(6)S.I tunnistati Viru Maakohtu 26.01.2016 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi S.I täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel S.I-le määrati täiendavad kohustused. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt S.I ei allu talle määratud kontrollnõuetele ja kohustustele: -Ei ela talle määratud elukohas -Ei taotle luba elukoha vahetamiseks -Ei taotle luba lahkuda elukohast kauemaks kui 15 päeva -Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi -Ei ilmu registreerimisele talle määratud ajal 12.04.2017.a. Viru Vangla kriminaalhooldusametnik sai Politsei- Ja Piirivalveametist vastuse järelepärimisele millest selgus, et 05.02.2017 xxx, S.I juhtis mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM -0070 mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,27 +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,22 mg/l. 05.02.2017 alustati väärteomenetlus nr 2440,17,000861 LS § 224 lg. 1 tunnustel. 02.09.2016.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et ei ilmunud 30.08.2016.a. registreerimisele kuna oli tööl. 19.12.2016.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et ei saanud tulla 16.12.2016, kuna tal oli määratud registreerimine 19.12.2016.a. 29.01.2017.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et vahetas elukohta isiklikel põhjustel aadressile xxx. 15.02.2017.a. antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et ei ilmunud 13.02.2017.a. registreerimisele kuna viibis tööl xxx OÜ. Töölepingut ei esitanud kuna raamatupidaja viibib puhkusel. 18.04.2017.a. antud kirjalikus seletuses selgitas, et viibis märtsi lõpust kuni aprilli keskpaigani tööl xxx OÜ ja seoses sellega ei viibinud ta kodus, kuna valvas kalleid töövahendeid. 18.04.2017.a. teises antud kirjalikus seletuses S.I selgitas, et 05.02.2017.a. peatas teda politsei, kuid mingeid seadusrikkumisi ta ei teinud. Enne sõitma hakkamist tarvitas ravimit Exodetril ühe teelusika täie kuna tal on probleeme tervisega. Esmakohtumisel 18.02.2016. S.I-le selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. S.I kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad. 30.08.2016.a. S.I ei ilmunud registreerimisele ja oma mitteilmumisest teada ei andnud. 02.09.2016.a. oli talle saadetud kutse ilmuda registreerimisele 06.09.2016.a. Peale kutse ära saatmist ilmus S.I esindusse ning andis kirjaliku seletuse. Esitas töölepingu, kuid puudus töögraafik, mis kinnitaks seda, et S.I oleks sellel päeval tööl viibinud. 16.12.2016.a. ei ilmunud S.I registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik helistas S.I mobiilile, kuid ta ei vastanud kõnele. 19.12.2016.a. ilmus esindusse registreerimisele ning temalt võeti seletus mitteilmumise kohta. 16.01.2017.a. pidi toimuma S.I ´il registreerimine ja sotsiaalprogrammi LOP eelviimane tund, kuid S.I helistas ning teavitas, et on haige. Sõnas, et 23.01.2017.a. läheb uuesti arstile. Leppisime kokku, et peale arstil käimist tuleb esindusse. S.I lubas kohale tulla. 2

