Obsah (12)

§ 113§ 139§ 1043§ 1045§ 1050§ 1056§ 521§ 1057§ 65§ 127§ 128§ 134

1-22-4567 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2022.a Haapsalu Kriminaalasja number 1-22-4567 (20257000064) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaks

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras.

1. Välja mõista riigi tuludesse kriminaalmenetluse kuluna solidaarselt Janar Vaismalt ja Salva Kindlustuse AS-ilt kannatanu R T esindaja advokaat G.Palm põhjendatud riigi õigusabi tasu ja kulud 843,60 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Janar Vaisma/Salva Kindlustuse AS, ts.hagi menetluskulud, otsus nr 1-22-
3. Nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS 3 Janar Vaismad süüdistatakse selles, et omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 01.05.2019 kella 17.10 paiku Lääne maakonnas xxx. kilomeetril tema kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Honda Civic registreerimismärgiga XXX, ületades antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust s.o. 50 km/h, sõites Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 19E-LL0041 tulenevalt kiirusega ca 106-110 km/h, ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ja sõitis teelt välja ning põrkas vastu tee ääres kasvavat puud, põhjustades liiklusõnnetuse. Selle tagajärjel tekitas Janar Vaisma kaasreisijale R T’ile eluohtlikud tervisekahjustused - xxx ning peale autotraumat 24.07.2019 perearsti poolt diagnoositud xxx ja 12.08.2019 psühhiaatri poolt diagnoositud xxx, rikkudes oma tegevusega:
5. liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;
6. LS § 50 lg 5 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest;
7. LS § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
8. LS § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sellise tegevusega pani Janar Vaisma toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades uuritud tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et süüdistatava Janar Vaisma süü KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises on tõendatud. Liiklusõnnetuse asjaolud Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Janar Vaisma juhtis 01.05.2019 kella 17.10 paiku xxx kilomeetril tema kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Honda Civic registreerimismärgiga XXX ning toimus liiklusõnnetus - sõiduk sõitis teelt välja ja põrkas vastu tee ääres kasvavat puud. Eeltoodu on tõendamist leidnud asitõendi – xxx tee valvekaamerate salvestise vaatlusprotokolliga koos DVD plaadil oleva salvestisega (tlk 73), 02.05.2019 asitõendi – sõiduauto vaatlusprotokolliga koos fotodega (tlk 59-70) ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega (tlk 53-58). Sündmuskoha vaatlusele on lisatud liiklusõnnetuse skeem, millel on kirjas ka sõidukis viibinud isikud – R Õ, L T (K), R T, kes sai vigastada ja juht Janar Vaisma,. Süüdistatav J.Vaisma, tunnistajad L T, R Õ ja kannatanu R T kinnitasid samuti kohtus, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis sõidukit Janar Vaisma, nemad kõik olid autos ja toimus liiklusõnnetus. Vaidlust ei ole ka selles, et Janar Vaismal puudus juhtimisõigus, see on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja Janar Vaisma enda ütlustega, milles tunnistab, et oli roolis lubadeta (03.11.2022.a kohtuistungi protokoll lk 19). Kuna tõendamist on leidnud, et Janar Vaismal ei ole juhtimisõigust, siis ta rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Janar Vaisma ise avaldas, et juhi oskused on tal olemas, sai igale poole edukalt sõidetud kui oli vaja. Kohus märgib, et nõue, et mootorsõiduki juhil peab olema juhtimisõigus, ei ole lihtsalt formaalne nõue. Juhtimisõiguse omandamiseks peab isik läbima nii teoreetilise kui praktilise koolituse ja 4 eksamite sooritamisega ka tõendama, et tal on olemas oskused, millised peavad isikul olema, et ta võiks mootorsõiduki juhin liikluses osaleda. Isiku enda hinnang, kas tal on vastavad oskused olemas, ei ole asjakohane. Kui isikul puudub juhtimisõigus, ei saa olla kindel, et ta oskab mootorsõidukit juhtida ohutult järgides LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 nõudeid. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas Janar Vaisma rikkus lisaks juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisele veel liiklusnõudeid – ületas suurimat lubatavat sõidukiirust ja kas ka kannatanul oli mingi osa liiklusõnnetuse põhjustamisel ja seeläbi raske tervisekahjustuse tekkimises. Süüdistatav J.Vaisma end teo toimepanemises täies mahus süüdi ei tunnistanud, tunnistab ja kahetseb lubadeta sõitmist. Kuigi Janar Vaisma on tunnistanud, et sõitis lubatust kiiremini, ei ole ta tunnistanud sõitmist nii kiiresti, kui on talle ette heidetud süüdistusaktis. Janar Vaisma ütluste kohaselt maksimaalselt sõitis ta 95 km/h (03.11.2022.a kohtuistungi protokoll lk 20), mitte nagu esitatud süüdistuses - ca 106-110 km/h. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt lubatud suurim sõidukiirus kohas, kus liiklusõnnetus toimus, on 50 km/h. Kohtus on tunnistajatena üle kuulatud sõidukis viibinud R Õ, L T, R T. Kannatanu R T ei mäleta, kui kiiresti Janar Vaisma sõitis (03.11.2022.a kohtuistungi protokoll lk 4). Tunnistaja L T ütluste kohaselt oli kiirus lubatust kiirem, see võis olla üle 100 km/h ning nad kutsusid juhti korrale, et ta sõidukiirust maha võtaks (kohtuistungi protokoll lk 9). Tunnistaja R Õ ütluste kohaselt sõidukiirus oli normaalne, tavaline (03.11.2022.a kohtuistungi protokoll lk 14), mis tähendab, et tegemist oli lubatud sõidukiirusega (kohtuistungi protokoll lk 16). KrMS § 289 lg 1 alusel on avaldatud tunnistaja R Õ kohtueelses menetluses antud ütlustest lause, et ta ei oska öelda, kui suur oli sõidukiirus. Kohus on seisukohal, et R Õ kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlused sõidukiiruse osas on vastuolus. Tunnistaja kohtuistungil vastuolusid veenvalt selgitada ei osanud, selgituseks märkis, et ta ei teagi täpselt. Ta arvab, et oli normaalne. