1-16-10383/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-8305 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson- Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 4.05.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.I tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.I, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus i tingimisi enne MÄÄRAS: Jätta M.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.I tähtaega vabastamiseks. i tingimisi enne M.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.10.2015 kohtuotsusega KarS § 183 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 26 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning KarS §64 ja 68 kohaldamisega karistuseks mõisteti 1 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. 14.01.2016 Viru Maakohtu määrusega ülalmainitud tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 08.01.2016 ja lõpp 05.01.
2. Kinnipidamisasutuses M.I kohta koostatud i iseloomustusest nähtub, et teda on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama xxx. Isikul on lõpetamata põhiharidus, xxx. Ei meeldinud õppida ning asus tööle. Erialane haridus puudub. Riigikeelt valdab vabalt. Väidetavalt soovib vabanedes õhtukoolis lõpetada põhikooli. Väidetavalt töötas ametlikult firmas xxx , kuid unustas oma töölepingu ametnikule edastada. Varem töötas xxx ning xxx mitteametlikult. Perioodil 22.03.2016 - 22.04.2016 määrati xxx. Vanglas keeldub 1 majandustöödele asumast, mis näitab subkultuurseid hoiakuid. Väidetavalt on vabaduses valmis uuesti tööle asuma xxx, garantiikiri puudub. Isikul diagnoositud alkoholi sõltuvus. Kohtu poolt oli määratud kohustus, läbida kriminaalhoolduse ajal alkoholisõltuvusravi mida isik ei teinud. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes impulsiivne ja vägivaldne. Teadvustab osaliselt alkoholi tarvitamise tagajärgi ja mõju iseenese käitumisele ning väljendab soovi selle probleemiga tegeleda. M.I tarvitas enne vangistust narkootikume - kanep, amfentamiin, LSD ja midagi veel, mida ei täpsustanud. Karistatud kriminaalkorras "spice" (sünteetiline kanabioid) omandamise ja edasiandmise eest. Enda sõnul meeldis kanepit ja spice suitsetada. Ei tunnista sõltuvust. Sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetav keeldus osalemast sotsiaalprogrammides xxx" ja "xxx" ning ka sellele eelnenud motiveerivates vestlustes, sest see pidi olema talle ebavajalik. 20.01.2017 toimus individuaalse täitmiskava põhine vestlus psühholoogiga. Isikut on kriminaalkorras karistatud kaks korda ning vanglas kannab karistust esimest korda. Kuriteod on muutunud raskemaks. Eelnevalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 41%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning üldise/vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust, Viru Vangla ei toeta M.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral asub M.I elama aadressile xxxTegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub T. T.. Hetkel elavad elupinnal T. T. ja A.T., kes on mõlemad nõus, et M.I asub vabanemisel elama samale elupinnale. T. T. on töövõimetuspensionär. M.I vabanemisel koheselt töökohta ei oma, riigipoolsete garantiide tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas. Kasuks tuleb ka pöördumine kohaliku omavalitsuse poole. Varasem tingimisi karistus oma eesmärki ei täitnud. M.I rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja ei täitnud talle pandud kohustusi. Katseajal kuulutati isik tagaotsitavaks. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur on M.I ennetähtaegsele vabastamisele vastu. vangistusest M.I selgitas, et soovib ennetähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et M.I tingimisi enne i tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ei vangla ega prokurör ei toeta M.I ennetähtaegset vabastamist ning kohus ei tuvasta asjaolusid, mis kinnitaksid vastupidist seisukohta. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. M.I nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist 2 vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. M.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimestkorda. Käesoleval ajal kannab täitmisele pööratud vangistust vara ja isikuvastase ning narkokuritegu eest. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Viimase kohtuotsusega M.I oli allutatud käitumiskontrollile vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal eiras kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistuse osa pöörati täitmisele. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma õigusrikkumistest. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski seda enam, et isik on karistatud varavastaste kuritegude eest. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust reldada, võib etjä M.I i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt M.I suhtes kohaldatud i käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli kindel elukoht ja lähedaste toetus, mis aga ei takistanud kehtestatud õiguskorda rikkuda. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist katseajal, ei ole M.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. / Deniss Minzatov Kohtunik / 3