Obsah (7)

§ 14§ 16§ 17§ 21§ 33§ 35§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Karistatus Kaitsja Harju Maakohus 07.01.20

§ 14

lg 2 - Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid , olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 - Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 17 lg 5 p 1 - Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; § 21 lg 2 p 5 - Sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; § 21 lg 4 p 1 - Parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada; § 33 lg 1 - Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; § 35 lg 1 - Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; § 33 lg 2 p 8 – Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; § 50 lg 3 p 1 - Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega U.N pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine U.N poolt on tõendamist leidnud. 2.1. Kuriteokoosseis 2.2.1. Objektiivne koosseis KarS § 423 lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. 3 KarS § 423 lg-s 1 sätestatud liiklus- või käitusnõuete rikkumine sisustatakse sõidukijuhi poolt rikutud liiklusseaduse (edaspidi

) normidega. Süüdistuse kohaselt heidetakse U.N-ile ette järgmiste liiklusseaduse paragrahvide rikkumist: 1)

§ 14

lg 2 – Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; 2)

§ 16

lg 1 – Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; 3)

§ 17

lg 5 p 1 – Mitterööbassõiduki juht peab andma teed: sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; 4)

§ 21

lg 2 p 5 – Sõidukit ei tohi peatada: kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid; 5)

§ 21

lg 4 p 1 – Parkida ei tohi: kohas, kus ei tohi sõidukit peatada; 6)

§ 33

lg 1 – Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; 7)

§ 33

lg 2 p 8 – Juht on kohustatud: enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; 8)

§ 35

lg 1 – Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; 9)

