Obsah (4)

§ 175§ 238§ 432§ 426

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1618 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuas

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Janar Siimannilt menetluskuluna kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Janar Siimannil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700009513 ning selgitus: „Janar Siimann, 1-22-1618, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt 2 tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janar Siimanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 15.03.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1618 tunnistati Janar Siimann süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati Janar Siimannile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.09.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Janar Siimanni suhtes kohaldati kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvatakse alates kinnipidamisest 13.03.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 11 korral, millest 8 karistust on arhiveeritud, vanglas viibib ta kuuendat korda. Kinnipeetav on vanglas viibinud ka alaealisena. Varasemalt on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest (vargus, kelmus, arvutikelmus, ebaseaduslikul teel saadud vara turustamine), mis on toimepandud nii grupiviisiliselt kui ka üksinda. Ta on juhtinud ka süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Käesolevalt on isikut karistatud taas varguse eest. Kinnipeetava teod on toime pandud nii impulsiivselt kui ka teadlikult ja etteplaneeritult. Soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine, puudulik probleemilahendamise oskus, grupi mõju ja sõltuvusprobleemid. Vangistuses on kinnipeetav alates 28.04.2022 määratud tööle koristajana ning alates 30.05.2022 toidujagajana. 29.06.2022 on alustatud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammiga Jõud muutuda. Kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Vahetult enne vangistust elas kinnipeetav üürikorteris aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabastamise korral soovib isik vabaneda aadressile xxxx. 31.08.2022 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga, kus elavad isiku elukaaslane J. K., elukaaslase ema ja alaealine poeg. Korter kuulub kinnistusraamatu 01.09.2022 väljavõtte kohaselt J. K.i emale M. K.ile. Korter on elamiskõlblik, kõik eluks vajalik on olemas. Mõlemad täisealised isikud andsid oma nõusoleku, et Janar Siimann võib vabaneda sellele aadressile. Lähedased olid nõus Janar Siimanni ka majanduslikult toetama. Isik ei välista, et vabanedes liitub mõne tugiteenuse programmiga. Põhihariduse on kinnipeetav omandanud Jõhvi Gümnaasiumis (Viru Vangla hõive) aastal
2. Isik on jätkanud kutseõpinguid puidupingitöölise erialal, kuid kahel korral on katkestanud õpingud omal soovil. Kinnipeetav on üldiselt avatud uute teadmiste ja oskuste omandamisele. Varasemalt on isik töötanud 3 peamiselt mitteametlikult erinevates valdkondades (autoremont, tööjõu vahendamine, elektritööd, tätoveerija, juuksur). Ametlikult on isik töötanud lühiajaliselt aastal 2020 3 L OÜs, aastal 2018 V OÜ-s, aastal 2015 E OÜ-s ja aastal 2014 M OÜ-s. Ei ole välistatud, et oluline osa tema sissetulekust pärines narkootikumide käitlemisest ja sõpradelt laenatud rahast. Isikut on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, sh käesolevalt, mis viitab puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. 21.09.2022 seisuga on vanglale teadaolevalt kinnipeetaval 22 359,92 eurot maksmata võlgu, mille tasumisega ei ole ta tegelenud. Vabanemisfondis on 81,55 eurot. Ennetähtaegse vabastamise korral kindel töökoht puudub, kuid isik soovib tööle asuda tätoveerijana. Elukaaslane on valmis isikut vabanedes materiaalselt toetama. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid nende poolt pakutavate teenuste näol. Kinnipeetava päritoluperekonda kuuluvad ema R. S. ja isa M. S.. Isaga ei suhtle, emaga suhtleb väljaspool vangistust, vanglas olles suhtleb minimaalselt. Isik on olnud mitu korda abielus, esimesest abielust abikaasa J. T.ga on ühine laps D. T. (sündinud xxxx). Kinnipeetava roll lapse kasvatamisel on olnud pigem väike. Endise elukaaslase K. K. on ühine laps (sündinud xxxx), kuid mõlemad naisega olid samal ajal ka vanglas ning laps anti kasuperre. Eelneva vangistuse ajal sõlmis isik abielu M. R. (S.), kellega tänaseks on abielu lahutanud. Ennetähtaegse vabanemise korral on isik avaldanud soovi elama asuda uue elukaaslase J. K.i juurde, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvad grupis toimepandud kuriteod viitavad sellele, et Janar Siimanni suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Enne vangistust isik alkoholi ei tarvitanud. Kinnipeetava sõnul on tal varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholi tarvitamine on märkimisväärselt vähenenud, sest eelistab narkootikume. Varasemate vangistuste jooksul on isik korduvalt läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Enne vangistust viibis isik vahi all ajavahemikul 14.03.-09.09.2021, peale seda määrati ta kohtuotsusega sundravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kus viibis ajavahemikul 15.09.2021-02.02.