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus R Õ ütlused sõiduki kiiruse osas kui mitteusaldusväärsed tõendikogumist välja. Kriminaalasjas on teostatud liiklustehniline ekspertiis (akt nr 19E-LL041, tlk 97-98), milles antud eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Honda Civic reg. märk XXX liikumiskiirus oli enne teel fikseeritud lohisemisjälgi arvutuslikult ca 106-110 km/h. Eksperdiarvamuse kujunemine on ekspertiisiakti põhjendavas osas jälgitav. Ekspert selgitas arvamuse kujunemist ka kohtuistungil. Kohtu hinnangul on eksperdiarvamus usaldusväärne, kuna ekspert on kiiruse arvutamisel arvesse võtnud sündmuskohta, sõiduki avariiliste vigastuste ulatust (vastavalt ekspertiisiaktile on ekspert hinnangu andmisel lähtunud elektroonilisest andmebaasist CD-EES, kus on toodud näited vigastuste ulatusest sõltuvalt sõiduki kiirusest), teetingimusi, sõiduki lohisemisjälgi ja sõiduki paiknemist avarii järgselt. Samuti on ekspert tuginenud valvekaamera salvestusel näha olevatele asjaoludele. Kohus leiab, et eksperdiarvamusega on tõendatud, et Janar Vaisma poolt juhitud sõiduauto kiirus oli 106110 km/h. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli õnnetuskohas suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h (tlk 53). Kiiruse ületamisega rikkus Janar Vaisma LS § 50 lg 5 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 5 Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Janar Vaisma on mootorsõiduki juhina rikkunud eelnimetatud liiklusseaduse nõudeid, kuna ta ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust s.o 50 km/h, sõites kiirusega 106-110 km/h. Põhiline vaidlus käesolevas asjas käib selle üle, kas kannatanu väidetav tegu – käsipiduri tõmbamine enne liiklusõnnetust – toimus ja oli põhjuslikus seoses õnnetuse toimumisega ning tervisekahjustuste tekkimisega R T. Janar Vaisma rääkis, et autos oli sõnavahetus, et peaks hoogu vähemaks võtma ning siis mingi hetk käis käsipiduri krõgin. Käsi käis nagu selja tagant, käis paar kriginat ja sellel hetkel, kui ta jõudis tajuda, et keegi tõmbas käsipidurit, siis lükkas ta selle käsipiduri alla tagasi. Ta ei saanud sada protsenti näha selja taha, kuna oli autoroolis. Ta arvab, et kui kuulis seda kriginat, tol hetkel võis auto juhitavus käest ära minna, siis ta hakkas juba paanitsema natukene ning kogu see avarii võis tänu sellele paanikale tekkida. Käsipiduri lükkas ta uuesti alla (kohtuistungi protokoll lk 19-20). Kaitsja on seisukohal, et tunnistaja R Õ ja süüdistatava ütlused kinnitavad, et kannatanu tõmbas sõidu ajal enne liiklusõnnetuse toimumist käispidurit. Kaitsja on viidanud, et käsipidurit rakendades võivad tagumised rattad blokeerida, et need on blokeerinud, näitab vaatlusprotokoll. Sõiduauto Honda Civic seisupiduri seisundi vaatlusprotokoll (koos fotodega, tlk 71-72) näitab, et sõiduki tagumised rattad on kinni blokeerinud. Kannatanu R T ütluste kohaselt see on võimatu, et ta ise oleks käsipidurit tõmmanud (03.11.2022.a kohtuistungi protokoll lk 4). Tunnistaja L T ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas keegi tõmbas sõidu ajal käsipidurit, ta vaatas aknast välja ja siis oli juba haiglas, kui ärkas (kohtuistungi protokoll lk 9). Tunnistaja R Õ andis kohtus ütlusi, et keegi tõmbas käsipidurit, aga ei mäleta, kes (kohtuistungi protokoll lk 14). Kohtuistungil on KrMS § 289 lg 2 alusel avaldatud ütlused R Õ kohtueelses menetluses antud ütlused: „R oli see, kes tõmbas sõidu ajal sõiduki käsipidurit, seda nägin ise, peale seda läks auto libisemisse ja sõitis auto teelt välja.“ Samal alusel avaldati kohtuistungil ka R Õ kohtueelses menetluses antud ütlused, milliste kohaselt ta ei mäleta, kuidas liiklusõnnetus toimus (kohtuistungi protokoll lk 16). Kohus nõustub prokuröriga, et R Õ ütlusi ei saa osas, mis puudutab käsipiduri tõmbamist, usaldusväärse tõendina arvesse võtta, sest kohtus ta ei mäletanud enam, kas käsipidurit keegi tõmbas, öeldes ainult, et kui nii on kirjas, ju siis pidi nii olema (kohtuistungiprotokoll lk 15). Kohus loeb seega R Õ ütlused käsipiduri tõmbamise osas ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja. Liiklustehnilise ekspertiisi (akt nr 19E-LL041; tlk 97-98) eksperdiarvamuse punktides 2 ja 3 on ekspert andnud arvamuse: sõiduauto Honda sõidusuunas eelneb sündmuskohale paremkurv, mida on võimalik läbida ilma külglibisemata arvutuslikult kiirusega maksimaalselt 87 km/h. Sõiduauto Honda liikumine enne teelt väljasõitu on sarnane tavapärastele olukordadele, kus sõiduk kaotab juhitavuse liigsest kiirusest tulenevalt ja midagi eripärast sõiduki liikumises ei nähtu. Juhul kui sõiduki liikumisel oleks kasutatud käsipidurit olukorras, kus sõiduk liikus kurvis juba kiiremini kurvi läbimise kriitilisest kiirusest, oleks juhitavuse kadu olnud sellele järgnevalt täielik ja sõiduauto Honda oleks sõitnud teelt välja juba varem. Seega ei viita sõiduauto Honda liikumine enne teelt väljasõitu, et oleks kasutatud käsipidurit. Kohtuistungil on ekspert täpsustanud, et kui räägime käsipiduri rakendamisest kohas, kus algasid külglibisemise jäljed, siis oleks ta juba alguses kohe sõitnud teelt vasakule. Kui räägime, et sündmus hakkas pihta