2-22-12395/10

2-22-12395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.

1. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12395 Tsiviilasi M. K. hagi R. K. vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja: R. K. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX Kohtuistungi aeg 01.11.
2. a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada M. K. ja R. K. abielu.
5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M. K. esitas 23.08.
7. a kohtusse hagiavalduse R. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.XXXX. Poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada, aga kostja ei ole kohtuväliselt lahutusega nõustunud.
8. Kohus võttis hagi 08.09.
9. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
10. Kostja, R. K, esitas 29.09.
11. a kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks. Kostja selgitas, et on teinud hagejale ettepaneku vormistada lahutus perekonnaseisuasutuses, kuid hageja ise on sellest keeldunud, kuigi väidab, et kostja keeldus.
12. 01.11.
13. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palus kohtul poolte abielu lahutada. Hageja leidis, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ta teatas, et ei soovi kostjaga suhete taastamist ega aega leppimiseks. Kostja jäi kirjalikus vastuses esitatu juurde ja teatas, et võtab hagi õigeks. Kostja nõustus hagejaga, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja avaldas, et on abielu lahutamisega nõus ega soovi aega hagejaga leppimiseks. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Antud juhul on kostja võtnud tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks ega esita sellele vastuväiteid. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et poolte abielu registreeriti XX.XX.XXXX XXX. Hageja väitel on käesolevaks ajaks poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. Kostja hageja vastavat väidet ei vaidlustanud, võttis hagi õigeks ega vaidle abielu lahutamisele vastu. Kohtus ei avaldanud kumbki pool soovi ega võimalust kooselu ja suhteid taastada. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud ja abielu tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks. Menetluskulude jaotus 2
15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jäta poolte endi kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagilt tasutud riigilõiv, mis jääb hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3