Obsah (12)

§ 158§ 162§ 168§ 165§ 150§ 193§ 65§ 23§ 171§ 172§ 173§ 1933

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4925 Tsiviilasi C E S (pankr

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud 2 summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 25.10.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1683 eurot hiljemalt 01.11.2022. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara ja teistelt isikutelt saadav vara puudub. Võlgniku varaks on raha arvelduskontol 57,08 eurot. Võlgnikule kuulusid osalused kahes äriühingus – OÜ xxx kustutati äriregistrist 05.08.2019, xxx OÜ osalus müüdi hinnaga 1 eurot (sellele eelnenud neli enampakkumust nurjusid). Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on pension ja toetused. Menetluse ajal omandas võlgnik sõiduauto, mis asub Soomes ja kuulub utiliseerimisele – seetõttu on loetud vara väärtusetuks. Kooskõlas halduri arvamusega leiab kohus, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 17.06.2008 (suurima kohustuse sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse kuupäev).

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Maarja Roht tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (

§ 150

lg 4).

§ 193

lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni, mis kehtisid 31.01.2021.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Pankrotihaldur palub määrata tasuks 1 520 eurot (sh sotsiaalmaks). Halduril on kulunud ülesannete täitmiseks 19 tundi tunnitasuga 80 eurot (sh sotsiaalmaks). Kohus leiab, et haldur on võlgniku 3 pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Halduri tasu sisaldab tegevuskulusid seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (bürookulud, dokumentide arhiveerimine jms). Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Halduri tunnitasu 80 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuna 1 520 eurot (sh sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 1 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab: „Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.“ Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Jaan Soomets on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku osas vastuväiteid esitanud. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks J S. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Selgitused usaldusisikule (

§ 172lg 2, 173 lg 3-6): 1.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

1. Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
2. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
3. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
4. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4772 lg 1 esimene ja teine lause sätestavad: „Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta.“ Eelnevast tulenevalt kohustab kohus usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast aruande. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele. 4

§ 1933

lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5