sellest hetkest, kui hakkasid külglibisemise jäljed, siis sellest hetkest seisupidurit rakendatud ei ole. Alustades külglibisemise jälgedest kuni lõpuni. Ta on kõigepealt läinud 6 külglibisemisse, siis on sõiduk liikunud kurvis vasak külg ees, siis pisut paremale ja uuesti vasakule vastu puud. See on ülimalt tüüpiline taolistele sündmustele. Ka see vänderdamine on tüüpiline, kuivõrd sõiduki kiirus oli suurem kui kurvi läbimiseks kriitiline kiirus (87 km/h), siis see tagaosa hakkab läbi libisema, et külg läheb ette. Kui oleks lisandunud seisupiduri rakendamine, siis auto oleks kohe teelt välja sõitnud. Tal pidigi minema külg ette seal kurvis selle kiirusega. Kui oleks rakendunud seisupidur, siis ei oleks toimunud vänderdamist vaid kohe oleks sõitnud teelt välja. Ekspert välistab absoluutselt selle, et käsipiduriga sekkuti mingilgi määral. Tagumiste rataste blokeerimine võis olla tingitud tugevast löögist külje pealt, mille tagajärjel sõiduki kere deformeerus (kohtuistungi protokoll lk 18-19). Kohus leiab, et eksperdiarvamuse kujunemine on jälgitav, ekspert on arvamuse kujunemist kohtuistungil täiendavalt selgitanud. Lisaks märgib kohus, et ekspert on tutvunud ekspertiisi tegemisel ka CD-plaadil oleva salvestusega, millelt on näha auto liikumine vahetult enne õnnetust. See tähendab, et kui tavaliselt on ekspertiisi lähteandmeteks jäljed, auto vigastused, isikute ütlused, siis seekord on olnud võimalik ka auto liikumist vaadata, mis muudab kohtu hinnangul eksperdiarvamuse veelgi usaldusväärsemaks. Seega süüdistatava ütlusi käispiduri tõmbamise kohta enne mootorsõiduki juhitavuse kaotamist ei kinnita mitte ükski teine kohtule esitatud tõend. Küll on eksperdiarvamusega leidnud tõendamist, et vahetult enne teelt väljasõitu sõidukil käsipidurit ei kasutatud. Kohus leiab, et J.Vaisma väide käsipiduri kasutamise kohta enne auto teelt väljasõitu ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kaitsja on püstitanud küsimuse, kas hoo mahavõtuga hilineti seetõttu, et juht oli hooletu või seetõttu, et enne kurvi sisenemist oli juhi tähelepanu (kellegi poolse tegevusega) hajutatud. Janar Vaisma selgitas kohtuistungil, et neil oli seal sõnavahetus, et peaks hoogu vähemaks tegema, kuid ta ei öelnud ise, et sõnavahetus teda juhtimast segas. Ta selgitas et kellegi teise poolt käsipiduri tõmbamise tõttu (mis kohtus tõendamist ei leidnud) tähelepanu hajus ja siis oli õnnetus käes. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud, et kaassõitjad oleks J.Vaismal juhtimist verbaalselt seganud, kaitsja sellekohased väited on paljasõnalised. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja kaamera salvestus näitavad, et sündmuskohale eelneb paremkurv. Suurim lubatud sõidukiirus on seal 50 km/h. Ekspert on andnud arvamuse (eksperdiarvamuse p 2), et seda paremkurvi on võimalik läbida ilma külglibisemiseta arvutuslikult kiirusega maksimaalselt 87 km/h. Kohus on eelpool lugenud tõendatuks, et J.Vaisma poolt juhitud sõiduauto kiirus oli 106-110 km/h. Ekspert on andnud arvamuse, et sõiduauto Honda libisemine enne teelt väljasõitu on sarnane tavapärastele olukordadele, kus sõiduk kaotab juhitavuse liigsest kiirusest tulenevalt, midagi eripärast sõiduki liikumises ei nähtu. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Janar Vaisma, kellel ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime lubatud sõidukiiruse (mis oli 50km/h) ületamise (kiirus oli 106-110 km/h) tõttu ja sõitis teelt välja ning põrkas vastu tee ääres kasvavat puud, põhjustades liiklusõnnetuse. Kannatanu tervisekahjustused Süüdistuses arvatakse Janar Vaismale süüks, et tema põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kaasreisija R T eluohtlikud tervisekahjustused. 7 Kannatanu R T on kohtuistungil kirjeldanud, et oli peale õnnetust haiglas nädal või kaks teadvusetu, sundkoomas. Seoses liiklusõnnetusega on ta saanud xxx häired. xxx streigib. xxx. Tarbib siiani xxx valuvaigisteid. Vahepeal on tunne nagu nugadega lüüakse sisse, siis xxx ja ei saa magada. Mõnikord juhtub, et kui kodus läheb WC-sse, siis xxx ära (kohtuistungi protokoll lk 5 ja 7). Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 19E-LÄI0037 (tlk 74-77) kohaselt R T vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal ja viisil – 01.05.20219.a toimunud liiklusõnnetuse käigus. R T’il ei ole ravidokumentide andmetel varasemaid vigastusi või haigusi. Lähtudes 13.08.2002.a Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastused (xxx) eluohtlikud. Arvestades tervisekahjustuse paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kui kuud. Traumajärgse xxx ja xxx paranemise aega pole kohtuarstlike meetoditega võimallik määrata. Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisiakti nr 21E-AOI0214 (tlk 80-86) kohaselt R T’il on diagnoositud tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide andmetel 01.05.2019 järgmised tervisekahjustused: xxx. Peale autotraumat diagnoosinud perearst 24.07.2019.a patsiendil xxx ning psühhiaater 12.08.2019.a xxx. R T’il 01.05.2019, 24.07.2019 ja 12.08.2019 diagnoositud tervisekahjustused on seostatavad 01.05.2019 toimunud liiklusõnnetusega. Patsiendil tekkinud peale xxx. Perearsti vastuse (tlk 119) kohaselt on R T’il lühimälu peale traumat oluliselt häiritud, püsivad xxx. Diagnoos: xxx. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et mootorsõiduki juhi Janar Vaisma, poolt liiklusnõuete rikkumine põhjustas liiklusõnnetuse, millega tekitas kaasreisijale R T’ile süüdistuses kirjeldatud eluohtlikud tervisekahjustused - xxx ning peale autotraumat 24.07.2019 perearsti poolt diagnoositud xxx ja 12.08.2019 psühhiaatri poolt diagnoositud xxx. Raske tervisekahjustus on normatiivne koosseisutunnus, mille alaliikide ammendav loetelu sisaldub KarS § 118 (RKKK 3-1-1-27-08; 3-1-1-57-10 p 7.2). Üheks raske tervisekahjustuse alaliigiks on ka KarS § 118 lg 1 p-s 1 märgitud oht elule. Kuriteo objektiivne külg Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Janar Vaisma rikkus mootorsõiduki juhina süüdistuses nimetatud liiklusseaduse nõudeid, millega põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitas liiklusõnnetuses kaasreisijale R T’ile raske tervisekahjustuse. Kuriteo subjektiivne külg Janar Vaisma teadis, et tal juhtimisõigus puudub, kui läks sellest hoolimata teadlikult sõidukit juhtima. J.Vaisma juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ole enam kui kaks korda lubatud piirkiirusest suurem. Kohus on seisukohal, et sõiduauto juhtimisel allub kiiruse valik üldjuhul täielikult juhi tahtele. Juht saab ja valib täies teadmises juhtimise ajal auto kiirust, kuna kiiruse üle otsustamine juhtimise ajal eeldab juhi aktiivset käitumist. Seega rikkus Janar Vaisma liiklusnõudeid vähemalt otsese tahtlusega. Kohus leiab, et tagajärje suhtes on süüdistatav Janar Vaisma tegutsenud ettevaatamatusega KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuigi süüdistatav Janar Vaisma on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult, puuduvad tõendid, et Janar Vaisma oleks pidanud võimalikuks ja möönnud kaassõitjal tema tegevuse tagajärjel raske tervisekahjustuse tekkimist. Samas oleks süüdistatav Janar Vaisma seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus 8 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
9. peatükis
10. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks Janar Vaisma süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Janar Vaisma poolt, toime pandud tegu täidab KarS § 422 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu, on õigusvastane ja Janar Vaisma on teo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Janar Vaisma süüdi KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. KarS § 422 lg 1 näeb ette kuni viieaastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröriga, et süüd suurendab asjaolu, et tegemist oli rohkem kui kahekordse lubatud sõidukiiruse ületamisega. Süüdistatav ei vähendanud sõiduki kiirust ka siis kui kaasreisijad talle kiiruse ületamise kohta märkusi tegid. Autos oli peale juhi kolm kaasreisijat, ühele neist põhjustas ta eluohtliku tervisekahjustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et süüdistatav on rikkunud mitut liiklusseaduse sätet. Kohus leiab, et Janar Vaisma süü on keskmisest suurem. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kahetsust. Janar Vaisma avaldas kohtuistungil, et kahetseb seda autosõitu ja kahetseb, et oli roolis ilma lubadeta. Puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (RKKK 05.06.2018.a otsus asjas nr 1-17-105/35, p 20 ja RKKK
11. aprill 2021 otsus asjas nr 1-20-3535, p 20). Süüdistatav vabandas kannatanu ees kohtuistungil. Kohus loeb selle karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis (tl 99-101) näitab, et Janar Vaisma on kriminaalkorras karistamata. Arvestades KarS § 82 lg 4 aegumistähtaega ja Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestatut on J.Vaisma väärteokorras karistatud kahel korral. Janar Vaismat on varasemalt, s.o 07.05.2019 karistatud LS § 201 lg 1 järgi (tegu toime pandud 19.04.2019). Seega Janar Vaisma oli 01.05.2019 taaskord juhtimisõiguseta roolis. Samas on käesolevas asjas arutatava kuriteo toimepanemisest möödunud pikk aeg, kolm ja pool aastat, millisel ajal J.Vaisma ei ole uusi õigusrikkumisi toime pannud. Seega ei tingi eripreventiivne eesmärk karmima karistuse mõistmist. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on signaal, et liikluses tuleb järgida liiklusseaduse nõudeid, mis on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks. Kuna Janar Vaisma süü on keskmisest suurem, karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust, vabandamist kannatanu ees, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistab kohus Janar Vaismad vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. Kohus leiab, et Janar Vaisma on võimalik vangistuse kandmisest täielikult vabastada tingimuslikult KarS § 73 sätete alusel. Janar Vaisma süü on küll keskmisest suurem ja ta põhjustas kannatanule 9 eluohtliku tervisekahjustuse, kuid kuriteo toimepanemisest on möödunud üle kolme ja poole aasta, millise aja jooksul on ta käitunud õiguskuulekalt, ka eelnevad kriminaalkaristused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Janar Vaismale KarS § 422 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust, mille jätab KarS § 73 lg 1, 3 alusel 4 aastase katseajaga täitmisele pööramata. TÕKENDIT Janar Vaisma suhtes kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI R T esitas 18.04.2022.a prokuratuurile hagiavalduse /tlk 5-6/, mis esitati koos süüdistusaktiga kohtule, mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 14 000 euro suuruses summas, alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlik rahasumma, solidaarselt Janar Vaismalt ja tsiviilkostjalt Salva Kindlustuse AS-lt. R T esindaja Gregori Palm esitas kohtule 11.10.2022.a hagiavalduse uue tervikteksti, millise kohaselt taotleb kannatanu Janar Vaismalt ja Salva Kindlustuse AS-lt R T kasuks solidaarselt mõista välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning välja mõista Janar Vaismalt ja Salva Kindlustuse AS-lt välja põhinõudelt viivis