(6)23.01.2017.a. S.I ei ilmunud päeva jooksul esindusse. Kriminaalhooldusametnik helistas S.I´ile 23.01.2017.a. kell 15.11, et selgitada välja miks ta pole ilmunud. S.I rääkis kriminaalhooldusametnikule, et tema arsti aeg on väidetavalt kell 16.30 ja peale seda ilmub registreerimisele ja programmi. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et tööpäev lõpeb kell 16.45, leppisime kokku, et tuleb registreerimisele enne arsti juurde minekut. Samuti lubatud esitada arstitõend hiljem. S.I lubas kohale tulla, kuid ei ilmunud. 24.01.2017.a. saadetud kutse ilmuda registreerimisele 27.01.2017.a. samal päeval teostatud kodukülastus aadressile xxx. Kodukülastuse ajal oli kodus S.I´i elukaaslane N. S., kes ütles, et S.I läks väidetavalt tööd otsima. Elukaaslane sõnas, et S.I oli tõesti haige, kuid ei osanud öelda kas ta 23.01.2017.a. arstil käi s, kuid koju oli ta väidetavalt tulnud alles kell 21.00 paiku. 27.01.2017.a. helistas S.I ametnikule ja teavitas, et ei saa registreerimisele tulla, kuna arst oli pikendanud tema haiguslehte kuni 01.02.2017.a. Samal päeval s.o 27.01.2017.a. teostati taas kodukülastus aadressile xxx, seoses sellega, et S.I ei ilmu registreerimisele. Kodus ei olnud kedagi ja telefonile S.I ei vastanud. Võetud ühendust elukaaslase N. S. ´ga kelle sõnul S.I pidi minema registreerimisele. Nooremametnik helistas veel kord S.I´ile ning ta vastas kõnele, selle tulemusel selgus, et S.I asub ema juures aadressil xxx. Nooremametnik sõitis antud aadressile. S.I selgitas, et ta ei ela alates 16.01.2017 aadressil xxx ja ei kavatsegi sinna tagasi minna, vaid jääb elama aadressile xxx. Esindusse registreerimisele S.I ei ilmunud. 30.01.2017.a. võetud S.I ´iga ühendust telefoni teel, et välja selgitada mis põhjustel on S.I vahetanud ilma eelneva loata elukohta ning pole ilmunud registreerimisele. Sõnas, et on jätkuvalt haige. Ametnik palus esimesel võimalusel ilmuda esindusse selgituse andmiseks. Samal päeval ilmuski S.I esindusse koos ema L. L.´iga. S.I selgitas, et on olnud haige ja arst on tema haiguslehte pikendanud ja sellepärast pole esindusse ilmunud. Selgus ka see, et detsembri lõpust tuli ära töölt ja tegeleb tööotsingutega. Võetud seletused mitteilmumiste ja elukoha vahetamise osas. Seoses sellega, et S.I vahetas elukohta ilma eelneva loata tehtud kirjalik hoiatus. 02.02.2017.a. tuli registreerimisele ja esitas arstitõendi, et oli haige ajavahemikul 16.01.2017.a. kuni 01.02.2017.a. 13.02.2017 kell 07.59 saatis S.I sõnumi, et 13.02 ja 14.02.2017 viibib tööl ja registreerimisele tuleb 15.02.2017.a. Kriminaalhooldusametnik helistas S.I ´ile 13.02.2017.a. kell 08.07, et temaga antud sõnumi sisust vestelda kuid S.I ´i telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusametnik ei saanud antud sõnumi sisu aktsepteerida, sest S.I´il oli lõpetamata sotsiaalprogrammi individuaaltunnid ja samuti puudus tööleping mis kinnitaks tööl viibimist. 14.02.2017.a. helistas ametnik S.I ´ile ning seekord võttis ta telefoni vastu. S.I sõnas üleolevalt, et saatis sõnumi, et ei saa registreerimisele tulla, kuna viibib tööl. Ametnik selgitas registreerimiskohustuse korda. Väitis, et tööandja ei luba tal töölt ära tulla ja seoses sellega võib tööst ilma jääda. 14.02.2017.a. võetud ühendust tööandja M. K. ´iga xxx. Tema sõnade kohaselt töötab S.I ametlikult alates 01.02.2017.a. ning selgitas, et kuna S.I rääkis oma registreerimisest viimasel minutil siis selleks ajaks oli planeeritud töö ja ta ei andnud luba töölt ära minna. 15.02.2017.a. tuli S.I registreerimisele. Kirjutas seletuse mitteilmumise kohta. Töölepingut ei esitanud. Seoses registreerimisele mitteilmumise ja luba küsimata kuupäeva muutmise kohta tehtud S.I´ile teine kirjalik hoiatus. Samuti selgitatud, et seoses korduvate kokkulepitud mitteilmumistega on S.I sotsiaalprogrammist LOP 3