3. Janar Siimann ei täitnud ravikeskuses kehtestatud reegleid ning peale korduvaid hoiatusi lõpetati keskuse poolt tema suhtes ravi. Peale seda kuu aja jooksul enne käesolevat vangistust tarvitas isik igapäevaselt narkootikume – peamiselt süstis amfetamiini ja tarvitas LSD-d. Isiku sõnul sai ta rehabilitatsioonikeskusest palju uusi teadmisi, kuid teadis, et satub vanglasse ning võttis vabadusest viimast. Janar Siimanni jaoks on narkootikumid alati olnud kergesti kättesaadavad ning nende hankimiseks ei ole pidanud ta vaeva nägema. Kogu tema suhtlusringkond toetab sellist antisotsiaalset käitumist. Narkootikume hakkas isik tarvitama 17-aastaselt. Kinnipeetav on proovinud peaaegu kõiki narkootikume, peamiselt amfetamiini, kokaiini, kanepit, aga on kuritarvitanud ka Xanaxit. Isikut on korduvalt karistatud NPALS alusel. Varasemalt on isik viibinud noorte kinnipeetavate sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Isik on motiveeritud narkootikumidest loobuma, kuid näeb, et selleks peaks ta avavanglaosakonda saama ja teenima endale algkapitali vabanemiseks, et ei peaks tuge otsima tutvusringkonnast, kes soodustavad narkootikumide tarvitamist. 29.06.2022 on isik vanglas alustanud sõltuvustemaatilise sotsiaalprogrammiga Jõud muutuda. Isiku sõnul on programm varasemate teadmiste üle kordamine ja kinnistamine, seni ei ole ta uusi teadmisi saanud. Anamneesis on krooniline haigus, mis vajab ravi ja jälgimist. Isikul on teatavad kohanemisraskused igapäevaelus. Kinnipeetav käitub impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega suuda vigadest õppida. Isik tunnistab oma probleeme ning soovib vabanedes alustada uuelt lehelt, kuid ta on ka varasemalt sarnaseid eesmärke seadnud, kuid taas kuritegelikule teele sattunud. Eelmise vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk. Kinnipeetava kuriteod viitavad kuritegelike hoiakute olemasolule. Varasema vangistuse jooksul on esinenud 4 ametnikega ebasobivat suhtlemist, korraldustele allumatust. Käesoleva vangistuse ajal on esinenud manipulatiivset käitumist ja distsipliinirikkumisi, millele küll distsiplinaarkaristusi järgnenud pole. Kriminaalhooldusel olles on isik korduvalt nõudeid rikkunud ning ükski kord ei ole katseaega positiivselt läbinud, mh ka käesolevalt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 86%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Janar Siimanni tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 13.05.2023, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7 sätestatud kohustusi. Kaitsja esitas enne kohtuistungit S OÜ poolt 21.10.2022 väljastatud garantiikirja, mille kohaselt nad garanteerivad Janar Siimannile peale vanglast vabanemist xxxx töökoha ametipositsioonil „Abitööline nõrkvoolutööde valdkonnas“ ja samuti pakuvad talle ka peatumiskoha. Janar Siimann kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Jämejalast ta visati küll välja, aga tal on kogu see programm nüüd peas ja ta püüab seda ikka kasutada. Ta on lõpetanud suhtlemise nende inimestega, kes tema sõltuvust võivad toetada või tõmmata teda libastumisele. Tema elukaaslane on ka karistatud, kuid hetkel on ta korralik ja tubli. Mis talle väga sobis oli see, et tema elukoht ei ole enam xxxx, kus on kriminaalselt karistatud suhtlusringkond. Nüüd on ta valinud oma elukohaks vaiksema ja väiksema koha. Suureks plussiks on see, et ta sai ka töökoha. Ta arvab, et saab hakkama. Ta ei ole varem kunagi saanud ennetähtaegselt vabadusse ja natuke hirm on selle ees, sest ta võib libastuda. Hetkel on ta teinud kõik selleks, et ei oleks sellist asja. Tema elukaaslast on karistatud ilma lubadeta sõitmise eest, aga tänaseks päevaks on tal load olemas, samuti on elukaaslast karistatud narkootikumidega seotud kuriteo eest. See töökoht, mis talle on garanteeritud, asub xxxx, aga objekte on neil üle Eesti. Kui ta nüüd näeb, et suhe elukaaslasega ei ole edasiviiv, siis töökoha poolt on ta ka saanud kinnituse, et kui ta soovib, siis nad annavad talle elamiskoha. Ta on varasemalt seda tööd teinud. Ta saab 30-aastaseks. See karistus on ta elu kõige väiksem karistus, mitte et see oleks positiivne, aga positiivne on see, et ta on selle karistuse jooksul väga palju järeldusi teinud ega taha vanglasse tagasi. Ta on väga tänulik selle eest, et tal oli võimalik Jämejalga minna. Sealt saadud teadmiste põhjal ta teab, mida peab jälgima. Tal on väga suured võlgnevused riigi ees. Ta kavatseb minna võlanõustaja juurde, keda vanglas ei ole. Töökohas oleks esialgu tema palgaks miinimumpalk, aga siis nad saavad teada, mis oskused ja teadmised tal on ja sellest tulenevalt tõstetakse kindlasti palka. Ta saab aru sellest, et peab kriminaalhoolduse nõudeid täitma ja ta on nende kõigiga nõus. Kui on selline tugirühm või grupp, kus ta saaks käia, mis oleks talle kasulik, siis ta kaalub ka seal käimist. Abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Janar Siimanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Janar Siimanni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 5 Kaitsja leidis kohtuistungil, et selle põhjal, millised on Janar Siimanni seisukohad