Obsah (4)

§ 223§ 127§ 17§ 2

4-21- 1334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mail 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-21-1334 Kohtukoosseis Kohtunik Martin T

223 lg 1 järgi Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa e-post: pohja@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 03.05.2021 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: J.V kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.03.2021 otsus väärteoasjas nr. 2302,21,001076, millega J.V tunnistati süüdi

§ 223

lg 1 järgi ja karistati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. 2. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada J.V

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Mõistetud rahatrahv tuleb Kar

S § 66 lgte 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 (kuus) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 50 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 4100081886. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada J.V

§ 223

lg 1 järgi toimepandud väärteo eest

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaks) kuud. 4-21-1334 4. Vastavalt

§ 127

sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Rahuldada J.V kaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. 02.03.2021 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2302,21,001076 karistati J.V selle eest, et tema 28.01.2021 kella 19:30 ajal Tallinnas Kentmanni tänaval juhtides mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx ei andnud teed jalakäijale, kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis jalakäijale otsa. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused H Hle, mis on fikseeritud Ida-Tallinna Keskhaigla teatises. Sellise käitumisega rikkus ta

§ 17

lg 5 p 2 nõudeid ja pani toime

§ § 223 lg 1 kirjeldatud väärteo. Teda karistati väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. 23.03.2021 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule, milles palub mõistetud karistus asendada rahatrahviga. Menetlusalune isik leiab, et mõistetud karistus teeb tema elu ajutiselt võimatuks. 03.05.2021.a toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses ja selles väljendatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil J.V selgitas, et sõitis 28.01.2021.a Kentmanni tänaval kohas, kus pöörab Rävala puiesteele. Kiirus oli väike, isegi mitte 5 km/h. Naisterahvast autoga ei puutunud, naisterahvas pani käed auto kapotile, kui ta ennast keerama hakkas, siis kukkus. Kukkumine ei olnud tingitud kokkupuutest autoga.
2. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu ja leidis, et määratud karistuse liik ja määr on põhjendatud ning vastab isiku süü suurusele. J.V sõitis otsa jalakäijale põhjustades talle tervisekahjustusi, seega on liiklusõnnetuse koosseis täidetud. Menetlusaluse isiku seisukohad ei ühti teiste asjas kogutud tõenditega. J.V seisukoht, et tunnistajad annavad valeütlusi, ei ole millegagi põhjendatud. Menetlusalune isik on kõrges eas ja ei näinud valgustatud ülekäigurajal jalakäijat. Kaebuse esitaja ei ole võimeline enam autot juhtima ja on ohuks teistele liiklejatele. Seepärast on põhjendatud isik ajutiselt liiklusest kõrvaldada, et tagada teiste liiklejate ohutus. Kokkuvõttes palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 5.

§ 223

lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjutus. Kohtuväline menetleja on J.V-le ette heitnud

§ 2

4-21-1334 17 lg 5 p 2 sätestatud nõuete rikkumist, mille tõttu sõitis ta otsa teed ületanud jalakäijale põhjustades talle tervisekahjustusi.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ja tunnistajad ning uurinud vahetult kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule omistatud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas kaebaja, kes oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teiste tervist, ei andnud pööramisel teed ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale ja sõitis jalakäijale otsa põhjustades jalakäijale tervisekahjustused.
2. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja juhtis 28.01.2021 kella 19:30 ajal Tallinnas Kentmanni tänaval mootorsõidukit xx reg märgiga xxx ning sooritas vasakpöörde Rävala puisteele ja samal ajal oli ülekäigurajal teed ületamas jalakäija. Kaebaja leiab, et tema ei puutunud oma autoga ülekäigurajal teed ületanud naisterahvast, kes kukkus, seega ei ole tema liiklusõnnetust põhjustanud. Kohus kaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega ( lk 2-7) nähtub, et sündmus leidis aset Kentmanni tn ja Rävala pst ristmikul suunaga Pärnu mnt poolt Liivalaia tn suunas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli sõidutee kaetud märja asfaltkattega, sõidutee oli tasane. Kentmanni tn ja Rävala pst ristmikul Kentmanni tn poolt vaadatuna vaatluse suunas vasakule on Rävala puiesteel märgistatud reguleerimata ülekäigurada, mis on tähistatud liiklusmärkidega nr 534 „ülekäigurada“ ja teekattemärgistusega nr 945a „ülekäigurada“. Sõiduki vaatlusprotokollis koos fotodega (lk 8-11) on fikseeritud sõiduki xxx reg nr xxx vaatlus. Vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati vaatluse käigus kontaktjälg/nühkejälg vasakpoolse esitule all, esistange vasakul nurgal. Rehvid vastavad nõuetele. Ida-Tallinna Keskhaigla teatise ( tl 1516) kohaselt saabus 28.01.2021 haiglasse liiklusõnnetuses kannatada saanud isik H H, kes oli saanud ülekäigurajal liikudes sõidukilt löögi, mille tagajärjel ta kukkus kuklaga vastu asfalti. Tervisekahjustus oli kerge, vigastuse kestus kuni 2 nädalat. Väärteoprotokolli ( tl 18) ja väärteootsuse (tl 20) kohaselt heidetakse J.V-le ette, et tema 28.01.2021 kella 19:30 ajal Tallinnas Kentmanni tänaval juhtides mootorsõidukit xxx reg märgiga xxx ei andnud teed jalakäijale, kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis jalakäijale otsa. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustused H Hle, mis on fikseeritud Ida-Tallinna Keskhaigla teatises. Sellise käitumisega rikkus ta

§ 17

lg 5 p 2 nõudeid ja pani toime

§ § 223 lg 1 kirjeldatud väärteo.

1. Tunnistaja H H selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et tema 28.01.2021 ületas Rävala pst ja Kentmanni tn ristmikul ülekäigurada. Ülekäigurajal olles nägi, et vasakult tuleb väga aeglaselt sõiduauto. Kuna sõiduauto liikus väga aeglaselt, oli ta veendunud, et autojuht oli teda märgaud ja jääb seisma. Jõudes ülekäiguraja keskele tundis, et auto oli tema vastas, kuid ta jätkuvalt arvas, et autojuht jääb seisma. Järgmine hetk oli ta asfaldile selili kukkunud, kuna auto nügis teda seni kuni ta kukkus ja siis jäi seisma. Auto seismajäämist ta ei näinud kuna silmad olid kinni, kuid tajus seda. Kaks tunnistajat aitasid tal üles tõusta. Ta kukkus peaga vastu asfalti, peas oli suur verevalum. Röntgen tuvastas, et kahjustusi ei ole, pea seoti kinni ja ta lubati kodusele ravile. Pärast juhtunut oli mõned päevad voodis, pea käis ringi. Tee libe ei olnud, ristmik oli kuiv ja valgustatud.
2. Tunnistaja K M selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et nad tulid 28.01.2021 Estonia pst poolt, olid jõudmas Kentmanni ja Rävala pst nurgale, kui Kentmanni tänava poolt tuli üks naisterahvas üle tee ja paremalt tegi vasakpööret auto, mis sõitis ülekäigurajal olnud naisterahvale otsa. Naisterahvas sai pihta auto vasakpoolse nurgaga ja kukkus auto kõrvale vasakule maha. Tema aitas maha kukkunud naisterahva püsti ja nad helistasid politseisse ja kutsusid kiirabi. Auto jäi seisma. Naisterahvas kukkus sellepärast, et auto sõitis talle otsa. Kokkupõrge toimus tee keskel. 3 4-21-1334
3. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et kaebuse esitaja sõitis otsa ülekäigurajal sõiduteed ületanud H Hle. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.V seisukoht, et tunnistajad annavad valeütlusi, ei ühti teiste asjas kogutud tõenditega. H Hl ega K M ei ole põhjust anda toimunud sündmuste kohta valesid ütlusi. K M on juhuslikult sündmuskohale sattunud tunnistaja, kellel puudub igasugune huvi ühe või teise poole kasuks ütlusi anda. Kohus hoiatas tunnistajat enne ütluste andmist teadvalt valeütluste andmise eest ning ei ole eluliselt usutav, et ka peale seda võiks ta siiski teadvalt anda valeütlusi. Tunnistaja K Ma ütlustega on kohtu jaoks seega tõendatud, et H H kukkus J.V autolt löögi saamise tagajärjel.
4. Kohus leiab samuti, et ei ole eluliselt usutav, et H H kukkus sõiduteel kaebuse esitaja auto ees pärast seda, kui J.V oli autoga seisma jäänud. Kuigi tegemist oli talvise ajaga, mil võib esineda libedust, nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodelt, et sõidutee oli kaetud märja asfaltkattega ja libedust ei olnud. Ka tunnistaja H H kinnitas, et tee ei olnud libe. Tõenäosus, et tunnistaja kukkus juhuslikult ise just sel momendil, kui menetlusalune isik tema juures autoga seisma jäi, on olematu. Samuti nägi tunnistaja K M, et menetlusalune isik sõitis H Hle otsa. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused juhtunu osas riimuvad ja peab antud ütlusi usaldusväärseteks. 12.