(6)välja arvatud ning peab sotsiaalprogrammi uuesti läbima. Antud töökoha lepingu esitas alles 27.02.2017.a. Karistusregistri andmetel on S.I´it karistatud väärteo korras Mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest (LS § 224 lg 1). 10.04.2017.a. tegi ametnik Politsei- ja Piirivalveametisse järelepärimise. 18.04.2017 ametnik helistas S.I´ile kuid tema telefon oli välja lülitatud. Seoses sellega helistas ametnik S.I ´i emale L. L.´ile, et paluda tal edastada info, et ametnik soovib S.I´iga ühendust saada. L. L. aga teavitas ametnikule, et tema poeg ei ela väidetavalt juba 3 nädalat aadressil xxx. Ema lubas ametniku teate edastada ning samal päeval ilmus S.I esindusse. Temalt võetud seletus rikkumiste kohta. Oma tarvitamist S.I ei tunnista vaid kinnitab, et enne sõitma hakkamist tarvitas ravimit Exodetril ühe teelusika täie, kuna tal on probleeme tervisega. Elukohas mitteelamist aadressil xxx põhjendas, et viibis tööl xxx OÜ kus valvas tehnikat. Ametnik helistas tööandjale M. K.´ile xxx, vestlusest selgus, et S.I tõesti valvas öösiti objektil tehnikat, kuid hommikuti peale seda kui tulid teised töölised tööle oli S.I ´il võimalus käia kodus, et puhata. S.I oli korduvalt käinud kodus, kuid millisel aadressil seda tööandja öelda ei osanud. Seoses sellega pole teada miks S.I ei ilmunud ega elanud talle määratud elukohas. Lähtuvalt ülaltoodust on näha, et S.I on rikkunud registreerimis kohustust, vahetanud elukohta ilma, et oleks eelnevalt taotlenud luba, on elukohast lahkunud kauemaks kui 15 päeva ja teda on välja arvatud sotsiaalprogrammist LOP, kuna ei saanud temaga läbi viia individuaaltunde. Antud rikkumised näitavad, et ta ei ole korrektselt täitnud kohtupoolt määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Samuti on S.I´iga vesteldud alkoholi tarvitamisest ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestlustes on kinnitanud, et mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi ja kinnitas, et ei tarvita alkoholi. Samuti on eelmise aasta lõpus osalenud Liiklusohutusprogrammis, kus käsitleti alkoholi tarvitamist ja joobes juhtimist. Kuid vaatamata läbiviidud sekkumistele S.I ei ole enda jaoks teinud järeldusi varasematest vigadest vaid jätkab seadusrikkumisi mis käsitlevad alkoholi tarvitamist ja joobes juhtimist. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb S.I-le määratud karistuse täitmisele pööramist kuna S.I rikkub teadlikult talle määratud kohtustust mitte tarvitada alkoholi ega tunnista oma süü alkoholi tarvitamises ja joobes juhtimises. Ta rikkus registreerimiskohustust, vahetas elukoha ilma eelneva loata ja lahkus elukohast kauemaks kui 15 päeva. Kohtuistungil S.I selgitas, et tunnistab toimepandud rikkumisi. Tunnistab katseajal alkoholi korduvat tarvitamist, kuid ei oska seda seletada. Ütles vaid, et perekonnas on suured probleemid. Samuti ei oska seletada teisi rikkumisi – registreerimisele mitteilmumist, elukohast ilma loata lahkumist. Töökoha vahetamisest väidetavalt unustas öelda ametnikule. Seletas, et pani ennast kirja psühholoogi juurde ja selleks on saatekiri juba olemas. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde ja palus pöörata karistus täitmisele. Täiendas, et peale erakorralise ettekande esitamist pani S.I järjekordse rikkumise toime, nimelt 19.05.2017 telefonivestluses süüdimõistetuga tekkis ametnikul kahtlus, et S.I on joobes, teda paluti tulla kr.hooldusosakonda, kus tuvastati joove 1,56 mg/l. Oma tarvitamist põhjendas sellega, et kodus on probleeme, tarvitas 2 õlut. Kuna sel päeval seletust võtta ei saanud, paluti ilmuda 22.05.2017 esindusse. 22.05.2017 S.I-ga võeti ühendust, et tuletada meelde, et oli kokku lepitud registreerimine, ta sõnas, et on meeles, kuid füüsiliselt ja majanduslikult esindusse ilmuda ei saa, ütles, et ilmub 23.05.2017. 23.05.2017 S.I ei ilmunud esindusse, võetud ühendust, selgitas, et ei saa tulla, kuna on tööl, ütles, et 4