§ 50

lg 3 p 1 – Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Süüdistatav U.N poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 06.12.2016 läks ta tööasjus xxx maja juurde, sest seal kõrvalmajas oli üks korter, mis on firmaga C R seotud. See ettevõte tegeles lühiajalise majutusega ja süüdistatav läks sinna koristajale pesusid viima, et ta saaks korteri valmis panna. Süüdistatav otsis parkimiskohta ja tulles Sakala tänava poolt märkas ta kohviku ees kohta ja üritas sinna parkida. Kohviku ees olid joonitud parkimiskohad. Seejärel hakkas süüdistatav parkima, peatus autoga ja otsis parkimiskella ning tundis, et auto liigub (auto on automaatkäigukastiga). Süüdistatava sõnul hakkas auto ilmselt liikuma seetõttu, et ta ei lükanud käigukangi parkimisasendisse. Süüdistatav proovis autot fikseerida, üritas pidurdada, kuid vajutas gaasi. Auto liikus siis kohe edasi terrassi peale, süüdistatav nägi küljelt kannatanut, kes sai löögi ning auto surus edasi mööbli otsa, mis omakorda liikus Volvole otsa. Süüdistatava sõnul auto kiirendas, sest ta arvas, et ta vajutas pidurile ning pidurile vajutataksegi kõvemini. Süüdistatav ei jõudnud reageerida, sest kõik toimus nii kiiresti, ainult mõned minutid. Ütluste kohaselt oli süüdistatav kaine ja ta kahetseb juhtunut. Süüdistatava sõnul ettevõte C R küll tegutseb, kuid mitte sellises määras, et ta igapäevaselt käiks kuskil, sest otsitud on pikemaajalised rentnikud, kes on suveni sees ja siis suvel hakkavad nad jälle aktiivselt tegutsema igapäevaste üürnike otsimise ja leidmisega. Ettevõtte korterid toovad sisse igakuist üüritulu, kuid süüdistatav ei ole vormistatud tööle ja ta ei saa töötasu. Ütluste järgi on ettevõte talvel kahjumis, sest suvised tulud ei tekita nii palju kasumit. Ettevõttel puuduvad võlad. Prokuröri küsimustele vastates selgitas süüdistatav veel, et pärast jalakäijale otsasõitu tuli ta autost välja, läks jalakäija juurde (kohvikust olid ka töötajad välja jooksnud) ning helistas 4 kiirabisse. Lisaks arvab süüdistatav, et ta pidurdas terrassimööbli juures ning ei mäleta, et ta oleks püüdnud tagurdada. Süüdistataval on juhiload olnud umbes 20 aastat ning ta on enamasti igapäevane auto kasutaja (tl 76-82). Kannatanu A T poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 06.12.2016 enne liiklusõnnetuse toimumist tuli ta Rahvusraamatukogust, kõndis mööda Tatari tänava kõnniteed ja soovis minna kohvikusse, astudes kohviku terrassile. Kannatanu sõnul oli ta terrassil teinud paar sammu, kui Sakala tänava poolt, kus oli kõnnitee, tuli väga kiiresti auto ja kannatanu sai tugeva löögi, mille tagajärjel ta kukkus. Kukkumise tagajärjel sai kannatanu nii parema käe, vasaku jala kui ka hambamurru ning tal olid tohutud valud. Kannatanu kukkus selili peaga vastu klaasseina. Pärast kannatanule otsasõitu ei jäänud auto kohe seisma, vaid sõitis kannatanust paremalt mööda sisse Volvole. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta pärast otsasõitu küll teadvusel, kuid tal olid kohutavad valud. Seejärel olid kannatanu ümber mingid inimesed (vist keegi jooksis kohvikust välja), tuli politsei ja kiirabi, kes andis kannatanule esmaabi, tegi valuvaigistav süsti ja hospitaliseeris kannatanu. Kannatanu sõnul oli juht sellel ajal kuskil kaugel ja ei kontakteerunud kannatanuga. Liiklusõnnetus juhtus kuskil kell 12:00 läbi. Õnnetuse tagajärjel tekkisid kannatanul hulgimurrud paremas käes ja vasakus jalas, suusamba murd (suu oli seest katki, veri jooksis suust) ning kohutav valu. Ütluste kohaselt ei parane need vigastused kunagi ning kannatanu ei käi tööl, sest tal on määratud raske puue. Kaitsja küsimustele vastates selgitas kannatanu, et õnnetuse ajal oli valge aeg, sademeid ei olnud ning lund ei olnud veel maas. Kannatanu sõnul on Swedbank kindlustus talle korvanud õnnetusega seotud materiaalse kahju (riided ja raviga seonduva – abivahendid ja ravimid). Kohtu küsimustele vastates selgitas kannatanu veel lisaks, et süüdistatav sõitis talle otsa küljega nina ees ning ta sai hoobi ilmselt küljega, sest vastasel korral ta ei istuks siin kohtusaalis. Murrud tekkisid sellest, et kannatanu sai nii tugeva löögi, et kukkus selili ja peaga vastu klaasseina. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ütluste kohaselt ei ole välistatud, et kannatanu peab veel operatsioone läbima. Igapäevaselt vajab kannatanu abi toidu tegemisel, riietumisel, enda pesemisel ning liikumisel, teda aitavad ema ja sõbrannad. Kannatanu sõnul on tema elustandard võrreldes varasemaga kardinaalselt muutunud (tl 76-82). Tunnistaja P M poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 06.12.2016 nägi ta lõuna paiku pealt liiklusõnnetust Tatari tänava ristmikul kohviku juures. Tunnistaja kõndis mööda Tatari tänavat Vabaduse väljaku poole ja oli juba ületanud ristmiku, kui kuulis kõva pauku ning ümber pöörates nägi, kuidas üks auto sõitis otsa parkivale autole ja laua karkassidele. Tunnistaja sõnul sõitis auto üle väliterrassi otsa Tatari tänaval parkivale autole. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas autojuht üritas tagurdada, kuid seal olid mingid ovaalsed betoonist kivid, mille taha oli autoratas kinni jäänud. Lisaks kuulis kannatanu oigamist, läks vaatama ja nägi, kuidas üks naisterahvas on terrassil alla jäänud. Naisterahvas oli pikali maas, oigas, tal oli käsi tagurpidi ja jalg oli kuidagi imelikult. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta kuidas sõidukijuht autos helistab ja kui ta küsis talt, kas ta helistab kiirabisse, siis vastas sõidukijuht jah. Tunnistaja ei näinud, kuidas autojuht sõitis kannatanule otsa, vaid nägi üksnes liiklusõnnetuse lõppu, kuidas autojuht sõitis parkivale sõidukile otsa. Kaitsja küsimustele vastates täpsustas tunnistaja, et ta oli küsinud sõidukijuhilt ka mis juhtus ning sõidukijuht vastas, et pidur ja gaas läksid sassi (tl 76-82). 06.12.2016 kell 12:25 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sündmuskohal, aadressil Tatari 9/11, Tallinn, suurim lubatud kiirus 50 km/h. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabeliga nähtub, et sõiduk A (Audi A4 registreerimismärgiga XXX) sõitis hoone kõrvalt terrassilt ning asub esiosaga Tatari tänava poole. Sõiduk A paikneb vasakpoolsest tagarattast terrassini 0,3 m ning parempoolsest tagarattast 0,0 m. Parempoolsest tagarattast Tatari 9/11 hoone nurgani on 0,0 m. Sõiduki A parempoolse rehvi jäetus jälje pikkuseks on 2,2 m ning algab terrassilt ning vasakpoolse rehvi jäetud jälje pikkuseks on 0,5 m. Terrassi laiuseks 5 on 2,2 m. Sõiduki A vasakpoolsest tagarattast terrassi ees asuvale sõiduki detailini on 3,6 m. Sõiduk B (Volvo S60 registreerimismärgiga XXX) asub pargituna esiosaga Pärnu maantee suunas, parempoolsest tagarattast äärekivini on 0,5 m ning parempoolsest esirattast äärekivini on 1,6 m. Sõidukite A ja B vahel asub metallmööbel C. Vaatlusprotokollist ilmnevad lisaks järgmised andmed: sõiduteekate – püsikate; tee tingimus – sõidutee on korras; ilmastik – pilvine; tee liik – tänav; tee element – valge aeg; tee liik – kerge tõus; sõidutee katte seisund – X kujuline ristmik; kurvilisus – sirge tee; tee – kuiv; osalejad – liiklusõnnetuses osales 2 sõidukit ja sai vigastada 1 inimene (jalakäija A T). Vaatlusprotokolli andmete kohaselt teatati liiklusõnnetusest kell 12:11. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse järgi ajas sõiduauto Audi A4 juht segamini pedaalid, asus parkima Sakala 20 ees olevale parkimiskohale, kuid sõitis üle kohviku terrassi tabades seejuures jalakäijat, sõiduautot Volvo ning terrassimööblit (tl 10-20, tl 90). Sõiduki 06.12.2016 vaatlusprotokollist nähtub, et mootorsõidukil Audi A4 registreerimismärgiga XXX on puudu esinumber, kapott vigastatud, iluvõre ees vigastatud, iluliistud katki, kapotil mõlk, esistangel kriimujäljed, parempoolne külg vigastatud ja kriimujäljed ning parempoolne tagumise rattakoopa äär vigastatud (tl 21 -22). Mootorsõidukil esinevad vigastused nähtuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvalt fototabelilt (tl 12-20). MTA andmed mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga XXX kohta tõendavad, et mootorsõiduki omanik on S L Aktsiaselts ning kasutaja U.N (tl 41). Sõiduki 06.12.2016 vaatlusprotokollist nähtub, et mootorsõidukil Volvo S60 registreerimismärgiga XXX on liiklusõnnetuse tagajärjel vigastatud parempoolne esinurk, parempoolne esituli katki, parempoolne esitiib mõlkis ning vigastatud on veel parempoolne esiratas, velg, esitange ja parempoolne esiuks (tl 23-24). Mootorsõiduki vigastused nähtuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokolli osaks olevalt fototabelilt (tl 12-20). Ida-Tallinna Keskhaigla liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest teatise kohaselt sõitis 06.12.2016 kell 12.20 Tatari tn ja Sakala nurga peal terrassi juures auto otsa jalakäijale A T. Teatisest selgub, et patsiendi seisund oli haiglasse tuues raske (tl 25-26). S P&C I AS 24.04.2017 kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsus tõendab, et 06.12.2016 toimunud liiklusõnnetus aadressil Sakala 20, Tallinn, kus Audi sõitis otsa Volvole, kohviku terrassile ning kohviku külastajale on tunnistatud kindlustusjuhtumiks. Otsuse kohaselt vastutab kahju tekitamise eest 100% ulatuses sõiduki Audi A4 Avant, registreerimismärgiga XXX, juht U.N , kelle tsiviilvastutus on kindlustatud S P&C I AS-is. S P&C I AS hüvitab otsuse kohaselt tekitatud liikluskahju (tl 72). Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et 06.12.2016.a kella 12:11 paiku sõitis sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis U.N, liikudes Tallinnas Sakala tänaval Tatari 9/11 maja suunas läbi parkla üle kohviku terrassi otsa jalakäijale A T, kes asus õnnetuse toimumise ajal kohviku terrassil. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ning tunnistaja P M ja süüdistatav U.N ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav asus parkima, kuid auto hakkas liikuma ning liikumise peatamiseks tahtis süüdistatav vajutada piduripedaalile, kuid ajas pedaalid segamini ning vajutas hoopis gaasipedaalile, mille tagajärjel auto kiirendas ja sõitis üle terrassi otsa jalakäijale, parkivale sõidukile ja terrassimööblile. Süüdistatava sõnul nägi ta kannatanut liiga hilja, külje pealt ning ei jõudnud enam reageerida. Sellega rikkus U.N

§ 33

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja 6 (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. Süüdistatav U.N ütluste kohaselt hakkas ta parkima, peatudes selleks autoga ning otsima parkimiskella, kuid unustas ilmselt käigukangi lükata parkimisasendisse, mille tõttu hakkas auto liikuma. Sellise tegevusega rikkus U.N

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. U.N oleks pidanud enne parkimiskella otsimist veenduma, et sõiduki käigukang on parkimisasendis ning puudub oht sõiduki liikuma hakkamiseks ja teiste liiklejate vigastamiseks. Kuna U.N ei olnud selles osas piisavalt tähelepanelik, siis rikkus ta ka

§ 35

lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit ja peab olema eriti tähelepanelik lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Süüdistatava ütluste kohaselt liiklus auto edasi terrassi peale, seal oli post ja alles siis nägi ta külje pealt kannatanut, kes sai autolt löögi. Ütluste kohaselt auto kiirendas, sest süüdistatav vajutas enda arvates piduripedaalile, kuhu peabki vajutama kõvemini ning kuna see kõik toimus nii kiiresti, siis ta ei jõudnud uuesti reageerida, et vältida kannatanule otsasõitu. Jalakäijat märkas süüdistatav seega alles liiklusõnnetuse toimumise hetkel, mille põhjal võib järeldada, et sõiduki kiirus ei olnud kindlasti olukorrale vastav. Sellega rikkus U.N

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, mille järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus leiab, et lisaks eelnevale on U.N rikkunud

§ 14

lg 2 ja

§ 16

lg 1 nõudeid.

§ 14

lg 2 järgi peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. U.N on rikkunud nimetatud liiklusseaduse nõudeid, sest ta oleks pidanud sõiduki parkimisel olema hoolikam ja ettevaatlikum, vältimaks ohtu jalakäijale ja teiste isikute varale. Lisaks tõendab 06.12.2016 sõiduki vaatlusprotokoll, et U.N poolt juhitud mootorsõiduk oli tehniliselt korras ka pärast liiklusõnnetuse toimumist, mistõttu ei saanud õnnetuse põhjuseks olla tehniline rike ning süüdistatava versioon selle kohta, et ta unustas käigukangi lükata parkimisasendisse ja ajas segamini gaasi- ja piduripedaali, vastab tõele. Seega on tegemist liiklusõnnetusega, mida oleks saanud vältida, kui süüdistatav oleks oma tegevuses olnud tähelepanelikum ja hoolikam. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et U.N oleks rikkunud

§ 21

lg 2 p 5 nõudeid, mille järgi ei tohi sõidukit peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid ning

§ 21lg 4 p 1 nõuet, mille järgi ei tohi parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada.

U.N peatas oma sõiduki kohviku ees oleval joonitud parkimiskohal, kus parkimine on lubatud ning see ei takistanud teiste sõidukite liikumist või jalakäijaid. Asjaolust, et auto hakkas liikuma ning sõitis üle terrassi ja peatus lõpuks kohas, kus peatumine ei ole lubatud ning parkimine on keelatud, ei saa teha järeldusi, et sellega on rikutud

§ 21lg 2 p 5 ja § 21 lg 4 p 1 nõudeid.

U.N peatus algselt kohas, kus peatumine ja parkimine olid lubatud, mistõttu ei ole ta selles osas rikkunud liiklusseaduse nõudeid. 7 Samuti ei ole tõendamist leidnud, et U.N oleks rikkunud

§ 17

lg 5 p 1 nõudeid, mille järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile, jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Kuna U.N ei sõitnud sõiduteelt ära, ta valmistus parkima, peatas sõiduki ja otsis parkimiskella, siis polnud tal ka kellelegi teed anda. On ilmselge, et U.N ei soovinud üle terrassi liikuda Tatari tänavale, vaid tegemist oli õnnetusega, mille käigus sai kannatada ka jalakäija. Nimetatud põhjusel puudus U.N võimalus anda jalakäijale teed, sest ta ei sõitnud sõiduteelt ära. KarS § 423 lg 1 objektiivne koosseis nõuab lisaks liiklus- või käitusnõuete rikkumisele tagajärjena inimesele ka raske tervisekahjustuse või surma põhjustamist. U.N-ile on esitatud süüdistus raske tervisekahjustuse tekitamises KarS § 118 lg 1 p 2 sätestatud tunnustel. KarS § 118 lg 1 p 2 kohaselt on raske tervisekahjustus muuhulgas tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr xxx nähtub, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla ravidokumentide andmetel oli A. T 06.12.2016 hospitaliseeritud haiglasse järgmiste vigastustega: vasaku sääre- ja pindluu keskosa kaugmise kolmandiku nihkega murd turse ja nahaaluse verevalumiga sääre alumises kolmandikus, parema küünarluu alaotsa killunenud nihkega ja kodarluu alaotsa nihkega murd tursega randme piirkonnas, parema labakäe II-IV kämblaluukeha nihkega murd, paremal pool ülahuulel haav,