§ 17

lg 5 p 2 kohaselt on autojuht kohustatud andma teed sõiduteed ületavale jalakäijale, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. J.V ei järginud autojuhina

§ 17

lg 5 p 2 tulenevat nõuet anda teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab. Antud väärteoasjas ei ole tuvastatud, et sündmuskohal määraksid liikluskorraldusvahendid teistsuguse liikluskorra. Eirates teeandmise kohustust sõitis menetlusalune isik jalakäijale otsa ja põhjustas viimasele tervisekahjustuse, mis on fikseeritud ka Ida-Tallinna Keskhaigla teatises. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusnõudeid, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule tervisekahjustuse tekitamisega. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et liiklusõnnetus toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteootsuses sedastatud viisil. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 17

lg 5 p 2 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 sätestatud väärteo.

13. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, leiab kohus, et menetlusalune isik pani teo toime hooletusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Vaatamata aeglasele sõidustiilile ei olnud menetlusalune isik liikluses piisavalt tähelepanelik ega kohusetundlik, s.t ta pidi ette nägema, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik, võib ta sõiduki ees olevat võõrast vara kahjustada või inimesele tekitada tervisekahjustuse. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega pani J.V toime

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. KARISTUS 14. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-77-11). 15.

§ 223

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

§ 223

lg 2 sätestab lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt 4 4-21-1334 karistati kaebuse esitajat

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

1. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et J.V tuleb karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega maksimummääras ehk 6 kuud. Kuna J.V on varasemalt karistamata isik, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus liiga range. Tegemist on vanemaealise isikuga, kes on siiani õiguskuulekalt käitunud ja pole rikkumisi toime pannud. Kuigi kohtuväline menetleja viitas kohtuvaidlustes varasemale intsidendile
2. aastal, ei lõppenud see karistusotsusega ning kohus arvesse ei võta.
3. Kohus leidis, et isik pani teo toime ettevaatamatusest, seega võib süü suurust pidada natuke alla keskmiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja tervise. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikaks, mistõttu tuleb juhil olla jalakäijate suhtes eriti tähelepanelik. Samas arvestab kohus, et antud juhul menetlusaluse isiku tegevusega raskeid tagajärgi ei saabunud. Raskemaid tagajärgi aitas ära hoida menetlusaluse isiku sõidukiirus, mis oli pöörde teostamisel piisavalt aeglane, ei teed ületav jalakäija oli veendunud, et autojuht teda märkas.
4. Kohus leiab, et J.V tuleb

§ 223lg 1 järgi karistada rahatrahviga ja seda alla sanktsiooni keskmise määra.

Kuivõrd seadusandja ei ole sätestanud

§ 223lg 1 eest rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see Kar

S § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr kolm trahviühikut. KarS § 47 lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega saab J.V-le mõistetav karistus olla rahatrahv vahemikus 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut (s.o 600 eurot). Kohus leiab, et arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, isiku varasemate karistuste puudumist ning raskete tagajärgede saabumata jäämist võib J.V-le mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, see on 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Samuti arvestab kohus, et tegemist on pensioniealise isikuga, kelle jaoks on tegemist märkimisväärse kuluga. Mõistetav rahatrahv tuleb määrata ositi tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiste maksetena 50 eurot. 19. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Ka lisakaristuse mõistmisel tuleb lähtuda K arS § 56 lg 1 sätestatust ja see peab vastama karistuse eesmärkidele (RKKKo 3-1-1-122-13).

§ 223

lg 2 järgi võib kohaldada

§ 223

lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Antud asjas puuduvad kergendavad või raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluselt isikult lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. Kohus arvestab lisakaristuse mõistmisel, et J.V elab üksinda ja juhtimisõigus on temale kodust liikumiseks vajalik. Siiski on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud kuna liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega menetlusalune isik seadis ohtu jalakäija elu ja tervise. J.V ei ole kehtivaid väärteokaristusi, varasemalt ei ole isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud eripreventiivsel eesmärgil, kuna J.V ei ole oma süüd tunnistanud ja pole ta aru saanud toimepandud teo ohtlikkusest. 20. Kohus märgib täiendavalt, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Seetõttu kohus leiab, et lisakaristuse mõistmine on põhjendatud ja lisakaristust tuleb kohaldada

§ 223lg 2 alusel 2 kuuks.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus J.V kaebuse osaliselt, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse mõistetud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. 5 4-21-1334 21. Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6