← Eesti

2-22-8749/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8749 Tsiviilasi M Mu (M) hagi T Mu (M) vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: M M (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: T M (ik xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON

  1. Lahutada M Mu ja T Mu abielu, mis on registreeritud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis.
  2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik.
  4. 12.06.2022 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et nende abielulised suhted on lõppenud juba
  5. augustist. Kostja ei ole olud nõus abielu lahutama, mistõttu ei ole abielu lahutamine perekonnaseisuametis võimalik. Hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada. Hageja soovib kanda pärast abielu lahutamist perekonnanime M
  6. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde, hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada ja palub abielu lahutada. 2-20-16534 Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
  7. Kostja hagiavaldusele ei vastanud, kuid 21.11.2022 istungil toetas haviavalduse rahuldamist abielu lahutamisega. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
  8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  9. Poolte abielu sõlmiti xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja kinnitusel ei ole poolte vahel abielulisi suhteid alates 2021.aasta augustist, sest pooled kolisid elama eraldi. Kostjal hagiavaldusele ei vastanud, kuid ärakuulamisel nõustus abielu lahutamisega.
  10. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi, mistõttu tuleb poolte abielu ka lahutada. Kostja on ärakuulamisel nõustunud abielu lahutama. Kuna hageja ei taotlenud, et soovib kanda pärast abielulahutust teist perekonnanime, jääb hageja perekonnanimeks pärast lahutust M.
  11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.