1. hamba murd (parempoolne ülemine I hammas). Sedastatud jäsemete vigastused vajasid erakorralist operatiivset ravi (06.12.2016 – vasaku sääre- ja pindluu osteosüntees, parema kodar- ja küünarluu osteosüntees, parema labakäe II-IV kämblaluu osteosüntees) ja jälgimist haigla tingimustes. Ekspertiisiakti kohaselt on vigastuste iseloomu ja lokalisatsiooni arvestades tegemist tömbile traumale iseloomuliku tervisekahjustustega, mis võisid olla saadud lähteandmetes ja ravidokumentides märgitud ajal ja viisil – 06.12.2016 toimunud liiklusõnnetuses sõiduauto otsasõidul jalakäijale. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole tuvastatud tervisekahjustused eluohtlikud ning tavalise tüsistusteta kulu korral nende ravi ei kesta üle 4 kuu. AS Ida-Tallinna Keskhaigla haigusloo nr xxx epikriisi andmetel A. T 06.12.2016 hospitaliseerimisel võetud vere biokeemilisel analüüsil etanooli ei leitud ning narkootilise, psühhotroopsete ja muude toksiliste ainete määramise kohta ekspertiisiks esitatud meditsiinidokumentides andmed puuduvad (tl 27-31). Kannatanu ütluste kohaselt ei parane talle liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud vigastused kunagi, talle on määratud raske puue ning ta on selles olukorras viibinud juba ühe kahe aasta (tl 76-82). 8 Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisist, haigusloost nr xxx, nähtuvad kannatanul esinenud kehavigastused, kui ta toimetati 06.12.2016 kell 12.20 sündmuskohalt, Tatari tänava ja Sakala nurga pealt, haiglasse. Epikriisi kohaselt rääkis patsient, et talle sõitis otsa autojuht, kes ajas sassi gaasi- ja piduripedaali. Epikriis tõendab lisaks, et kannatanu viibis haiglaravil 6 päeva, ta peab käima karkudega 3-4 kuud ning oodatav kämblaluude, kodar ja küünarluumurru paranemise aeg on 6-8 nädalat (tl 42-45). Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, haiguslugu nr xxx, tõendab, et kannatanu viibis taastusravikliinikus 14 päeva alates 28.04.
2. Epikriisist nähtub kannatanu objektiivne leid: üldseisund stabiilne, parema õlaliigese liikuvus piiratud, parema labakäe sõrmede liikuvus raskendatud, käes pigistus- ja haardejõud langenud, k/p refleksid külgühtlased, parem hüppeliiges operatsiooni järgselt minimaalse liikuvusega, põlves liikuvus praktiliselt vaba, kõnnib põlve kõverdamata (kui ei juhi sellele patsiendi tähelepanu) ja lihaskond üldiselt atrofeerunud. Epikriisist selgub, et kannatanu on 04.05.2017 tegevusteraapias olles kaotanud ka teadvuse. Kannatanule on epikriisi järgi teostatud taastusravi: füsioteraapia, tegevusteraapia, vesivõimlemine, massaaž, laserravi, parafiinravi paremale randmele. Samuti tõendab epikriis, et kannatanul tekkis trauma järgselt Sudecki sündroom. Epikriisi füsioteraapia ja ravivõimlemise 12.05.2017 kokkuvõte kohaselt ei ole esmahindamisel leitud probleemid täielikult taandunud ning kannatanu vajab täiendavat taastusravi/füsioteraapiat. Tegevusteraapia 11.05.2017 kokkuvõte kohaselt ei saa patsient paremat kätt igapäevategevustel kuigi hästi kasutada – kasutab vasakut kätt söömisel, nööpimisel, pea pesemisel jm tegevustel. Paremal käel on fikseeriv funktsioon, nt fikseerib patsient vasaku käe abiga paremasse kätte hambapastatuubi, et pastat hambaharjale tõmmata jne. Kokkuvõte kohaselt töötas patsient varasemalt ilukonsultandina (töö hõlmas ka kassa kasutamist), kuid hetkel ei usu, et on võimeline taas seda tööd tegema, kuna ei suuda peenhaaret ega käelisi manipulatsioone sooritada. Kokkuvõtvalt vajab patsient intensiivset tegevusteraapia jätkamist ambulatoorselt. Taastusravikliiniku üldise soovituse kohaselt vajab kannatanu taastusraviga jätkamist ambulatoorselt (tl 46-52). Eesti Töötukassa 17.01.2017 otsus nr xxx tõendab, et A. T on pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastatud puuduv töövõime kestusega 6 kuud (11.01.2017-10.07.2017). Otsuse kohaselt esineb A. T raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud vasaku jala sääreluude murdudest ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud parema käe küünarvarre- ja kämblaluude murdudest. Otsusest nähtub, et A. T on vasaku jala sääreluude trauma tagajärjel piirangud käimisel, liikumine on vaevaline, jalale toetumine piiratud, seismine, siirdumine ühelt tasapinnalt teisele ja istest tõusmine on võimalik raskustega. Toetuskoormuse võimekuse paranedes paraneb ka liikumine ja tegevused, mis eeldavad toetamist jalgadele. Jalavalu esineb nii rahuolekus kui koormusel ning vajalik on kõrvalabi igapäevastes tegevustes. Lisaks on tuvastatud, et A. T on parema käe küünarvarre- ja kämblaluude murdude tagajärjel raskendatud parema käega käelised ning kahe käe koostööd nõudvad tegevused, takistatud on parema käega raskuste tõstmine ja täppisliigutuste sooritamine, piiratud on igapäeva- ja enesehooldustoimingute sooritamine. Samuti ei saa A. T kirjutada ning raskendatud on kommunikatsioonivahendite klaviatuuri kasutamine (tl 57). Eesti Töötukassa 17.01.2017 tõend nr xxx tõendab, et A. T oli pärast liiklusõnnetuse toimumist ajavahemikul 11.01.2017-10.07.2017 puuduv töövõime (tl 58). Eesti Töötukassa 22.09.2017 otsus nr xxx tõendab, et A. T on pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastatud puuduv töövõime kestusega 6 kuud (11.07.2017-10.01.2018). Otsuse kohaselt esineb A. T raske tegutsemispiirang liikumise ja mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkondades, mis on põhjustatud hulgitraumast. Otsusest nähtub, et A. T on hüppeliigese valu 9 ja liikuvushäire tõttu piirang püstiasendi säilitamisel, lühikeste vahemaade ja mitmesugustel pindadel käimisel. Samuti on A. T parema randme ja sõrmede funktsioonihäire tõttu piirang esemete tõstmisel ja kandmisel, käe täppisliigutuste sooritamisel (tl 53-54). Eesti Töötukassa 21.12.2017 otsus nr xxx tõendab, et A. T on tuvastatud puuduv töövõime kestusega 1 aasta (11.01.2018-10.01.2019). Otsuse kohaselt on A. T täielik tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning raske tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud traumajärgsest seisundist. Lisaks on A. T mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühikahäirest. Otsusest nähtub, et A. T on valude ja kiire väsimise tõttu raskendatud lühikeste vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, kummardumine ning isteasendi ja püstiasendi säilitamine, liikumisel kasutab küünarkarku, kodunt kaugemal käib vaid eritranspordiga, treppidel suudab liikuda teise inimese abiga, seista suudab lühiajaliselt, istudes peab sagedasti asendeid vahetama ja asendi vahetusel vajab kõrvalabi. Samuti on A. T käe lihasjõu languse tõttu piiratud esemete tõstmine ja kandmine ning käe täppisliigutuste sooritamine. Piirangud esinevad tegevustel, mis nõuavad kahe käe koostööd ja käte peenmotoorikat (kirjutamine, arvuti kasutamine) nõudvate tegevuste sooritamist. Otsuse järgi on A. T tahtejõu ja motivatsiooni languse tõttu häiritud probleemide lahendamine, igapäevatoimingute korraldamine ja lõpuleviimine ning ta vajab igapäevast kõrvalabi kodu- ja igapäevatoimingute teostamisel (tl 55-56). Sotsiaalkindlustusameti 12.07.2017 otsus nr xxx puudega tööealisele inimesele toetuse määramise kohta tõendab, et kannatanul tuvastati Sotsiaalkindlustusameti 10.07.2017 ekspertiisi otsusega nr xxx raske puue kehtivusega 11.07.2017 kuni 10.01.2018 (tl 59). Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2018 otsus nr xxx puude raskusastme tuvastamise kohta tõendab, et kannatanul tuvastati raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Otsuse kohaselt esineb A. T raskele puude raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle ja keskmisele puude raskusastmele vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle. Ekspertiisiotsus kehtib 11.01.2018-10.01.2019 (tl 60). Sotsiaalkindlustusameti 04.01.2018 otsus nr xxx puudega tööealisele inimesele toetuse määramise kohta tõendab, et kannatanul tuvastati Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2018 ekspertiisi otsusega nr xxx raske puue kehtivusega 11.01.2018 kuni 10.01.2019 (tl 61). Ida-Tallinna Keskhaigla AS protseduuride/uuringute väljavõte tõendab kannatanu ravi kestust pärast liiklusõnnetust, sealhulgas et kannatanu käis protseduuridel sellistel kuupäevadel nagu 30.08.2018, 04.09.2018, 13.09.2018, 20.09.2018 ja 27.09.2018 (tl 62). Tuvastamist on leidnud, et liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai vigastada kannatanu A T, leidis aset 06.12.
3. Esmase ekspertiisiakti kohaselt ei pidanud kannatanu ravi kestma üle 4 kuu. Täiendava ekspertiisiaktiga selgus, et kuna kannatanu vigastused ei olnud 03.03.2017-ks paranenud ning kannatanul tekkis tüsistusena Sudecki sündroom, siis on tegemist üle 4 kuu kestva tervisekahjustusega. Alates 28.04.2017 viibis kannatanu 14 päeva taastusravikliinikus, mille tulemusena leiti, et kannatanu vajab ambulatoorselt taastusraviga jätkamist. Lisaks on kannatanul korduvalt pärast liiklusõnnetuse toimumist tuvastatud puuduv töövõime (11.01.2017-10.07.2017, 11.07.2017-10.01.2018, 11.01.2018-10.01.2019) ning raske puue (11.07.2017-10.01.2018, 11.01.2018-10.01.2019). Seega ei olnud kannatanul liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustused täielikult paranenud ka kohtuistungi toimumise ajaks, mil ajaliselt oli liiklusõnnetusest möödunud juba üle kahe aasta. Liiklusõnnetus toimus kohtu hinnangul U.N poolt

