KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8305 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaid

§ 183

lg 1 – § 25 lg 2 ja § 26 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 9 kuud vangistust. Lisaks tunnistati E.

§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Veel tunnistati E.

§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ja karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti E.J-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates

1. kuni
2. oktoobrini 2014, s.o 2 päeva. E.J jäi kanda 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et E.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutati E.J kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 toodud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks loeti
3. oktoober 2015 ja katseaeg lõpeb
4. oktoobril
7. detsembril 2015 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande E.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ega ole läbinud kohtu määratud lisakohustust pöörduda kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele ravile, milleks E.J on andnud enda nõusoleku.
8. Viru Maakohus saatis E.J-ile
9. detsembril 2015 toimuvale kohtuistungile kohtukutse aadressile XXX. Kriminaalhooldaja sõnul viis ta isiklikult kohtukutse E.J-i elukoha postkasti.
11. detsembril 2015 peetud kohtuistungil esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule taotluse E.J-i vahistamiseks. Taotluse kohaselt ei ela E.J määratud elukohas ega järgi KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 toodud kontrollnõudeid.
12. detsembril 2015 andis kohus välja E.J-i vahistamismääruse. Isik peeti kinni
13. jaanuaril
16. jaanuaril 2016 toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Ta lisas, et
17. detsembri
18. a seisuga ei ole E.J heastanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 420 eurot. E.J kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud.
19. Viru Maakohtu
20. jaanuari
21. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati ja E.J-ile Viru Maakohtu
22. oktoobri
23. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. 6.1 E.J oli teadlik talle mõistetud karistusest ja sellega kaasnevatest kohustustest. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole olnud võimalik E.J-i suhtes kriminaalhooldust teostada. E.J on ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimiskohustuse täitmiseks vaid kahel korral. Katseaja alguses on ta võtnud kahel korral kriminaalhooldusametnikuga ühendust, et täpsustada ilmumise aega või lükata registreerimisele tulek edasi. Alates
24. novembrist 2015 pole E.J teatanud kriminaalhooldusametnikule registreerimiskohustuse mittetäitmise põhjusest. Samast ajast alates on kriminaalhooldusametnik ise püüdnud korduvalt saada hooldusalusega ühendust, kuid E.J-i telefon on olnud kas välja lülitatud või seda ei ole vastu võetud. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt teostanud kodukülastusi, kuid E.J-i pole olnud kodus. Kodus viibis ta
25. detsembril 2015, kui lepiti kokku, et ta tuleb registreerima samal päeval kell 13.00, kuid E.J osakonda ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjusest. 6.2 E.J ei ole
26. detsembri
27. a seisuga täitnud talle kohtuotsusega määratud lisakohustust pöörduda kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele ravile. Samuti ei ole E.J
28. detsembri
29. a seisuga heastanud kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 420 eurot, millise kohustuse ta endale kohtuotsusega võttis. E.J ei ilmunud
30. detsembril 2015 toimunud kohtuistungile ega teavitanud mitteilmumise põhjusest. Eeltoodu alusel ei saa erakorralises ettekandes esitatud asjaoludel pidada põhjendatuks ega otstarbekaks E.J-i suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist kui karistuse täitmisele pööramist, kuna E.J on järjekindlalt tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg-tes 1 ja 2 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
31. E.J esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles leiab, et tema karistus on liiga karm. E.J tunnistab, et on katseaja kontrollnõudeid rikkunud. Ta avaldab kahetsust ning nõusolekut võimaluse korral uuesti proovida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning E.J-i määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 2
33. Maakohus pööras E.J-ile Viru Maakohtu
34. oktoobri
35. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et E.J-ile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
36. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on E.J korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning eiranud talle tema enda nõusolekul kohaldatud lisakohustust pöörduda kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele ravile. Kriminaalhooldaja on teinud suuri jõupingutusi, et hooldusalusega kontakteeruda, selgitada talle registreerimisele ilmumise kohustuslikkust ning tagada tema ilmumist. Ametnik on püüdnud korduvalt E.J-iga telefoni teel ühendust saada ja teinud kodukülastusi, ent need sammud ei ole suutnud tagada E.J-i kriminaalhooldusnõuetest kinnipidamist. Alates kriminaalhoolduse algusest
37. oktoobril 2015 on hooldajal õnnestunud E.J-iga kriminaalhooldusosakonnas kohtuda vaid kahel korral ja ühel korral kodukülastuse käigus. Erakorralise ettekande arutamiseks maakohtus on olnud vajalik kuulutada E.J tagaotsitavaks ja kohaldada tema suhtes tabamisel vahistamist. Kõik eeltoodu kogumis annab põhjendatud aluse väita, et E.J-i suhtumine kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse on olnud ükskõikne. Eriti ilmekalt nähtub see E.J-i maakohtu istungil antud ütlustest, mille kohaselt on tal „täitsa savi“ kui ta vangi pannakse. E.J ei esitanud istungil selgitusi kontrollnõuete rikkumise kohta. Sama sisutu on ka tema määruskaebus. See ei sisalda ei selgitusi kontrollnõuete rikkumise põhjuste kohta ega põhjendusi selle kohta, miks kohus peaks andma talle veel ühe võimaluse kanda mõistetud karistust vabaduses. Seega puudub ringkonnakohtul E.J-i kaebuse alusel igasugune alus asuda karistuse täitmisele pööramise küsimuses maakohtust vastupidisele seisukohale.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus