lg 5, § 78 p 2 määrata S.E-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning katseajaks allutada S.E kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada S.E käitumiskontrolli ajal järgima
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada S.E käitumiskontrolli ajal järgima
lg 2 p -des 2, 4, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata S.E kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada S.E tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista S.E-lt menetluskuluna riigituludesse 93,36 eurot (üheksakümmend kolm eurot 36 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700006467 ning selgitusse märkida „S.E, 1-16-579, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 93,36 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt süüdimõistetu S.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, S.E-le, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru kriminaalhooldusosakonnale. Vangla Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 26.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-579 tunnistati S.E süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega mõistetud ja ära kandmata rahaline karistus summas 440 eurot ning kohus mõistis S.E-le liitkaristuseks 7 kuud vangistust ja rahalise karistuse summas 440 eurot.
lg 2 alusel määrati, et rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt ning
lg 1, 2, 3 kohaldades pöörati täitmisele Viru Maakohtu 27.10.2015 otsusega mõistetud rahalise karistuse osa 44 päevamäära, s.o 440 eurot.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus mõistis 2 S.E-le lõplikuks vangistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti vangistus S.E suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele täielikult pööramata, kui S.E ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja
Viru Maakohtu 24.05.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus ning kohus pööras S.E-le Viru Maakohtu 26.01.2016 otsusega mõistetud karistuse 6 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges S.E karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamiskohta karistusele kandmisele ilmumise aja. S.E on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kinnipeetav on vangistuses läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi – töötanud majandustöödel, suhelnud lähedastega, taotlenud isikut tõendavat dokumenti ning täitnud tagasilanguse töövihikut, analüüsinud seda ning koostati konkreetne tegevusplaan alkoholist hoidumiseks. S.E paikneb alates 22.09.2017 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Kõnealusel aadressil elab üksinda S.E ema ning vangla materjalidest nähtuvalt võib S.E ennetähtaegse vabanemise korral kõnealusele aadressile elama asuda. Vabanemisjärgselt garanteerib isikule töökoha xxxx, kes esitas Viru Vanglale garantiikirja selle kohta, et S.E-le on peale vabanemist töökoht tagatud. Võlgnevused kinnipeetaval puuduvad. Suhted lähedastega on kinnipeetava ema sõnul S.E head. Suheldud on telefoni teel ja lühiajaliste kokkusaamiste kaudu. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. S.E on kahel korral karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Katseajal olles karistati isikut väärteo korras 23.02.2017 mootorsõidukit juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades. Vanglale ei ole teada, et alkoholi tarvitamine kutsuks esile vägivaldset käitumist. Analüüsitud on varasemat alkoholi tarvitamist ja kuritegevuse seost. Väidetavalt isik mõistab, mis alkoholi tarvitamisega kaasneb ning väidetavalt on motiveeritud hoiduma edaspidi alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetava elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Isik ei mõtle alati oma tegude tagajärgedele ning hiljem kahetseb tehtut, mis näitab isiku impulsiivsust. S.E mõistab kuidas impulsiivne käitumine teda mõjutab ning ta üritab sellist käitumist vältida. Ei oska alati oma probleeme sihipäraselt lahendada, pigem otsib pingelises olukorras kiireid ja kergeid lahendusi, mida näitavad ka isiku poolt toime pandud kuriteod. Kinnipeetav omab vanusele vastavaid sotsiaalseid oskusi ning omab reaalseid eesmärke – tööle asumine ja pere säilitamine. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on kaasliiklejad ja ühiskond tervikuna. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Oht on tõenäolisem, kui isik alkoholi tarvitab. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav S.E tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta S.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus e läbivaatamisest. 3 Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, S.E ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 30.11.2017 toimunud kohtuistungil avaldas S.E, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on oma elu üle mõelnud ning käesolev vangistus mõjus talle kui šokivangistus. Tal on praegu töökoht olemas ning ta hakkaks tööle xxxx. Kõik trahvid on tasutud. Ta lubab kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi täita. Tegemist on esimese reaalse vangistusega, mis on tema jaoks suur šokk. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas kohtuistungil S.E ennetähtaegset vabastamist. S.E on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning tegemist on esimese reaalse vangistusega, mis on S.E jaoks šokk. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 12 %, mis on küllaltki väike tõenäosus. Mõlemad isikule määratud karistused on liiklusalaste rikkumiste eest ning iseloomustusest ei tule välja, et isik võiks panna toime teist laadi kuritegusid. S.E on olemas elukoht ning tal on võimalus asuda tööle. Karistusest on kantud 2/3. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et S.E suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus ei saa mööda vaadata S.E varasemast elukäigust. S.E on korduvalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Korduvkaristatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei suutnud seni oma käitumisest õigeid järeldusi teha. Samuti tuleb kohtul rõhutada, et mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine ei ole aktsepteeritav ning selline tegevus kujutab ohtu nii isikule endale kui ka teiste inimestele. Samas ei saa kohus tingimisi ennetähtaega vabastamise küsimuse üle otsustamisel tugineda üksnes kinnipeetava varasemale elukäigule ning kohtul tuleb hinnata ka kas seni kantud karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetava S.E käitumine vangistuse jooksul on olnud õiguskuulekas, mis näitab, et isik on teinud pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel. S.E paikneb alates 22.09.2017 avavanglaosakonnas ning ta on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Järelikult näitab kinnipeetava käitumine selgelt seda, et isik omab motivatsiooni muutumiseks. S.E ennetähtaegset vabastamist soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht. Vabanemisjärgse töökoha garanteerib isikule xxxx, mille juhatuse liige on kinnitanud, et S.E-le on tagatud nende ettevõttes töökoht ehitajana. Märkimist väärib ka asjaolu, et vabaduses ootab 4 isikut toetav sotsiaalvõrgustik. Järelikult on S.E olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses seaduskuulekat elu elada. Kohus on seisukohal, et S.E-le tuleks anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. S.E kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning kinnipeetava sõnul on käesolev vangistus teda palju mõjutanud. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul viitab, et seni kantud karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Isik on saanud aru enda poolt toime pandud kuritegude tagajärgedest ning ta soovib ka ise muutuda. Ta on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on tööle asumine ja pere säilitamine. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et uute kuritegude toimepanemist võib soodustada S.E puhul alkoholi kuritarvitamine. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas määrata S.E-le käitumiskontrolli ajaks
Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. S.E loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimi se korral. Seega peab S.E suhtuma temale määratud katseaega ja käitumiskontr olli ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus S.E tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.