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku tasumiseni /tlk 32-35/. Salva Kindlustuse AS on tunnistatud kriminaalasjas tsiviilkostjaks prokuratuuri 18.04.2022.a määrusega (tlk 138-141). Kohus võttis kannatanu R T tsiviilhagi menetlusse 27.10.2022.a määrusega (tlk 51-52). Kohtuistungil jäi kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete juurde. Tsiviilkostja on esitanud kohtule seisukohad tsiviilhagile (tlk 46-48). Salva Kindlustuse AS on seisukohal, et hageja on ka ise käitunud selliselt, mis on aidanud mittevaralise kahju tekkimisele kaasa ja seetõttu mõjutab hageja käitumine mittevaralise kahju suurust. Kohtueelselt kogutud tõenditest tuleneb, et hageja on istunud sõidukisse, mille juht oli ilma juhtimisõiguseta ning tarvitanud narkootikume. Kui need kahtlused leiavad kohtus kinnitamist, siis on kostja seisukohal, et

§ 139alusel tuleks mittevaralise kahju suurust vähendada nullini.

Kindlustusandja peab maksma kahjustatud isikule mittevaralist kahju vastavalt liikluskindlustuse seaduses (edaspidi LKindlS) sätestatule. LKindlS § 32 lg 2 kohaselt võetakse mittevaralise kahju arvestamisel aluseks tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastet, mis määratakse kindlaks LKindlS lisa 1 alusel, arvestatakse tekkinud xxx sügavust, ravi ja töövõime kaotuse kestust. Kostja hinnangul on hagejal tekkinud vigastused nimetatud seaduse lisas toodud liigituse kohaselt vaadeldavad keskmise raskusastmega raskema tervisekahjustusena. LKindlS § 32 lg 3 p 3 alusel hüvitatakse keskmise raskusastmega raskemate tervisekahjustuste korral kannatanule 1500 eurot. Seega on seaduseandja näinud ette õiglase hüvitise, millele peaks vastama kindlustusandja hüvitamiskohustus erinevate vigastuste korral, mida tuleks hageja arvates hüvitise suuruse kriteeriumina arvesse võtta. Samuti vastavad liikluskindlustuse seaduses toodud hinnangulised piirmäärad mittevaralise kahju hüvitamiseks kindlustusmaksetele, mida kindlustusandjad kindlustusvõtjatelt koguvad. Seega peaksid hageja arvates väljamõistetavad kindlustushüvitised mittevaralise kahju osas olema ligilähedases kooskõlas liikluskindlustuse seaduses sätestatud hinnanguliste piirmääradega. Vastaselt korral tekib küsimus, miks on seaduseandja need piirmäärad seaduses sätestanud. Lisaks märgib kostja II, et kuivõrd kostja I põhjustas liiklusõnnetuse ilma juhtimisõiguseta ning alkoholijoobes, siis on kostjal II tulenevalt LKindlS §§-st 53 lg 1 p 4 ning lõike 2 p-st 3 tagasinõue tema poolt hüvitatud kahju osas. Seega on kostja I kohustatud kostjale II tasuma summa, mille kohus võib hagejale mittevaralise kahju kompensatsioonina välja mõista. Seega tuleks mittevaralise kahju suuruse hindamisel arvestada muuhulgas sellega, et lõppastmes tasub mittevaralise kahjuna väljamõistetud summa kostja I. 10 Tsiviilkostja palub jätta tsiviilhagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda või alternatiivselt palub kostja mõista välja mittevaralise kahju suurus, mis vastab hageja vigastuse raskusastmele LKinldS § 32 lg 3 toodud kriteeriumitele. Kohtuistungil tsiviilkostja täpsustas oma seisukohta. Isegi, kui käsipidurit tõmmati, siis tänaste tõendite valguses see ei ole põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Samuti turvavöö kasutamine, et siin tõendist ei tule välja, et seda turvavööd korrektselt ei olnud kasutatud ehk siis lähtuda võib sellest, et kannatanul turvavöö oli peal. Vigastuste raskustes ja diagnoosis vaidlus puudub. Vaidlus on kahju suuruses. Janar Vaismal lubasid ei olnud ja kannatanu sai väga selgelt aru sellest, kõik inimesed teadsid, et mitte kellelgi neid juhilubasid ei olnud, kõik istusid sõidukisse teades, et isikul ei ole juhiluba. Samuti Janar Vaisma tunnistas ka, et tema narkootikumi tarvitamine ei olnud kellelegi saladus, ka mitte kannatanule. Tsiviilkostja jäi jätkuvalt selle juurde, et lähtuma peaks LKindlS sätestatud piirmääradest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et kahju hüvitamisel tuleb tuvastada kannatanu enda süü osa õnnetuse tekkimisel. Kohtu seisukoht

§ 1043

alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuste tekitamisega.

§ 1050

lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

§ 1056

lg 1 kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kahju tekitamise eest ka juhul, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Janar Vaisma rikkus mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid, millega tekitas ettevaatamatusest R T’ile raske tervisekahjustuse. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Janar Vaisma tegu täidab KarS § 422 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja Janar Vaisma on selle toimepanemises süüdi. Kannatanu süüd liiklusõnnetuse põhjustamises kohus ei tuvastanud. Vaidlusaluse kahju puhul on tegemist lepinguvälise kahjuga, mille hüvitamise alused tulevad nii

§ 1045

lg 1 p 2 kui ka

§ 1056

. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-13 selgitanud, et tegemist on aluste osas küll materiaalõiguslikult erinevate nõuetega, kuid sisuliselt samade nõuetega. Deliktilise vastutuse eelduseks on

§ 1045

lg 1 p 2 mõttes õigusvastane tegu ning Janar Vaisma süüline õigusvastane tegu on eelnevalt tõendamist leidnud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sõiduki Honda Civic reg. nr XXX tsiviilvastutus oli kehtiva liikluskindlustuse lepingu alusel sündmuse toimumise ajal kindlustatud AS Salva Kindlustuses, mida kinnitab ka Salva Kindlustuse AS vastus (tlk 120). Seega toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 1 lg 2 kohaselt kohustuslikule liikluskindlustusele kohaldatakse võlaõigusseaduse (

) sätteid, arvestades LKindlS erisusi.

§ 521

lg 1 sätestab, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui ka kindlustusandjalt ning sama sätte lõike 2 kohaselt on tegemist solidaarnõudega. LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamisenõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees

§ 1057

alusel ja/või

-i õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.

§ 1050

lg 3 kohaselt kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb 11 kahju hüvitamise eest vastutavate isikute käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või mõnelt neist. Eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest tuleneb, et R T’il on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist solidaarselt Janar Vaismalt ja Salva Kindlustuse AS-ilt. Tsiviilkostja seisukoha osas, et mittevaralise kahju hüvitamisel tuleks lähtuda LKindlS § 32 lg-st 3 piirmääradest märgib kohus, et LKindlS § 24 teine lause ei piira kahjustatud isiku õigust esitada nõue kahju põhjustaja vastu teises seaduses sätestatud alusel. Riigikohus on otsuses nr 1-17-6824 väljendanud seisukohta, et asjaolu, et kindlustusselts on hüvitanud kannatanule mittevaralise kahju liikluskindlustusseaduses fikseeritud ulatuses, ei välista kannatanu poolt täiendava nõude esitamist mittevaralise kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kindlustusselts oleks kanntanule mittevaralist kahju hüvitanud. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja § 134 lg 5 ning Kr

MS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav. Tuvastades väljamõistetava hüvitise suurust mõjutavad asjaolud, korrigeerib kohus hüvitist, sõltumata poolte taotlustest (Riigikohtu 11.11.2021.a otsus asjas nr 120-3535, p-d 18 ja 19). Kannatanu on kohtuistungil kirjeldanud, et oli haiglas nädal või kaks teadvusetu, sundkoomas. Seoses liiklusõnnetusega on ta saanud xxx. Vahepeal on tunne nagu nugadega lüüakse sisse, siis käib peas krudin ja ei saa magada. Tööl ta proovis eelmise aasta septembris käia, 10 päeva vaid käis. Ta ei suutnud püsti olla eriti kaua ja tekkis väsimus, kurnatus. Koormust ei talu. Arvab, et tööl käima võimeline ei ole. 1-2 tundi saab tööl olla, siis tahab puhata ning see kehtib nii füüsilise töö kohta kui vaimse pingutuse kohta. Valuhood käivad regulaarselt, võtab rohud sisse, siis läheb tund ja uuesti. Aga nii kangeid rohte ei saa koguaeg võtta, kuna rikub mao ära. Kui rohtusid ei võta ja valuhoog tuleb peale, siis tekib xxx kaob ära. Veri ei käi ka korralikult läbi. Enamasti on igapäevatoiminguteks keegi kõrval, nii on kindlam. Mõnikord juhtub, et kui kodus läheb WC-sse, siis xxx (kohtuistungi protokoll lk 5 ja 7). Kannatanu esindaja on hagiavalduses toonud mittevaralise kahju suuruse põhjendustena välja järgneva. R T vigastusi tuleb hinnata keskmisest oluliselt raskemaks. Janar Vaisma tegevuse tulemusel on rikutud sisuliselt terve R T elu. Tema töövõime on kadunud. Ta pole aastate jooksul pärast õnnetust suutnud stabiilsel tööl püsida. Tal on xxx, mis takistab igapäevast toimetulekut. Tal on tekkinud xxx, mis põhjustavad talle igapäevast ebamugavust. Samuti on ta pidanud läbi elama pika ja valuliku raviprotsessi. Kaebuse esitamise hetkeks ei ole tema toimetulek taastunud. Järgmised tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi ja tema esindaja seisukohti: Isiku kohtuarstliku täiendekspertiisiakti nr 21E-AOI0214 (tlk 80-86) kohaselt on R T’il diagnoositud xxx. Peale autotraumat diagnoosinud perearst 24.07.2019.a patsiendil xxx ning psühhiaater 12.08.2019.a traumajärgse xxx. Patsiendil tekkinud peale xxx. Perearsti vastuse (tlk 119) kohaselt on R T’il lühimälu peale traumat oluliselt häiritud, püsivad xxx. Diagnoos: xxx. 12 Väljavõte töötamise registrist (tlk 105-106) ja maksukohuslaste registrist (tlk 107) tõendavad, et R T ei ole pärast liiklusõnnetust töötanud ega ametlikku tulu teeninud. Töötukassale esitatud päringule (tlk 158) on Töötukassa vastanud (tlk 109), et 05.02.2018.a esitatud avalduse alusel hinnati R T töövõimet ja tuvastati osaline töövõime 05.02.2018-04.02.2023.a Eesti töötukassa 13.02.2018.a otsusega. 22.08.2019.a esitatud avalduse alusel hinnati R T töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime 22.08.2019 – 21.02.2020.a Eesti Töötukassa 29.08.2019.a otsusega, seda otsust muudeti eriolukorra ajal ja pikendati otsuse kehtivust – puuduv töövõime 22.08.2019 – 21.02.2021.a. 08.02.2022.1 esitatud avalduse alusel hinnati R T töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime 22.02.2021 – 21.02.2026.a Eesti Töötukassa 23.03.2021.a otsusega (töövõime hindamise otsused tlk 110-117). Töövõime hindamise 13.02.2018.a otsusest nähtub, et R T’il oli juba enne liiklusõnnetust tuvastatud osaline töövõime. R T’il esinesid mõõdukad tegutsemispiirangud xxx valdkondades, mis on põhjustatud traumajärgsest seisundist. Taotlejal kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on xxx tõttu raskendatud esemete haaramine, tõstmine ja kandmine, käsitsemine enesehooldus (riietumine ja pesemine, kodutööde tegemine). Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv. Pärast liiklusõnnetust on tuvastatud aga puuduv töövõime (29.08.2019.a töövõime hindamise otsus). Hinnang taotleja töövõime ulatusele: taotlejal on kerge tegutsemispiirang xxx valdkonnas ja rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. 23.03.2021.a töövõime hindamise otsuse kohaselt on tuvastatud puuduv töövõime, kuna taotlejal on rasked tegutsemispiirangud xxx sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning mõõdukad tegutsemispiirangud xxx valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. Nii 2019.a kui 2021.a otsustes on leitud, et R T’il on puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad R T kannatusi seoses liiklusõnnetuses saadud raske tervisekahjustusega, füüsilist ja hingelist valu, millega on R T’ile tekitatud mittevaraline kahju. 2018.a tuvastati R T’il osaline töövõime ja mõõdukad tegutsemispiirangud. Ekspert on eksperdiarvamuse punktis 2-3 öelnud /tlk 74-77/, et R T’il ei olnud ravidokumentide andmetele varasemaid vigastusi või haigusi, mis võiksid raskendada tema vigastuste hilisemat paranemist. Liiklusõnnetuse järgselt on tal tuvastatud puuduv töövõime, rasked xxx valdkondades. Seega liiklusõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuste tõttu on R T elukvaliteet oluliselt langenud ja elukorraldus muutunud. R T ei saa liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustuste tõttu jätkata oma senise elukorraldusega, ta on kirjeldanud, et igapäevane üksinda toimetulek ei ole enam võimalik. Kuigi varasem osaline töövõime ei raskendanud tema paranemist liiklusõnnetusest saadud vigastustest, võtab kohus moraalse kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse, et R T’il enne liiklusõnnetust oli oslaine töövõime. Töötamise register näitab /tlk 105-106/, et R T on alates 2014.a kuni enne liiklusõnnetuseni töötanud väga lühikeste perioodide vältel – 1,5 kuud, kahel korral 3 kuud, alla kuu. Enne liiklusõnnetust töötas viimati 10.10.2017-8.01.

