KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 16.11.2022 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-20-8855 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Kaitsja vandeadvokaat Valeriy GIMAEV Asja läbivaatamise kuupäev 08.11.2022 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Svjatoslav ŠUMEITŠUKI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Svjatoslav ŠUMEITŠUK sünd. 29.12.1976, isikukood 37612292259, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht XXX Karistuse kandmise algus 29.11.2020 ja lõpp 29.03.2024 Jätta Svjatoslav ŠUMEITŠUK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Svjatoslav Šumeitšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Svjatoslav Šumeitšuk on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.12.2020 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.2 – §199 lg.2 p.9 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud alates 29.11.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 20 korda, kehtivaid karistusi on 1 6 ja vangistuses viibib ta üheksandat korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, mõtlematu käitumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetav on vangistuses töötanud koristaja ja abitöölisena köögis ning töötab käesoleval ajal avavanglas toidujagajana, on osalenud riigikeele A2 taseme õppes, kuid ei läinud eksamile, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osaleb käesoleval hetkel sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste arendamine ning viibib alates 17.08.2022 avavanglaosakonnas. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda endisele abikaasale (nüüdseks elukaaslasele) kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Korteris elavad elukaaslane ja nende ühine tütar ning elukaaslane on nõus kinnipeetava elamispinnale vastu võtma. 31.08.2022 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid summas 6741,16 €, vabanemisfondis on 404,41 €. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav tööle asuda ettevõttesse XXX metallitöödele, mille juhatuse liige on kinnipeetava vend, kes soovib venda igakülgselt toetada. Kinnipeetaval on lähedastest endine abikaasa, 2 ühist last ja vanem vend. Kuigi kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav kasutas elukaaslase ja nende tütre vastu vägivalda, on nende suhted kinnipeetava hinnangul head ja toetavad. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ja enamus tema kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne elustiil ning ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. Viru Vangla hinnangul on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele, ohtlik lastele, ametnikele ja avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 77% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata käitumiskontroll ja katseaeg kuni 29.03.2024, mille kestel on kinnipeetav kohustatud täitma KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.2, 4, 8 sätestatud lisakohustusi. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav Svjatoslav Šumeitšuk palus ta ennetähtaegselt vabastada ja lubas edaspidi seadusekuulekat elu elada. Kinnipeetav lisas, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi ning ta ei hakka enam alkoholi tarvitama. Kinnipeetav märkis, et teda ootavad vabaduses abikaasa ja laps ning neil on ilma temata raske. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et ta hakkab vabaduses operaatorina tööle, tema töötasuks saab olema miinimumpalk ja otseseks ülemuseks vanem vend, kellega on neil head suhted. Kinnipeetav lisas, et suhted endise abikaasaga on head ning ta ootab teda koju. Kinnipeetav oli veendumusel, et ta suudab vabaduses täita lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev leidis, et kinnipeetav tuleb ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja oli veendumusel, et kinnipeetav suudab edaspidi seadusekuulekalt käituda, sest ta on ennast vanglas hästi üleval pidanud. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on vanglas tegelenud oma kuritegude põhjustega ja saanud aru, et enam ei tohi 2 alkoholi tarvitada. Kaitsja juhtis ka maakohtu tähelepanu asjaolu, et kinnipeetav kannab käesoleval hetkel karistust avavanglas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kaitsja lisas, et puuduvad olulised asjaolud, mis välistaksid kinnipeetava vabastamata jätmise. Kaitsja märkis, et kinnipeetaval on endise abikaasaga head suhted ning lisaks on tal ka venna toetus, kes võimaldab talle töö. Kaitsja oli veendumusel, et kriminaalhooldaja poolt pakutavad lisakohustused on põhjendatud ja aitavad suunata kinnipeetava õiguskuulekale teele. Kaitsja lisas, et kuivõrd kinnipeetav kannab karistust avavanglas, on tegemist rohkem formaalsusega ning ta võiks samamoodi viibida ka kriminaalhooldaja järelevalve all, sest kõik vangistuse eesmärgid on täidetud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.2 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse §6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on 6 kehtivat kriminaalkaristust ja ta on korduvalt reaalset vangistust kandnud. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal ning sellest nähtub, et talle on varguste toimepanemine kujunenud harjumuspäraseks elustiiliks. Eeltoodust tulenevalt nõustub maakohus vangla iseloomustuses märgituga, et kinnipeetaval on välja kujunenud kriminaalne elustiil. Seega suhtub maakohus kinnipeetava võimalikku käitumiskontrollile allutamisse teatava reservatsiooniga. 3 Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on vangistuses osalenud tööhõives erinevatel ametikohtadel, osalenud riigikeele õppes, läbinud varasemalt sotsiaalprogrammi ja osaleb käesoleval hetkel veelgi ühes sotsiaalprogrammis ning on paigutatud avavanglaosakonda. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest vangistuses. Ühtlasi väärib tunnustust asjaolu, et ta on eeskujuliku käitumise tõttu teeninud vangla silmis ära usalduse kanda karistust avavanglaosakonnas. Küll aga tuleb nentida, et negatiivselt ilmestab kinnipeetava suhtumist enesearendamisesse asjaolu, et ta ei läinud riigikeele eksamile. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda endisele abikaasale kuuluvasse korterisse xxx, kus elab ka nende ühine tütar. Peale eelnimetatute on kinnipeetaval lähedastest ka teinegi ühine laps endise abikaasaga ja vanem vend. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat kindla vabanemisjärgse elukoha ja lähedaste toetuse eest. Samas võtab maakohus arvesse, et kinnipeetav kasutas endise abikaasa ja nende ühise tütre vastu vägivalda, mis näitab üldjoontes, et ta ei pruugi rusikaõigust kasutades oma ohvreid valida. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht vennale kuuluvas metallitöödega tegelevas ettevõttes. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne töökoht. Samas võtab maakohus arvesse asjaolu, et kinnipeetaval on mitme tuhande ulatuses tasumata võlanõudeid. Kuivõrd ta on varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud, võib ta majanduslike kitsikuste tekkimisel taaskord varguseid toime panna. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Maakohus leiab, et tegemist on ühe kaaluka asjaoluga, mis kinnipeetavat negatiivsest küljest iseloomustab. Seda enam, et talle oli harjumuseks saanud kuritegusid alkoholijoobes toime panna. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, leides, et ta on väheohtlik avalikkusele, ohtlik lastele, ametnikele ja avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 77% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Maakohus eeltoodud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, sest vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Kokkuvõttes leiab maakohus, et Svjatoslav Šumeitšuki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest tema poolt on uute kuritegude toimepanemise risk suur. Tema varasemad elukombed näitavad, et tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil ja sama seisukohta toetab ka kriminaalhooldaja oma arvamuses. Maakohus leiab, et 4 ainuüksi hea käitumine vangistuses, teatav lähedaste toetus ning kindel elu- ja töökoht ei suudaks teda seadusekuulekal teel hoida. Seepärast kahtleb maakohus, kas kinnipeetav suudab vabaduses kainet eluviisi harrastada ja leiab, et ainuüksi kriminaalhooldusega kaasneva alkoholi tarvitamise keelu määramine ei suuda seda tagada. Vastuseks kaitsja väidetele märgib maakohus, et kuigi kinnipeetava sõnul on tema suhted endise abikaasa ja ühise lapsega head, ei väära see fakti, et ta on nende suhtes vägivalda kasutanud. Kuivõrd maakohtul puudub usk, et kinnipeetav suudab vabaduses kainet joont hoida, ei ole välistatud ka olukord, kus kinnipeetav võib taas emotsioone oma lähedaste peal välja elama hakata. Niisiis tulebki tõdeda, et Svjatoslav Šumeitšuki puhul eksisteerib endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks ja selleks, et välistada tema võimalik oht ka ühiskonnale tervikuna, tulebki tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5