§ 14

lg 2,

§ 16

lg 1,

§ 33

lg 1,

§ 33

lg 2 p 8,

§ 35

lg 1 ja

§ 50lg 3 p 1 nõuete rikkumiste tagajärjel.

U.N ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas, kui jättis autot parkides käigukangi 10 parkimisasendisse lükkamata ja kui soovides vajutada piduripedaalile, vajutas hoopis gaasipedaalile, veendumata pedaali õigsuses. Kohusetundliku liiklejana oleks U.N pidanud enne parkimiskella otsimist veenduma, et sõiduk on korrektselt vastavalt nõuetele pargitud ning mitte kiirustades vajutama valet pedaali. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanul tekkisid kehavigastused liiklusõnnetuse tagajärjel. Liiklusõnnetuse toimumine on põhjuslikus seoses kannatanule tekitatud vigastustega. Liiklusõnnetuse tekitamise eest vastutab U.N , sest kui ta oleks järginud liiklusseaduses kehtestatud nõudeid, siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja A T raske tervisekahjustus tekkinud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et U.N pani toime KarS § 423 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, mille tagajärjel tekitas ta A T raske tervisekahjustuse. 2.2.

1. Subjektiivne koosseis KarS § 423 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab ettevaatamatust nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise ja koosseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud tagajärje ehk raske tervisekahjustuse tekitamise osas. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Sama sätte lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Sama sätte lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul pani U.N KarS § 423 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo toime hooletusest. Arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid, et õnnetus toimus valgel päevasel ajal, puudusid juhi nähtavust piiravad esemed (välja arvatud üks terrassi ja tänava vahel olev betoonist post), jalakäija liikus jalakäijatele mõeldud teel ja astus terrassile, siis oleks hoolikas mootorsõidukijuht suutnud liiklusõnnetuse ära hoida, kui oleks järginud tavapärast mootorsõidukijuhilt eeldatavat tähelepanelikkust. U.N-ile ei olnud ettenähtav ning tal puudus teadmine, et tema käitumine (ei veendunud kas sõiduk on korralikult pargitud) võib kaasa tuua süüteokoosseisule vastava teo ning niivõrd traagilise tagajärje (kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamise). U.N juhiloa andmed tõendavad, et tal oli liiklusõnnetuse toimepanemise ajal juhtimisõigus (tl 41) ning tema ütlustest selgub, et tal on juhiload olnud juba umbes 20 aastat ja ta kasutab autot enamasti iga päev (tl 76-82). Kohtu hinnangul oleks niivõrd kogenud autojuht võinud ja pidanud ette nägema, mis juhtub autoga siis, kui jätta käigukang parkimisasendisse lükkamata. U.N oli hooletu, kui jättis käigukangi parkimisasendisse lükkamata ja kui jättis veendumata, et parkimine on ohutu. Hooletu oli U.N ka siis, kui vajutas sõiduki pedaalile, ilma veendumata, et tegemist on piduripedaaliga, mis aitaks sõiduki peatada. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis viitaksid sellele, et U.N soovis tahtlikult põhjustada kannatanule raske tervisekahjustuse. Kohus leiab, et U.N on oma tegevuses olnud hooletu ning kui ta oleks olnud tähelepanelikum ja kohusetundlikum, siis oleks ta ka ette näinud, et tema tegevusetus (käigukangi parkimisasendisse lükkamata jätmine) ja tegevus (piduripedaali asemel gaasipedaali vajutamine) võib kaasa tuua sellise tagajärje. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et U.N pani KarS § 423 lg 1 koosseisule vastava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise toime hooletusest ja põhjustas hooletusest kannatanule ka raske tervisekahjustuse. 11 2.2.
2. Õigusvastasus ja süü U.N teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. U.N on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS
3. peatükkis
4. jaoks sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on U.N tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et U.N on pannud toime süüdistuses kirjeldatud teo KarS § 423 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus.
5. KARISTUS KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad käesolevas kriminaalasjas eelkõige liiklusõnnetusega põhjustatud tagajärje raskus, süüdistatava poolt rikutud liiklusseaduse normide arv ja toime pandud teo subjektiivne koosseis. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et KarS § 423 lg 1 koosseis näeb tagajärjena ette ka inimese surma põhjustamise. Antud juhul tekitas süüdistatav kannatanule raske tervisekahjustuse, mis on selle võrra raskem, kuna kannatanu pole tänaseks paranenud, tal on korduvalt tuvastatud puuduv töövõime ja raske puue ning pole teada, kas ta üldse kunagi paraneb ja kas ta peab veel läbima täiendavaid operatsioone. Seega üksnes tagajärje osas jääb süüdistatava süü suurus sanktsiooni keskmisesse määra. Süüdistusakti kohaselt on U.N rikkunud üheksat liiklusseaduses sätestatud nõuet, kuid kohtu hinnangul on neist tõendamist leidnud üksnes kuue liiklusseaduse nõude rikkumine (

§ 14

lg 2,

§ 16

lg 1,

§ 33

lg 1,

§ 33

lg 2 p 8,

§ 35

lg 1 ja

§ 50lg 3 p 1).

Üldiselt on aga kohtu hinnangul U.N-ile etteheidetav see, et ta ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas, kui jättis veendumata sõiduki parkimise ohutuses ning selles, kas ta sõiduki liikumisel vajutab sõiduki peatamiseks õigele pedaalile. Mootorsõidukijuhile tavapärase tähelepanelikkuse korral oleks süüdistatav saanud vältida niivõrd traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuse toimumist. Koosseisu subjektiivsest küljest on U.N teo toime pannud ettevaatamatuse liikidest nõrgemas vormis, s.o hooletusest. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsust. U.N ei soovinud kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist. Samuti kutsus ta pärast liiklusõnnetust kannatanule koheselt kiirabi. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus alla sanktsiooni keskmise määra, s.o jääb sanktsiooni alammäära ja keskmise määra vahele. Arvestades asjaolu, et U.N on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning tal puuduvad kehtivad väärteokaristused (tl 63), siis leiab kohus, et U.N on võimalik karistada kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Kohtu hinnangul täidab rahaline karistus U.N puhul nii karistuse eripreventiivset eesmärki ehk mõjutab süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest kui ka karistuse üldpreventiivset eesmärki ehk 12 kaitseb õiguskorra huve. Lisakaristuse kohaldamine, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohtu arvates antud juhul põhjendatud, sest süüdistatavale avaldab piisavat eripreventiivset mõju juba põhikaristusena kohaldatav karistus. Kohus leiab, et varasema kriminaalkorras karistamatuse tõttu saab U.N-ile mõistetud rahalise karistuse jätta ka täielikult tingimisi kohaldamata.