1. Kohus märgib, et see asjaolu näitab R T liiklusõnnetusele eelnenud töötamismustrit. Samas ei ole võimalik mööda vaadata asjaolust, et liiklusõnnetusest saadud vigastuste tõttu on tal nüüd puuduv töövõime, mille tõttu ta ei saa töötada. 13 Tsiviilkostja ja kaitsja on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, et kannatanu teadis, et Janar Vaismal lubasid ei olnud ning istus sellest hoolimata autosse. Samuti Janar Vaisma tunnistas, et tema narkootikumi tarvitamine ei olnud kellelegi saladus, ka mitte kannatanule. KrMS § 38-1 lg 6 ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Asjaolu kohta, kas kannatanu teadis, et Janar Vaismal juhiload puuduvad, uuriti järgmisi tõendeid. R T andis ütlusi, et R olid load, R pidi juhtima, aga tal oli tervis kehv, Janar ütles, et läheb ise sõitma. Ta ei teadnud otseselt, kas Janar Vasimal olid load. Said Janariga tuttavaks, otsis talle töökoha, tulid tema vanemate juurde, järgmine päev pidid tööle minema, Vaisma pidi viima (kohtuistungi protokoll lk 5-6). Tunnistaja R Õ andis ütlusi, et võis olla jutt, et Vaismal puudusid juhiload ja vastab siis küsimusele, et jah, see oli kõigile teada fakt, et Janar Vaismal load puuduvad. R Õ tunnistas, et Janar Vaisma oli sõbrapoolne (kohtuistungi protokoll lk 17). Tunnistaja L T ütles, et Janaril ei olnud lube, sõitis ikka ringi. L K oli sel ajal (mais 2019) Janar Vaismaga suhtes (kohtuistungi protokoll lk8-9). Süüdistatav selgitas, et ta asus autot juhtima kuna kellegi teisel peale R ei olnud lube, R ei tahtnud sõita ja keegi teine ei olnud nõus sõitma. Oli kõigile eelnevalt maininud, et lube ei ole, kõik olid sellest teadlikud (kohtuistungi protokoll lk 20-21). Kohus leiab, et ütlused kinnitavad, et enne autoga sõitma minemist oli arutelu, kes juhib. Autot pidi juhtima R Õ, aga nii kannatanu kui süüdistatav kinnitavad, et R Õ juhtida ei tahtnud. Süüdistatav on avaldanud, et ka keegi teine ei olnud nõus sõitma. Seega toimus arutelu selle üle, kes autot juhib. Süüdistatav kinnitas, et ütles kõigile, et tal lube ei ole, kannatanu seda ei kinnita. Kohus leiab, et eelkirjeldatud vastuoluliste ütluste hindamisel on oluline, et kannatanu ja süüdistatav tundsid üksteist lühikest aega. Teised autos viibinud isikud olid Janar Vaismaga pikemalt tuttavad. Seega L T ja R Õ teadsid, et Janar Vaismal lube ei olnud, aga kohtus ei ole tõsikindlalt leidnud tõendamist, et R T seda oleks teadnud. Sellist seisukohta toetab ka R T poolt öeldu, et järgmine päev pidi nad tööle viima Janar Vaisma. Kokkuvõtvalt – kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu oleks enne autosse istumist teadnud, et süüdistataval juhtimisõigust ei ole. Kannatanu ei mäleta, kas Janar Vaisma oli narkootikume tarvitanud. Tunnistaja L T’iile meenus peale kohtueelses menetluses antud ütluste meenutamiseks avaldamist, et Janar Vaisma suitsetas hommikul kanepit (kohtuistungi protokoll lk 9). Janar Vaisma enda ütluste kohaselt suitsetas ta eelmine päev spice´i , mis on keemiline kanep. Järgmine päev oli ta enda arvates kaine. Süüdistuses ei ole Janar Vaismale ette heidetud sõiduki juhtimist narkojoobes. Toksikoloogiaekspertiisi aktist (akt nr 111I (20E-TX0013, 23.09.2021) nähtub, et Janar Vaismalt on proovimaterjal uriin võetud 02.05.2019 kell 12.20, uriinist on leitud amfetamiini, morfiini ja tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti THC.COOH. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et arst oleks seoses võimaliku narkojoobega Janar Vaisma terviseseisundit kirjeldanud. Ka tunnistajad ei avaldanud kohtus, et enne seda kui Janar Vaisma hakkas sõidukit juhtima, oleks tema käitumises avaldunud joobe tunnused. Seega Janar Vaisma poolt narkootikumide tarvitamine ei ole seostatav liiklusõnnetuse põhjustamisega, mistõttu ei saa kannatanule ette heita, et ta oleks teadlikult istunud sõidukisse, mille juht oli narkojoobes. Kohus uurib, milline oli Janar Vaisma suhtumine kannatanusse pärast õnnetust. Janar Vaisma on selgitanud, et õnnetuse toimumise järgselt tuli teadvusele hetkel, kui kiirabi hakkas teda autost välja võtma ning teine hetk, mida mäletab, oli juba Haapsalu haiglas. Tal olid ka endal tervisekahjustused, kopsus kaks auku, paar roiet puruks. Kannatanuga ta pärast liiklusõnnetust suhelnud ei ole. Üritas temaga ühendust võtta, et temalt vabandust paluda, sest mingil määral tema süü ka. Aga siis mõtles, 14 et see võib mõjutada mingeid otsuseid. Tema ja L kirjavahetuse ajal oli ebaadekvaatses seisundis ja väga närviline (kohtuistungi protokoll lk 19). Kannatanu rääkis, et Janar Vaisma ei ole pärast liiklusõnnetust temaga suhelnud, vabandanud. Ta on hoopiski mõnitanud, süüdistanud, et tema on käsipidurit tõmmanud ja jääb kauemaks haiglasse. Sõbranna on teinud sellest screenshoti ja saatnud talle haiglasse (protokoll lk 5; tlk 144 ). Kohus leiab, et Janar Vaisma käitumist ei saa lugeda kannatanu mõnitamiseks. Janar Vaisma ei pöördunud otseselt kannatanu poole. Süüdistatav oli selgitanud, et oli peale liiklusõnnetust närviline ja ebaadekvaatses seisundis, mis on usutav. Kohus arvestab, et kohtuistungil Janar Vaisma vabandas kannatanu ees. Janar Vaisma ütluste kohaselt sai ka ise liiklusõnnetuses raskelt vigastada. Janar Vaisma avaldas kohtuistungil, et kopsus oli paar auku, roided olid puruks, roided ei ole korralikult kokku kasvanud ja tugevad seljavalud on peale avariid. Janar Vaisma kohtuarstliku ekspertiisi aktis on ekspert andnud arvamuse /tlk 89-90/, et Janar Vaisma sai tervisekahjustusi 01.05.2019 toimunud liiklusõnnetuse käigus, need ei ole eluohtlikud, paranemine kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustused Janar Vaisma toimetulekut siiani mõjutaks, eksperdiarvamuse kohaselt tervisekahjustustest paranemise aeg oli vähem kui 4 kuud. Mittevaralise kahju kohtupraktika kohta Riigikohtu poolt avaldatud tabel annab ülevaate Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitistest aastatel 2018-
2. Liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise asjades on olnud sarnastes asjades hüvitised ja asjaolud kokkuvõtlikult järgnevad: kriminaalasjas nr 1-18-4969 liiklusõnnetusega põhjustatud kannatanule raske tervisekahjutus: hulgaliselt murde ja põrutusi. Kannatanul jäid liiklusõnnetusest armid, talle määrati puue, kuna liikumine oli raskendatud jmt, mõistetud hüvitiseks 8000 eurot; kriminaalasjas nr 1-18-7603 süüdistatav põhjustas liiklusõnnetusega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse: hulgaliselt murde ja põrutusi, maksa vigastus ning nahamarrastused ja nahaalused verevalumid. Kannatanu elukvaliteet langes oluliselt. Kohus arvestas, et süüdistatav sai ka ise eluohtliku tervisekahjustuse ja ka tema elukvaliteet langes oluliselt. Hüvitiseks 5000 eurot. Kokkuvõtvalt arvestab kohus moraalse kahjuhüvitise määramisel, et Janar Vaisma rikkus tahtlikult mitut liiklusseaduse nõuet, mistõttu tema süü on keskmisest suurem. Kohus ei ole tuvastanud kannatanu enda osa kahju tekkimises. Kohus arvestab R Tl liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse raskust, hilisemaid läbielamisi seoses tervisekahjustuse ravimisega, tervisekahjutusega kaasnenud valu, muudatusi, mis seoses tervisekahjutusega on kaasnenud R T igapäevaelus (piiratud liikumine, puuduv töövõime (enne õnnetust osaline töövõime)). Kohus peab õiglaseks hüvitiseks R T’ile tekitatud mittevaralise kahju eest 10 000 eurot. Kohus leiab, et tsiviilhagis esitatud mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on kohtus tõendamist leidnud ja kannatanu poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõue vastab

