeb toiminguid esindatavate nimel, mitte nende asemel. Kohus selgitab, et on haldusasja võtnud menetlusse tähtaja ennistamise taotluse menetlemiseks. Eelnevalt kohus rahuldas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kuna luges tähtaja ületatuks mõjuval põhjusel, sest asjaoludest nähtuvalt kaebajad väljendasid oma tahet ja eesmärki vaidlustada kohtus nende suhtes tehtud lahkumisettekirjutused tähtaegselt ettekirjutuste vaidlustamistähtaja jooksul, s.o 01.02.2021, esitatud riigi õigusabi taotluses. Vajadust esitada koos riigi õigusabi taotlusega ka iseseisvalt kaebuse, selgitas kohus kaebajale alles 05.02.2021 riigi õigusabi taotluse rahuldamise määruses ning lisatud selgitavas kirjas, milles oli ka viide 5 kohtu menetlusposti aadressile, kuhu tuli kaebajal edastada kaebus, mida kaebaja ka tegi. Samas kohus osutab, et kaebajad on 28.09.2022 Eestist lahkunud ning kaebajate esindaja kinnitusel ei ole tal olnud võimalik kaebajatega juba pikema aja jooksul kontakti saada. Nimetatud asjaolu on esindaja kohtule juba eelnevalt menetlusdokumentides välja toonud. Kaebajate esindaja on 10.12.2021 vastuses kohtule selgitanud, et erinevatele esindajale teadaolevatele aadressidele edastatud e-kirjadele, telefonikõnedele ega ka SMS teadetele kaebaja ei ole vastanud. 17.10.2022 vastuses kohtule kaebajate esindaja on jätkuvalt kinnitanud, et ei ole pikka aega kaebajaga ühendust saanud, kõik senised kontaktandmed, mis esindajal on olemas, ei toimi ehk et telefoninumber ei ole enam kasutusel ning korduvatele kirjadele kahele erinevale e-posti aadressile ei ole esindaja vastust saanud. Kohus märgib, et pooled on kohtule teatanud, et nad ei pea menetluse edasist jätkamist menetlusökonoomiliselt otstarbekaks. Kohus nõustub, et olukorras, kus vaidlustatud lahkumisettekirjutused on täidetud ja kaebajad Eestist lahkunud, esineb alus asja menetluse lõpetamiseks
Sama sätte lg 2 kohaselt kohus jätkab menetlust õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda ka taotleb. Kaebajate esindaja ei ole vastu vaielnud asja menetluse lõpetamisele seoses sooviga minna üle tuvastamisnõudele, viidates vaid asjaolule, et X suhtes kehtib sissesõidukeeld 3 aastaks. Samas esindaja kinnitusel ei ole tal pikema aja vältel olnud võimalik kaebajaga kontakti saada, sh välja selgitada kaebaja tahe sissesõidukeelu vaidlustamiseks (nt Siseministeeriumis). Kohus siinkohal märgib, et tulenevalt
lg-st 2 õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul hõlmab nimetatud sätte sisu ka esindaja õigust, lähtudes menetlusökonoomilisest kaalutlusest, nõustuda asja menetluse lõpetamisega, kui menetluse edasine jätkamine ei ole otstarbekas ega ka eesmärgipärane. Kohus selgitab, et asja menetluse lõpetamisel
lg 1 p 4 alusel on X õigused jätkuvalt kaitstud, kui ta peaks leidma, et kohaldatud ajutine sissesõidukeeld tema õigusi rikub. Tulenevalt Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-st 32 välismaalasel on õigus vaidlustada sissesõidukeelu kehtivusaeg Siseministeeriumis, taotledes selle kehtetuks tunnistamist või kehtivusaja muutmist (lühendamist). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et praegusel juhul on otstarbekas menetlusökonoomilisel kaalutlusel lõpetada haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata
Kuna kohus lõpetab asja menetluse, siis puudub vajadus kaebajate menetlusabi taotluse (riigilõivu tasumisest vabastamiseks) sisuliseks lahendamiseks. Menetlusabi korras kantud menetluskulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendab sellekohase taotluse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.