KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10383 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasov

§ 751

lg 3 p 1 määrata V.R-i elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata V.R-ile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning katseajaks allutada V.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada V.R-i katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada V.R-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2 järgmisi lisakohustusi: 1 , 4, 7, 8, 9 sätestatud  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist;  mitte viibima alkoholi tarvitamisega seotud paikades;  osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas;  alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eeln evalt nõusoleku andnud.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Määrata V.R kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada V.R tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista V.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 138,72 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700088715 ning selgitusse märkida „V.R , 1-16-10383, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 138,72 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt süüdimõistetu V.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, V.R-ile, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks V.R-i elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 22.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10383 tunnistati V.R süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.09.2016 – 05.09.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikult kuulus ärakandmisele 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 11.10.

1. V.R-i on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas kannab karistust kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav joobes juhtimise eest. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama vanemate juurde aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametnik on teostanud eelnevalt nimetatud aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine võimalik. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva kahetoalisega korteriga ning hetkel elavad korteris kinnipeetava ema ja isa. Kinnipeetava vanemad on allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku. Kinnipeetaval on omandatud tisleri eriala (rahvastikuregistri andmetel kutsekeskharidus). Töökogemus on olemas. Isik ei ole kunagi kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava vanemad on valmis isikut tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral materiaalselt toetama. V.R on esitanud vanglale garantiikirja, mille kohaselt ettevõte xxxx garanteerib talle tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral töökoha. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub aga, et kuivõrd taotluses ei ole märgitud ettevõtte kontaktandmeid, siis ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kinnitust saada, et firma isiku vabanemisjärgselt tööle võtaks. Kinnipeetava lähedasteks on ema, isa, kaks õde, elukaaslane ja poeg. Elukaaslase ja pojaga suhtleb isik kokkusaamiste ja telefoni teel ning suhted on head ja toetavad. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole, kuid on viiteid pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetav mõistab, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju, sest ta on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Ta on teinud jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks (ampull), kuid seni tulutult. Kinnipeetav loodab, et suudab ise probleemi lahendada. Ta on motiveeritud osalema ka võõrutusprogrammis. Isiku riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab tema kriminaalne minevik ja korduv joobes juhtimine. Kinnipeetav käitub kuritegusid toime pannes impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata, millest omakorda nähtub puudulik probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus. Isik tunnistab muutuste vajalikkust ning väidab, et soovib elada õiguskuulekalt ning tal on selleks vajalik tugi olemas perekonna näol. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning kuritegudesse suhtub negatiivselt, kuid tema kriminaalne minevik näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Isikut on kahel korral määratud kriminaalhooldusele ning probleeme ei ole esinenud. Uue kuriteo sooritamise risk on seotud sellega, et isikul võib nii tahtejõust, kui ka oskustest puudu jääda. Vangla hinnangul on ohustatud kogu ühiskond (kaasliiklejad, jalakäijad). Kinnipeetava oht seisneb liiklusavarii tekitamises, millel võivad olla traagilised ja tagasipöördumatud tagajärjed. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik omamata juhtimisõigust, istub autorooli. Samuti seisneb isiku oht selles, kui ta istub autorooli olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. 3 Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust vangla toetab V.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 08.07.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 08.07.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 punktides 2, 21 , 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks soovitab vangla 3 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta V.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 20.02.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kinnipeetava käitumises vangistuses esinevad positiivsed asjaolud (distsiplinaarrikkumiste puudumine jm), mis viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata heaks. Vabanedes on V.R olemas elektroonilise valve kohaldamise nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 08.07.
3. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada V.R uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kestuse ning katseajaks määratud kohustuste valikuga. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, V.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohtu istung 27.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas V.R, et ta lubab, et saab edaspidi ilma kuritegudeta hakkama. Ta on nõus kohustusega mitte tarvitada katseajal alkoholi ning on valmis läbima kõik sotsiaalprogrammid. Vabanemise korral on tal tuttav, kellele helistada, kes võtaks ta ehitustööle. Ta elaks koos elukaaslase ja pojaga. Ta on nõus ka elektroonilise järelevalvega. 4 Kaitsja seisukoht Kaitsja avaldas kohtuistungil, et V.R-i vabastamine oleks põhjendatud. Tema varasemad kuriteod on kõik seotud alkoholiga ning alkoholijoobes roolis olekuga. Kõnealuse isiku näol puudub oht, et ta paneks toime isikuvastaseid kuritegusid. Kaitsja usub, et olukorras, kus isikule kohaldatakse elektroonilist valvet ning rakendatakse täiendavaid kohustusi (sealhulgas mitte tarvitada alkoholi), saaks katseaeg isikul edukalt läbitud. Ta võiks karistust kanda lõpuni vabaduses viibides elektroonilise järelevalve all. Kaitsja leiab, et isikut on võimalik vabastada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et V.R-i suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V.R-i käitumine vanglas on olnud hea ja distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kohtu hinnangul saab ka kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. V.R on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx, mis sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Ühtlasi ootab isikut vabaduses toetav lähivõrgustik, kellega suhted on head ja toetavad. Muuhulgas on kinnipeetava vanemad valmis isikut vabanemisjärgselt materiaalselt toetatama. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V.R-i kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ning kõik tema kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kohus hindab positiivselt, et isik on teinud jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine võib olla ohtlik nii kinnipeetavale endale kui ka teistele liikluses osalejatele ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisel võivad olla traagilised ja tagasipöördumatud tagajärjed. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine ja kriminaalhooldusele allutamine võivad olla piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist paremuse suunas. Ühtlasi saaks uute süütegude toimepanemise riski maandada lisakohustuste panemisega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Ka vangla ning prokuratuur toetavad isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. V.R loetakse lõplikult vabanenuks vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui isik ei pane katseaja jooksul toime uusi kuritegusid, allub elektroonilise valvele ning täidab 5 käitumiskontrolli tingimusi ja temale määratud täiendavaid lisakohustusi. Eeltoodust tulenevalt peab V.R suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus V.R-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6