Obsah (6)

§ 12§ 16§ 56§ 57§ 58§ 50

Väärteoasi nr 4-22-3389 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3389 Kohtunik Marek Vahing Väär

§ 12

lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

§ 16lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

Elar Rootslane on pannud väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Elar Rootslane juhtides mootorsõidukit kiirusega 158 km/h+/-11km/h, omades juhtimisõigust, pidi teadma, milline on tavapärane lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Ületades kiirust mitte vähem, kui 58 km/h, siis pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga. 16. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 17.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 3 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 227 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et lg 3 sätestatud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega on Elar Rootslasele määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (

§ 57

lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

1. Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse ümber pööramist kas rahaliseks karistuseks, või lükata edasi juhtimisõiguse peatumise algustähtaega vähemalt kahe kuu võrra. Elar Rootslane selgitas, et juhtimisõiguse ära võtmise korral ei saaks ta elatist teenida, mistõttu halveneksid elamistingimused ja see mõjutaks pikaajaliselt nii teda ennast kui ülalpeetavaid. Menetlusaluse isiku sõnul ei ole tal võimalik pikalt ette planeeritud tööasju ja lähetusi ümber korraldada. Määrates talle rahalise karistuse või lükates edasi juhtimisõiguse ära võtmist vähemalt kahe kuu võrra, võimaldaks see tal elu ja töökorralduse ümber organiseerida, nii et ta ei kaotaks töökohta, püsivat sissetulekut ja ülalpeetavad ei peaks kannatama tema tehtud vea pärast.
2. Riigikohtu 20.03.2017.a lahendist asjas nr 3-1-1-6-17 p 17 tuleneb, et juhtimisõiguse äravõtmine ei ole meede, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel ning

§ 50

lg 2 tulenevalt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et juhtimisõigust on tal vaja, et käia tööl ja elatist teenida. Tal ei ole võimalik pikalt ette planeeritud tööasju ja lähetusi ümber korraldada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla range ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Samuti ei ole Elar Rootslase puhul tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega. Elar Rootslase karistusseadustiku väljatrükist (tl 18) nähtuvalt on teda 24.02.2022.a karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest. Vaatamata eelnevatele rikkumistele ei ole Elar Rootslane hakanud seadusekuulekamalt käituma ja paneb jätkuvalt sarnaseid rikkumisi toime. Karistus ei pea ega tohigi olla mugav, vaid peab olema distsiplineeriv ja avaldama mõju isiku seadusekuulekusele. Kohus on ka seisukohal, et isik, kes vajab oma igapäevatöös või -elus mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki Liiklusseaduse sätteid, et mitte kannatada juhtimisõiguse peatamisega kaasnevaid võimalikke eraelulisi tagajärgi.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü piirkiiruse ületamises on kahtlemata suur. Elar Rootslane on ületanud kiirust olulises määras, s.o mitte vähem kui 58 km/h, mis on LS § 227 järgi keskmisest raskem rikkumine. Lubatud sõidukiirus on kehtestatud selleks, et tagada turvaline liiklemine. Mida rohkem juht ületab lubatud sõidukiirust, seda enam 4 seab ta ohtu nii ennast kui kaasliiklejaid. Veelgi enam, menetlusaluse isikuga viibisid mootorsõidukis ka lapseootel naine ja 5-aastane laps, kelle turvalisuse Elar Rootslane samuti oma tegevusega ohtu pani. Elar Rootslane on tahtlikult pannud toime raske liiklusalase rikkumise ning asjaolu, et tema sõit ei lõppenud traagiliste tagajärgedega ei tema enda, kaasliiklejate ja sõidukis olnud teiste isikute jaoks, ei vähenda rikkumise raskusastet. Kohus ei nõustu Elar Rootslase taotlusega määrata talle rahatrahv, kuna on ilmselge, et varasemalt määratud rahatrahvid samalaadsete rikkumiste eest ei ole olnud tema jaoks distsiplineerivad. Eelmise lubatud sõidukiiruse ületamisega seonduva rikkumise pani menetlusalune isik toime vähem, kui 6 kuud tagasi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hetkel ka juhtimisõiguse algustähtaja edasilükkamine kahe kuu võrra, kuna antud kaks kuud on Elar Rootslase kaebuse esitamisest tähtajast juba peaaegu saavutatud. Seega leiab kohus, et menetlusalusel isikul on olnud piisavalt aega enda elu- ja töökorralduste ümber sättimiseks.
2. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Elar Rootslase süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud määratud Elar Rootslasele karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsuse muutmata ning Elar Rootslase kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5