2-21-137655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2022 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-137655 Tsiviilasi Osaü

) § 2 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.

§ 7

lg 1 näeb ette, et vee-ettevõtja on sama seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist.

§ 8

lg 1 sätestab, et vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks.

§ 8

lg 2, 3 ja 4 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, mis sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Seega on

alusel vee-ettevõtja kliendiks isik, kes tarbib vee-ettevõtja teenust ja kellel on vee-ettevõtjaga sõlmitud vastav leping. 3 2-21-137655 Hageja viitab oma hagis Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (TVÜKLKE) (RT IV,04.12.2020, 24) § 17 lg-le 2, mis sätestab, et vee-ettevõtjal on õigus veearvesti näitu kontrollida ning klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale veearvestile juurdepääsu ning § 23 lõiked 3 kuni 6 sätestavad teenusarve esitamist, selle tasumist ja pretensiooniesitamist. Asja materjalidest nähtub, et OÜ Türi Vesi on Türi valla vee-ettevõtja. Hageja on vee-ettevõtja

tähenduses ja kostja pole sellele vastu vaielnud. Käesolev juhul kostja tarbib hageja teenust. Kostja väidab, et poolte vahel puudub leping. Samas sätestab

§ 8

lg 41, et vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Seega tuleb ka

§ 8

lg 41 alusel vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele teenust osutada, kui arved on esitatud ja tasutud. Praegusel juhul on hageja esitatud arved tasutud osaliselt. Tasumata on käesoleva nõude aluseks olevad arved. 4. VÕS § 11 lg 1 näeb ette, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seega seadus ei seosta kirjaliku lepingu puudumist õigussuhte puudumisega. Kohus nõustub hagejaga, et poolte vahel on õigussuhe, mis vastab

§ 8lg 1 tulenevale vee-ettevõtja ja tarbija vahelisele lepingule.

Kostja on vee-ettevõtja klient

§ 8lg 1 tähenduses.

Kostjale kuulub kinnistu Türi valla territooriumil ja hageja on Türi valla vee-ettevõtja. Kostja tarbib hageja tarnitavat vett. Kinnistu omanik on teatanud regulaarselt veearvesti näitu ja ka tasunud esitatud teenuse arvete eest, sh ka peale hagejaga lepingu sõlminud SM surma 12.01.

1. Nii on ta telefonitsi viimati teatanud 19.01.2022 veearvesti näidu 619 ja tasunud arved kuni 26.01.2021 (dtl 24-25). Viidatud kinnistule on paigaldatud 09.06.2017 hetkel töösolev arvesti algnäiduga 0, mille kohta koostati kirjalik akt (dtl 65). 12.08.2021 läbiviidud OÜ Türi Vesi plaanilise veearvesti kontrolli käigus tuvastati aga kõnealusel kinnistul kostja poolt hagejale teatatud näitude ja kontrollnäidu vahe 548 m3 (dtl 26). Toodu alusel on esitatud kostjale käesoleva nõude aluseks olev arve nr 3 693 ja lisaks arve nr 1 985, kokku summas 1709,44 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja osutas kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Esitatud tõenditest nähtuvalt on tuvastamist leidnud, et kostja on vastavat teenust tarbinud, mille eest kostja ei ole hagejale aga nõuetekohaselt maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1709,44 eurot.
2. Kostja leiab veel, et 09.06.2017 veearvesti paigaldamise aktil ei ole võimalik mõista, kes on üldse nimetatud akti allkirjastanud. Hageja selgitab, et allkirja on aktile andnud OÜ Türi Vesi töötaja KK ja kostja. Kohus nõustub hagejaga, arvestades kostja poolt kohtule esitatud vastuväitel maksekäsu kiirmenetluses olevat allkirja ja kõnealloleva akti allkirja, pidades tavavaatluse järgi usutavaks, et mõlemad aktid on allkirjastanud kostja (dtl 82-83).
3. Kostja märgib ka, et hageja ei ole tõendanud, millised näidud olid tuvastatud varasemalt, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, millal on tekkinud näitude erinevus, millel on tähtsus ka aegumise vastuväite esitamisel. Samas on hageja esitanud hagi lisa 3 (OÜ Türi Vesi 12.08.2021 kontrollakt), millelt nähtub mh ka x x x, x x kinnistu arvesti viimane 30.04.2021 kuupäevaga näit
5. Kostja väidete osas, mis puudutab nõude osalist aegumist, leiab kohus kokkuvõtvalt, et nõue ei ole osaliselt aegunud. Käesolevas hagis on esitatud nõude aluseks 30.04.2021 arve nr 1 985, vastavalt esitatud arvele periood 08.01.2021 - 06.05.2021 arvesti varasema tarbimise põhjal ja 19.08.2021 arve nr 3 693, periood 07.05.2021 - 19.08.
6. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude 4 2-21-137655 aegumistähtaeg 3 aastat ning TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumine nõude sissenõutavaks muutumisega, mis sama sätte lg 2 kohaselt algab alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei saa tulenevalt praeguse asja nõude aluseks olevatele 30.04.2021 ja 19.08.2021 kuupäevadega arvetele olla nõue TsÜS §-de 146 ja 147 alusel osaliselt aegunud, kuivõrd viidatud sätetest tuleneb nõudele 3-aastane tähtaeg, mis ei ole tulenevalt 30.04.2021 ja 19.08.2021 arvetest veel saabunud. Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
8. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust kokku summas 225 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (225 eurot). Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus 225 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 5