1-22-840/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-840 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. novembri
4. a määrus Genrih Vähile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Genrih Vähk (ik 39602057019), Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. novembri
7. a määrus ja jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes toodud taotlus rahuldamata.
8. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. mai
11. a otsusega tunnistati Genrih Vähk süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega, § 215 lg 2 p 1 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega ja § 424 lg 1 järgi kahe kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti G. Vähile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seda vähendati KrMS § 328 lg 2 alusel 1 aasta pikkuse vangistuseni. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja G. Vähile mõisteti karistuseks 11 kuud ja 26 päeva vangistusega. Seda suurendati omakorda Harju Maakohtu
12. novembri
13. a otsusega mõisteti kandmata 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja G. Vähile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 24 päeva vangistust. See asendati KarS § 69 lg 1 alusel 534 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on G. Vähk kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid- ja (lisa)kohustusi.
14. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
15. oktoobril
16. a Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles G. Vähile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt hoidis G. Vähk
17. septembril ja
18. oktoobril 2022 kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ta läks küll
19. septembril 2022 tunde tegema, kuid neid arvesse ei võeta.
20. Viru Maakohtu
21. novembri
22. a määrusega pöörati G. Vähile mõistetud karistus täitmisele.
23. G. Vähile tutvustati õiguseid ja kohustusi, mida ta kinnitas oma allkirjaga. Praegu erakorraline ettekanne on esitatud, sest G. Vähk hoidis
24. septembril ja
25. oktoobril 2022 kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ta on varemgi üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidnud. Esimene kirjalik hoiatus tehti talle
26. juunil 2022, sest ta ei ilmunud tööle kahel korral ja teine
27. juulil 2022, sest hoidis tööst kõrvale kokku kuuel päeval. Maakohus leidis, et G. Vähk ei suhtu karistuse kandmisesse piisavalt tõsiselt. Talle on antud piisavalt võimalusi oma käitumise parandamiseks, aga see ei ole soovitud tulemust andnud. Kuivõrd töö tegemine oli juba juunis 2022 küsitav ja vahepealsel ajal see paranenud ei ole, on ebatõenäoline, et G. Vähk edaspidiselt tööd korrektselt teeks. G. Vähk on üldkasulikku tööd teinud vastavalt heaksarvamisele, mitte aga graafikujärgselt. Takistuste korral tulnuks sellest koheselt ametnikule teada anda. Selle asemel aga jättis ta tööle üleüldse ilmumata või läks tööd tegema aga järgmisel võimalikul korral, kui üldse. Neil põhjustel tuleb G. Vähi kandmata karistus täitmisele pöörata. Teda on juba korduvalt hoiatatud, kuid muutuseid see kaasa toonud ei ole. Alternatiivselt ei ole võimalik enam üldkasulikuks tööks ettenähtud tähtaega pikendada, sest see on määratud maksimaalseks võimalikuks tähtajaks ja lisakohustuste määramine ei täidaks enam oma eesmärki. MÄÄRUSKAEBUS
28. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G. Vähk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist. Ta ei ole ühtegi kuritegu toime pannud ja käib ametlikult tööl. Ta pani
29. septembri 2022 rikkumise toime lohakusest, mida tunnistab. Ta käis
30. septembril 2022 tunde tegemas, see ei olnud küll ajakavajärgne aeg, kuid kriminaalhooldusametnik ütles talle, et ta tegi sisuliselt kõike õigesti, ainult, et oleks pidanud ametnikule sellest teatama.
31. oktoobril 2022 jättis ta tööle minemata, sest teadis, et esitatakse erakorraline ettekanne ja ta valmistus juba karistust kandma asuma. Lubab, et edaspidiselt selliseid rikkumisi enam ei juhtu. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
32. Tulenevalt KarS § 69 lg-st 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. 2
33. Maakohus tuvastas, et G. Vähk on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakava. Ühtegi mõjuvat põhjust maakohus neile rikkumistele ei näinud ning pidas põhjendatuks reageerida neile rikkumistele just vangistuse täitmisele pööramisega. G. Vähi kriminaalhooldus algas
34. mail 2022 ja lõppeks
35. mail
36. Käesoleva aasta suvel hoiatati teda ajakava rikkumiste eest kahel korral. Praegusel juhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega, mis G. Vähi suhtes esitatud on. Sellest nähtub, et tegemist on taaskord üldkasulikuks tööks ette nähtud ajakava rikkumistega. Muid kohustusi G. Vähk rikkunud ei ole. G. Vähk selgitab, et pani rikkumised toime hooletusest. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et G. Vähk on tõepoolest ettekandes nimetatud rikkumised toime pannud, mõjuvad põhjused rikkumisteks puuduvad ja ta on praeguseks hetkeks tõesti pigem minimaalselt tunde teinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole G. Vähk aru saanud, et üldkasuliku töö tundide tegemiseks koostatud ajakava on talle kohustuslik ja tunde tuleb määratud ajal alati tegema minna ning G. Vähk ei saa ise otsustada, kuna ta üldkasulikus korras tööd teeb. Teda ei ole mõistetud karistusest vabastatud, vaid vangistus on üksnes asendatud üldkasuliku töö tundidega, mida tuleb vastavalt kokkulepitud ajakavale teha.
37. Hoolimata eelmärgitust, ei ole samas proportsionaalne reageerida neile rikkumistele esimesel korral kohe karistuse täitmisele pööramisega. Oluline on, et G. Vähi katseaeg kestab veel võrdlemisi pikalt, s.o kuni
38. maini
39. Ehk tal on igati võimalik järelejäänud tunnid korrakohaselt ära teha ja oma käitumist, seal hulgas kohusetunnet, parandada. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et G. Vähi vanglasse saatmine ei ole tingimata vajalik ega proportsionaalne. Seega tuleb kriminaalhooldusametniku poolt erakorralises ettekandes esitatud taotlus jätta rahuldamata.
40. Küll aga juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kui G. Vähk ei peaks edasiselt nõuetekohaselt ettenähtud tunde sooritama või määratud kohustusi täitma, kuulub tema vangistus suure tõenäosusega täitmisele pööramisele.
41. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
42. novembri
43. a määruse ja rahuldab määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 3