ennetähtaegse vabastamise osas, tema järeldused ja tulevikuplaanid, on kohtul võimalik Janar Siimann ennetähtaegselt vabastada. Janar Siimannil on töökoht olemas, kes ta vastu võtab ja veelgi enam on töökoht nõus garanteerima ka vajadusel elamispinna. Janar Siimannil on elukoht olemas, elukoht on kontrollitud. Selles elukohas on tema elukaaslane, kes on varasemalt karistatud, kuid sellega probleeme ei peaks olema, sest karistused on kantud. Kindlasti peab Janar Siimann tegelema oma sõltuvusprobleemiga, kuid ta on selles vallas ka teinud vastavad järeldused ning Jämejalas viibides on ta palju õppinud ja kindlasti on võimeline neid juhtnööre, mis talle on antud, ka täitma. Kaitsja leidis, et on olemas võimalused ennetähtaegseks vabastamiseks ja toetas Janar Siimanni seisukohta vabastamiseks ning palus määrata iseloomustuses märgitud kohustused, mida Janar Siimann peab kriminaalhoolduse ajal täitma. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, kaitsja ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Janar Siimann ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Janar Siimann kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui poole talle mõistetud 1 aasta 2 kuu pikkusest vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 1 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud varavastaste süütegude eest ning mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti viitavad korduvad varavastased kuriteod Janar Siimanni puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele ning arvestades, et tal on 21.09.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 22 359,92 eurot, siis säilib kohtu hinnangul risk, et ta võib vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata kuritegude toimepanemist oma toimetuleku parandamiseks. Lisaks ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta narkootikumide tarvitamisega seonduvat riski. Iseloomustusest nähtub, et isik viibis ajavahemikul 15.09.202102.02.2022 Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, kus ravi tema suhtes lõpetati keskuse poolt, kuna isik ei täitnud kehtestatud reegleid. Peale seda kuu aja jooksul enne käesolevat vangistust tarvitas isik igapäevaselt narkootikume – peamiselt süstis amfetamiini ja tarvitas LSD-d. Isik kinnitab, et praeguseks on ta motiveeritud narkootikumidest loobuma, kuid tema varasemast käitumisest nähtub, et kohe pärast seda, kui tema suhtes ravi lõpetati, jätkas ta narkootikumide tarvitamisega. Seega puudub kohtul kindlus, et isik on suuteline vabaduses narkootikumide tarvitamisest hoiduma, eriti arvestades seda, et narkootikumid on alati talle olnud kergesti kättesaadavad ning nende hankimiseks ei ole ta pidanud vaeva nägema. Kinnipeetava suhtlusringkond on toetanud narkootikumide tarvitamist ning arvestades, et ta on kuritegusid toime pannud ka grupis, siis kuulub tema tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikuid. Karistusregistrist ning Kohtute Infosüsteemist nähtub, et enne käesolevat kriminaalasja karistati isikut Harju Maakohtu 06.09.2021 otsusega 6 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, millest ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 10 kuud vangistust asendati narkomaanide sõltuvusraviga ning ta allutati KarS § 692 lg 8 alusel KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Tartu Maakohtu 28.02.2022 määrusega aga pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel isikule Harju Maakohtu 06.09.2021 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata vangistus 10 kuud täitmisele. Enne täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumist jõudis isik aga panna toime uue kuriteo. Eeltoodu seab kohtu hinnangul kahtluse alla selle, kas tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kohus möönab, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine ning samuti see, et ta on olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Alates 29.06.2022 osaleb ta sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis Jõud muutuda. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua ka selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ning talle garanteeritakse töökoht S OÜ-s. Kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates, ei kaalu kohtu hinnangul aga kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesolevalt põhjendatud Janar Siimanni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtuistungil 08.11.2022 osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 135,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 129,60 eurot. Kaitsja on taotlenud tasu kohtuistungil osalemise eest ajavahemikus kell 10.00-10.35, s.o kokku 35 minuti eest, kohtuistungi protokollist nähtuvalt lõppes kohtuistung kell 10.30, seega kuulub kaitsjale kohtuistungil osalemise eest hüvitamisele tasu 30 minuti eest. Eelpool nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.12.2022 kohtumäärusega jäeti Janar Siimani kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus läbi vaatamata. 24.11.2022 kohtumäärus 1-22-1618 jõustus 31. detsembril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent