1-16-8523/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 30.10.2017 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-8523 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 30.10.2017 Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 12.10.2017 erakorraline ettekanne T.Z-ile Viru Maakohtu 03.11.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks T.Z sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, põhiharidus, töökoht xxx, elukoht xxx Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik RESOLUTSIOON Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO 12.10.2017 erakorraline ettekanne T.Z-ile Viru Maakohtu 03.11.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata T.Z-ile Viru Maakohtu 03.11.2016 otsusega mõistetud ärakandmata 19 (üheksateist) üldkasuliku töö tundi – 19 (üheksateist) päeva vangistust täitmisele ja saata T.Z karistust kandma vanglasse. 1 T.Z-i karistuse kandmise aeg on alates tema poolt karistuse asumisest. kandmisele Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud T.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.11.2016 otsusega nr.1-168523 Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS §69 lg.1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 180 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi süüdimõistetu järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2 lisakohustust. Kohtuotsus jõustus 19.11.

1. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 12.10.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb T.Z-ile kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et kriminaalhooldusalune hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Esmakohtumisel 28.11.2016 selgitati T.Z-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õiguseid ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. Samuti oli süüdimõistetule tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava ja kõik see on tema poolt allkirjastatud. 28.11.2016 registreerimisel koostati ajakava 24 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 30.11.2016-09.12.
2. Hooldusalune sooritas 12 tundi. Puudumiste kohta, et oli 08.12.2016 ja 09.12.2016 haige, on esitatud xxx arstitõend. 14.12.2016 registreerimisel koostati ajakava 16 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 21.12.2016-30.12.
3. Hooldusalune sooritas 12 tundi. 22.12.2016 registreerimisel koostati ajakava 4 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas 27.12.
4. Hooldusalune sooritas 4 tundi. 09.01.2017 registreerimisel koostati ajakava 24 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 10.01.2017-31.01.2017, hooldusalune sooritas 8 tundi ja 20 tunni sooritamiseks ajavahemikus 03.02.2017-16.02.
5. Hooldusalune sooritas 16 tundi. 08.03.2017 registreerimisel koostati ajakava 32 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 15.03.2017-05.04.
6. Hooldusalune sooritas 24 tundi. 2 08.03.2017 koostati hoiatus ühiskondliku kasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmise eest 30.12.2016, 10.01.2017, 23.01.2017, 26.01.2017 ja 30.01.
7. 05.04.2017 registreerimisel koostati ajakava 20 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 12.04.2017-28.04.
8. Hiljem helistati hooldusalusele ja lepiti kokku, et kuna juhendaja viibib puhkusel ei pea minema. Hooldusalune sooritas 8 tundi Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 22.05.201731.05.2017 10.05.2017 registreerimisel koostati ajakava 8 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses 15.05.2017 ja 18.05.
9. Hooldusalune sooritas 4 tundi. 08.06.2017 koostati hoiatus ühiskondliku kasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmise eest 23.05.2017, 26.05.2017 ja 31.05.
10. 08.06.2017 registreerimisel koostati ajakava 36 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 29.06.2017-28.07.
11. Hooldusalune sooritas 25 tundi. 02.08.2017 registreerimisel koostati ajakava 24 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 08.08.2017-29.08.
12. Hooldusalune sooritas 11 tundi 30 minutit. 25.09.2017 registreerimisel koostati ajakava 16 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Jõhvi vallavalitsuses ajavahemikus 27.09.2017-04.10.
13. Hooldusalune sooritas 16 tundi. Hooldusalune esitas 15.09.2017 xxx töövõimetuslehe, et oli 11.09.201715.09.2017 haige. 25.09.2017 registreerimisel koostati ajakava 20 tunni üldkasuliku töö sooritamiseks Kohtla-Järve sotsiaalmajas ajavahemikus 09.10.2017-13.10.
14. Hooldusaluse abikaasa teatas 09.10.2017 telefoni teel, et T.Z on haige ja pöördus arsti poole. T.Z märgib 08.03., 05.04., 08.
15. ja 15.09.2017 kirjalikes seletustes, et ei käinud ühiskondliku kasuliku töö ajakavas ettenähtud tööd sooritamas - 07.02., 04.07.2017 perekondlikel põhjustel; - 04.04.2017 käis tütrega hambaarsti juures; - 18.05.2017 käis vanaema matustel; - 23.05., 31.
16. ja 28.08.2017 oli haige (halb enesetunne, kõrge palavik); - 20.03, 26.
17. ja 29.06.2017 oli lapsega kodus; - 24.08.2017 käis tutvumas Kohtla-Järve linnavalitsuses väärteoprotokolliga Liiklusseaduse §241 lg.1 järgi. Kriminaalhooldusametnik märgib, et erakorralise ettekande esitamise ajaks on T.Z sooritanud talle määratud 180 tunnist üldkasulikust tööst 136 tundi 30 minutit ja tegemata on 43 tundi 30 minutit. T.Z on korduvalt tunnistanud oma vigu üldkasuliku töö sooritamisel ja lubanud oma käitumist parandada. Vaatamata sellele hoidub ta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. Tulenevalt eelpooltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku T.Z-ile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Maakohtu istung Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo toetas maakohtu istungil erakorralise ettekande taotlust ja selles toodud põhjendusi. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et lisaks erakorralises ettekandes toodule on kriminaalhooldusalune ära teinud veel lisaks 24 üldkasuliku töö tundi, seega on tehtud 160 tundi 30 minutit ja tegemata on 19 tundi 30 minutit. 3 Süüdimõistetu T.Z seletas maakohtu istungil, et ta teeb üldkasuliku töö tunde. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §69 lg.6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades Karistusseadustiku §75 lg.3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku §428 lg.2 tulenevalt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise Karistusseadustiku §69 lg.6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. T.Z tunnistati süüdi Viru Maakohtu 03.11.2016 otsusega nr.1-168523 ning karistati vangistusega 6 kuud, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta. Asja materjalidest nähtub, et 28.11.2016 toimunud esmakohtumisel selgitati T.Z-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õiguseid ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. Samuti oli süüdimõistetule tutvustatud üldkasuliku töö esmast ajakava ja kõik see on tema poolt allkirjastatud. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal korduvalt talle määratud ühiskondliku kasuliku töö sooritamise kohustust. Rikkumine on tõendatud asja materjalides oleva kriminaalhooldusametniku selgitustega, ühiskondliku kasuliku töö ajakavade, arvestuslehtede ja rikkumise fikseerimise aktiga. Samuti on süüdimõistetu oma kirjalikes seletustes tunnistanud rikkumisi ja lubanud oma käitumist parandada. Seega on ülaltoodud asjaoludel põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti maakohtu poolt võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja seepärast asendati mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Vaatamata sellele ei ole T.Z suutnud talle osutatud usaldust õigustada. 4 Süüdimõistetu hoolimatut suhtumist vangistuse asendamisse näitab üldkasuliku töö ajakavakohane mittetegemine. Kohus leiab, et isik, kellele on pandud kohustus täita talle määratud kontrollnõudeid, peab leidma võimaluse nende järgimiseks. T.Z ei ole üles näidanud kohusetunnet ja vastutustundlikku käitumist, mistõttu kuulub eeltoodu alusel erakorraline ettekanne rahuldamisele ning T.Z tuleb ära kanda talle asendatud karistus vangistusena. Karistusseadustiku §69 lg.6 sätestab, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Erakorralise ettekande esitamise ajaks on sooritatud 136 tundi 30 minutit, seega on tegemata 43 tundi 30 minutit üldkasulikku tööd. Maakohtu istungil seletas kriminaalhooldusametnik, et lisaks on tehtud veel 24 tundi. Seega on kriminaalhooldusalune sooritanud 160 tundi 30 minutit ja tegemata on 19 tundi 30 minutit. Ülaltoodu alusel kuulub T.Z ärakandmisele vangistus 19 päeva. T.Z-i karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §69 lg.6, KrMS §383, §384, §386, §387, §428, §
18. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5