1. TSIVIILHAGI KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Kannatanu A T on esitanud kriminaalasjas mittevaralise kahju osas tsiviilhagi summas 15 000 eurot süüdistatava U.N ja ettevõtte C R OÜ vastu. Tsiviilhagi kohaselt pidi kannatanu liiklusõnnetuse tagajärjel läbima mitu operatsiooni, viibima haiglas 06.12.2016-12.12.2016 ning pärast ambulatoorsele ravile lubamist käima karkudega 3-4 kuud. Lisaks pidi kannatanu käima taastusravis ja viibis alates 28.04.2017 14 päeva taastusravikliinikus. Kannatanu luude murrud paranesid aeglaselt ja tüsistusena tekkis Sudecki sündroom. Tsiviilhagist nähtub, et kannatanul on senini piiratud parema õlaliigese liikuvus, parema labakäe sõrmede liikuvus on raskendatud, parem hüppeliiges on operatsiooni järgselt minimaalse liikuvusega, lihaskond on üldiselt atrofeerunud, vasaku jala toefaas on 1 sekundi võrra paremast lühem ja vasakule jalale toetumine valulik. Tsiviilhagi kohaselt vajab kannatanu abi üla- ja alakeha riietumisel, pesemisel ja söögivalmistamisel ning jätkuvalt ka taastusravi. Lisaks on kannatanul korduvalt tuvastatud puuduv töövõime (käesoleval hetkel kuni 10.01.2019), tal pole võimalik oma tervisliku seisundi tõttu tööle asuda ega elatist teenida. Samuti on kannatanul tuvastatud raske puue (käesoleval hetkel kuni 10.01.2019) ning ei ole teada, kui kaua on kannatanu töövõimetu ja raske puudega veel tulevikus. Kannatanu leiab, et tema elukvaliteet on süüdistatava süül oluliselt langenud ja kuriteo toimepanemise tagajärjel saadud tervisekahjustused on talle tekitanud suurt valu ja üleelamisi. Enne liiklusõnnetuse toimumist oli kannatanu kehaliselt aktiivne, käis iga päev jalutamas ja võimles hommikuti. Kohtuistungil täpsustas kannatanu, et ta on esitanud tsiviilhagi sellises suurusjärgus, sest ta on niisuguses olukorras olnud üle kahe aasta. Kannatanu sõnul ta ei tea mis temast üldse saab, kas ta üldse kunagi taastub töövõimeliseks, sest ta ei saa pikalt seista, lonkab väga tugevalt, tekkinud Sudecki sündroomi tõttu käsi ei tõuse ja õlg on valus, kannatanu ei saa sellel magada. Kannatanu käib igal nädalal taastusravis ning taastusravi töötajad annavad endast parima, et kannatanul midagigi paremaks läheks, kuid kuna trauma on niivõrd raske ja kannatanu sees on nii palju metalli, siis on see pikaajaline taastumine, millest kannatanu ei parane kunagi. Kaitsja 13 küsimustele vastates avaldas kannatanu, et ta võiks esitatud tsiviilhagile veel nulli juurde kirjutada, sest tema elust on läinud kaks aastat, ta on elanud ainult töövõimetoetusest, mis on alla vaesuse piiri ning tal on läinud raha ravi ja transpordi peale, mis võimaldab tal liikuda ühest punktist teise (tl 76-82). Kaitsja ja süüdistatav kinnitasid kohtuistungil, et kannatanu nõue on iseenesest põhjendatud, sest kannatanule põhjustatud valu ja traumasid ei suuda kompenseerida ükski summa. Küll aga avaldas süüdistatav, et ta ei ole võimeline maksma tsiviilhagi nii suures ulatuses, sest tal ei ole sellist raha. Süüdistatava sõnul suudaks ta maksta pool kannatanu esitatud nõudest, sest ta müüs oma auto maha ja on kogunud, et saaks kannatanule midagi hüvitada (tl 76-82). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatav pani toime KarS § 423 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanule tekitati raske tervisekahjustus U.N poolt. Käesoleval juhul ei esine ka mitte ühtegi VÕS § 1045 lg -s 2 nimetatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavat asjaolu, mistõttu on U.N tekitanud A T kahju õigusvastaselt. Kuna kannatanule tekitati raske tervisekahjustus mootorsõidukiga, siis kohaldub VÕS §-st 1056 tulenev vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 lg-st 1 tuleneb, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuotsuse nr 3-2-1-73-13 punktis 13 leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–13). Kohus leiab, et U.N poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr xxx, millega tuvastati kannatanul järgmised vigastused: vasaku sääre- ja pindluu keskosa kaugmise kolmandiku nihkega murd turse ja nahaaluse verevalumiga sääre alumises kolmandikus, parema küünarluu alaotsa killunenud nihkega ja kodarluu alaotsa nihkega murd tursega randme piirkonnas, parema labakäe II-IV kämblaluukeha nihkega murd, paremal pool ülahuulel haav,
4. hamba murd (parempoolne ülemine I hammas) (tl 27 -31). Kannatanule põhjustatud tervisekahjustus on tõendatud ka isiku kohtuarstliku täiendekspertiisiaktiga nr xxx, millest nähtub, et kannatanu luumurrud ei olnud paranenud, luustruktuur oli muutunud porootilisemaks ehk hõredamaks, kannatanul tuvastati traumeeritud jäsemetel Sudecki sündroom ja liigeste kontraktuurid ehk kokkutõmbumine, liigutusfunktsiooni ja lihasjõudluse langus (tl 32-40). Ekspertiisiaktidega on tuvastatud, et nimetatud tervisekahjustused võisid tekkida liiklusõnnetuse tagajärjel. Kriminaalasjas on lisaks tõendamist leidnud, et kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tagajärjel halvenes tema elukvaliteet märgatavalt – ta ei saa enam käia tööl, 14 ta vajab igapäevaselt teiste abi, peab jätkama taastusravis käimist ja vigastused teevad talle jätkuvalt haiget. Kannatanu elukvaliteet ei olnud taastunud ka kohtuistungi toimumise ajaks. Riigikohtu peaspetsialist Maris Vutti poolt
5. aasta aprillis koostatud kohtupraktika kordusanalüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes
6. aastal“ nähtub, et liiklussüütegudega tekitatud VÕS § 134 lg 2 järgi väljamõistetava (st juhtumid, kus kannatanu sai liiklusõnnetuses vigastada ja nõudis enda vigastuste eest mittetavalise kahju hüvitamist) hüvitise suurus oli keskmiselt 17 300 eurot ja mediaan 17 200 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 5000-30 000 eurot. Üldmenetlustes oli hüvitiste vahemik 5000-50 000 eurot. Keskmise hüvitise suurus oli 14 700 eurot ja mediaan 9750 eurot. Eelneva põhjal hindab kohus mittevaralise kahju suuruseks käesolevas kriminaalasjas 15 000 eurot ja rahuldab seega kannatanu nõude tsiviilhagi summa osas täielikult. Kohtu hinnangul on 15 000 euro suurune hüvitis eelpool kirjeldatud tervisekahjustusi ja põhjustatud kannatusi arvesse võttes mõistliku suurusega. VÕS § 1054 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Vaidlust ei ole selles, et U.N on C R OÜ xxx. Nimetatud asjaolu tõendab C R OÜ äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 31.08.2017 (tl 71). Sõiduauto omanik, millega U.N põhjustas liiklusõnnetuse, on MTA andmete kohaselt S L Aktsiaselts ning kasutaja U.N (tl 41). U.N on andud kohtuistungil ütlusi, et liiklusõnnetuse toimumise päeval, s.o 06.12.2016 läks ta xxx maja juurde tööasjus (koristajale pesusid viima). Küll aga ei ole süüdistatava ütluste kohaselt ta vormistatud C R OÜ-sse tööle ning ta ei saa ka mingit töötasu. Seega olles ise C R OÜ xxx ning tegeledes osaühingu asjadega oma isikliku sõiduautoga, ei olnud U.N C R OÜ töötaja, keda oleks kasutatud majandustegevuse huvides. Eelneva tõttu leiab kohus, et C R OÜ ei vastuta U.N tegevuse eest ning tsiviilhagi tuleb välja mõista üksnes süüdistatav U.N-ilt.
7. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrah a suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
8. jaanuarist
9. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid:  isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr xxx maksumusega 84 eurot (tl 27-31); 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p
10. 15  isiku kohtuarstlik täiendekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr xxx maksumusega 97 eurot (tl 32-40). Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 348 eurot (tl 5-6, tl 65-66, tl 67-69) ja kohtumenetluses 120 eurot (tl 83-84). Eeltoodu põhjal tuleb U.N-ilt välja mõista ekspertiisikulu 181 eurot, kaitsekulu 468 eurot ja sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 16