2.6. Pooltele on teada
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. Vastavalt
Plus Capital ASle pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 32,50 eurot hageja kontole nr xxxx. Edasikaebamise kord loobunud. Käesoleva määruse peale edasikaebe õigusest on pooled ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. PlusPlus Capital AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võla nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus
lg 1 p 3 alusel 04.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. POOLTE KOMPROMISS
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
lg 1 ls 1 alusel asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Samas leiab kohus, et olukorras, kus pooled on saavutanud kompromissi, puudub vajadus eraldi hagiavalduse esitamiseks. Sellepärast loeb kohus poolte poolt kompromissi esitamist hagiavalduse esitamisena, võtab kompromissi hagiavaldusena menetlusse ja lõpetab tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega. 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on saavutanud kompromissi ning on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 2 8.
lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. 9. Pooled on loobunud
lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigusest, seega kohtumäärus jõustub pooltele kättetoimetamisega. Riigilõivu tagastamine 10. Vastavalt
lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. 11.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt
lg 2 p 1 ja lg 4 tagastab kohus hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot. Menetluskulud 12.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 13. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.