(6)peale kella 16 jõuab esindusse. Sel päeval samuti ei ilmunud. Ei ilmunud ka 23.05.2017 sotsiaalporogrammi, mis toimus aadressil xxx. Tegemist on liiklusohutuse programmiga, kuhu isik on suunatud juba teist korda. Täna (s.t istungipäeval) kell 9.12 ilmus S.I ametniku palvel esindusse, kus tal tuvastati alkoholijoove 0,118 mg/ l kohta. Seletas, et on tarvitanud palderjanilaadset ravimit paar lusikat. 19.05.2017 joobes olekus esindusse ilmumise kohta seletas, et laps oli haige ja võttis palderjanitaolist ravimit, mõned lusikad, alkoholi ei tarvitanud (tl 117). 22.05.2017 ei ilmunud, sest tööpäev kestis kella 7-19ni , samadel põhjustel ei ilmunud programmi, kuna oli tööl. Selgus, et S.I ilma eelneva loata vahetanud töökohta. Käesoleval ajal töölepingut esitada ei olnud, kuna juhatajat ei ole tööl, pole olnud võimalust töölepingut saada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, kaitsja esitatud dokumentaalsete tõenditega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S.I-le Viru Maakohtu 26.01.2016 kohtuotsusega mõistetud tingimisi vangistus tuleb pöörata täitmisele. Kohus loeb tõendatuks, et S.I ei täitunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. 5.02.2017 Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest (tl 103-104) nähtub, et 05.02.2017 S.I tuvastati positiivne reaktsioon alkoholile. Mõõtmise tulemus – alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,24 mg/l. 05.02.2017 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 05.02.2017 S.I mõõdeti alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,22 mg/l. Samuti 19.05.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvalt tuvastati S.I ’il alkoholijoove 1,56 mg/l (tl 120) ja 24.05.2017 alkoholijoove 0,118 mg/l (tl 118). Süüdimõistetu seletused alkoholi korduva tarvitamise kohta (pereprobleemid, võttis palderjanitaolist ravimit) ei ole veenvad. Peale seda registreerimislehelt (tl 82, 121) nähtub, et 30.08.2016, 16.12.2016, 27.01.2017, 13.02.2017, 22.05.2017, 23.05.2017 S.I ei ilmunud registreerimisele, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Osa puudumiste kohta ei olnud isikul esitada tõendeid mõjuva põhjuse olemasolu kohta. 27.01.2017 kodukülastuse lehelt (tl 95) nähtub, et S.I ei ela katseajaks määratud elukohas aadressil: xxx alates 16.01.2017. Luba elukoha vahetamiseks ei ole ta küsinud. Peale seda 2017 märtsi lõpust kuni aprilli keskpaigani ei viibinud määratud elukohas (tl 107). Seega rikkus talle KarS § 75 lg 1 p 1, 4 ja määratud tingimusi. Oma 24.05.2017 seletuses (tl 115) tunnistab S.I ka töökoha vahetamist ning ametniku seletuste järgi ei küsinud S.I selleks eelnevat luba, millega on samuti rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi. Liiklusohutuse sotsiaalprogrammi registreerimisleht (tl 119), kinnitab, et 23.05.2017 ei ilmunud S.I sotsiaalprogrammile. Kõige rangemaks rikkumiseks võib aga pidada uue samalaadse õigusrikkumise - väärteo toimepanemist katseajal, s.o 5.02.2017 LS § 224 lg 1 järgi (s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis), mille eest karistati S.I 400-eurose rahatrahviga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (tl 110). 5

(6)KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.