§ 128

lg 5, § 134 lg 2, 5, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1, § 1056 sätestatud hüvitise määramise alustele. Kohus, võttes arvesse

§ 128

lg 5, § 134 lg 5 sätestatud aluseid mittevaralise kahju hüvitise määramiseks, juhidudes

§ 134

lg 2, leiab, et kannatanule mittevaralise kahju hüvitamiseks makstav mõistlik rahasumma on 10 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitis tuleb R.T kasuks välja mõista solidaarselt Janar Vaismalt ja Salva Kindlustus AS-ilt. Kohtule on esitatud tõendid varalise kahju tasumise kohta Salva Kindlustuse AS poolt Eesti Haigekassale ja Rahandusministeeriumile. Kuna varalise kahju nõudes tsiviilhagi esitatud ei ole jätab kohus need tõendid tõendikogumist välja. 15 Hagiavalduses taotleb kannatanu viivise arvestamist alates ajahetkest, mil kostjad said hagejale tekitatud kahjust ja selle ulatusest teada, s.o alates hagi esitamisest. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 1-19-6138 leidnud, et kuna

§ 113

lg 1 järgi arvestatakse viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest, see on kohtuotsuse jõustumine ning viivise maksmise kohustus tekib alles kohtuotsuse jõustumisest.

§ 113

lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on põhjendatud väljamõistetud mittevaralise kahju puhul viiviste väljamõistmine alates kohtuotsuse jõusutmisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Asitõendeid ei ole. Sõiduauto Honda reg.nr XXX on lammutatud /tlk 103-104/. DVD-plaadid telekaamera salvestusega ja fotodega sõiduautost jäävad kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Janar Vaismalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 981 eurot (1,5*654). Ekspertiisikulud. Vastavat KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised: toksikoloogiaekspertiisi maksumus 71 eurot /tlk 93/; kohtuarstlike ekspertiiside maksumused 84 eurot /tlk 78/, 61 eurot /tlk 91/, 97 eurot /tlk 87/; liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 eurot /tlk 98 pöördel/, kokku ekspertiiside maksumused 770 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas RÕA korras määratud kaitsjale advokaadile J.Valdma Janar Vaisma kaitsmise kohtumenetluses summas 807,12 eurot /tlk 183-187/. Tunnistajate sõidukulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad. Käesolevas asjas on tunnistajate sõidukulud - R Õ 75 eurot /tlk 164a-b/ ja L K 38,72 eurot/tlk 170-171/, kokku tunnistajate sõidukulud 113,72 eurot. Janar Vaismalt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud kokku on 2671,84 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindaja on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks, kohus rahuldas taotluse summas 843,60 eurot /tlk 180-182/. Tsiviilhagi on esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja kannatanu kasuks on välja palutud mõista hüvitis kohtu äranägemisel. Kohus rahuldas tsiviilhagi. Vastavalt KrMS § 182 lg 2 kannab tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. KrMS § 38-1 lg 6, TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb välja mõista solidaarselt Janar Vaismalt ja Salva Kindlustuse AS-ilt riigi kasuks kannatanu R T kantud põhjendatud õigusabi kulud summas 843,60 eurot. 16 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo Kohtunik