1-21-8357/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-8357 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. detsembri 2022 määrus Igor Markelovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Markelov 38702060299), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 20.01.2022 otsusega, mis jõustus 05.02.2022, karistati Igor Markelovit KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi 10 kuu vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati I. Markelovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 13.07.2021-13.07.2021, s.o 1 päev, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel määrati, et I. Markelovile mõistetud tähtajalist vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I. Markelov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale pandud ning KarS § 75 p-des 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid, elukohaga XXX ning täiendavaid kohustusi KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5, 8 ja lg 4 järgi. 1.
5. Harju Maakohtu 18.05.2022 määrusega, mis jõustus 14.06.2022, pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele I. Markelovile mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 29 päeva vangistust. 1.
6. I. Markelovi karistuse kandmise aja algus 13.07.2022 ja lõpp 12.05.
8. Viru Maakohtu 02.12.2022 määrusega jäeti I. Markelov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. 2.
9. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud – süüdimõistetu on ära kandnud nõutud osa karistusest ning tal on olemas garanteeritud elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Maakohtu hinnangul on täitmata vabastamise materiaalsed eeldused. 2.
10. On positiivne, et süüdimõistetul on olemas garanteeritud elukoht rehabilitatsioonikeskuses ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused ehk tema käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Samas on I. Markelovil neli kehtivat kriminaalkaristust. Viimase otsusega karistati I. Markelovit selle eest, et olles isikuks, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, võttis ta taas oma elukaaslasel patsidesse punutud juustest kinni, surus näoga vastu põrandat ning hoides põlvede abil maas, lõi teda rusikatega vastu pead. Sellise tegevusega tekitas I. Markelov elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse parema kõrva piirkonnas. Seega pani I. Markelov toime korduva isikuvastase süüteo, mis näitab impulsiivset käitumist ning ükskõiksust ühiskonnas kehtivate õigusnormide suhtes. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. I. Markelov on korduvalt karistatud mh isikuvastaste kuritegude toimepanemises, seega ei oleks tema kuritegeliku käitumise jätkumisega kaasnev oht nii tema lähedastele kui teda ümbritsevatele isikutele väike. Seetõttu peaks tema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks madal, kuid maakohtu hinnangul I. Markelovit iseloomustavatest andmetest sellist järeldust teha ei saa. 2.
11. Praegune kuritegu ning ka varasemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. On positiivne, et I. Markelov tunnistab oma sõltuvusprobleemi, tahab lõpetada alkoholi kuritarvitamise ja soovib vabaduses asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine ja sealsetes tegevustes osalemine võib mõnede sõltlaste puhul olla tulemuslik. Maakohtul puudus usk, et see oleks nii I. Markelovi puhul. Tema alkoholi tarvitamine on olnud pikaaegne ja tihe ning seetõttu on tal isegi põhjaliku rehabilitatsiooni läbimise järgselt suur risk tagasilanguseks. Kui vangistuse piiratud tingimuste juures on I. Markelovil lihtne teha positiivseid tulevikuplaane ja lubada alkoholist edaspidi hoiduda, siis vabaduses ei pruugi nende plaanide elluviimine tal õnnestuda. Vabaduses on alkohol lihtsasti kättesaadav. Samuti ei saa välistada seda, et I. Markelov jätkab alkoholi tarvitamist pärast rehabilitatsiooni läbimist. Kuigi rehabilitatsioonikeskuses viibimine oleks talle väidetavalt esmakordne kogemus ja seetõttu võiks selle positiivset mõju ehk rohkem loota kui isikute puhul, kelle varasem rehabilitatsioonikeskuses viibimine on jäänud loodetud tulemuseta, ei saa siiski jätta arvestamata, et I. Markelov on proovinud juba ka varasemalt sõltuvusprobleemidega tegeleda, kuid tulemuseta. Ta käis ühel korral Kordamedis ca 3-4 aastat tagasi ja sai väidetavalt ravi, mis aitas ca 3 kuuks. Teha otsustust alkoholi tarvitamisest loobumiseks ei ole aidanud ka tõik, et alkoholi tarbimist on palunud vähendada nii naine kui vanemad. Seega on põhjust kahelda nii I. Markelovi alkoholist hoidumise tegelikus motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses. Maakohtu hinnangul ei pruugi alkoholi tarvitamise riski piisavalt maandada ka võimalikud ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad lisakohustused. Nagu nähtub Harju Maakohtu 18.05.2022 määrusest, millega isikule mõistetud karistus täitmisele pööratati, siis rikkus I. Markelov korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajal käitumiskontrolli nõuete rikkumine tekitab kohtus kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses ega anna kohtule vaieldamatult alust järeldada, et I. Markelov on nüüdseks oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. On alust kahelda, et praegusel juhul samas olukorras viibides suudaks I. Markelov kõiki temale ennetähtaegsel vabastamisel määratavaid kohustusi täita. 2.
12. Fakt, et I. Markelovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning et vanglas viibib ta juba teist korda, näitab üheselt, et varasemad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Rõhutada tuleb sedagi, et I. Markelovile on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta, kuid seda ta kasutanud ei ole – talle mõisteti tingimisi vangistus. Paraku I. Markelov suhtus ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse, rikkudes mitmeid talle pandud kohustusi, mistõttu mõistetud ja ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Kuigi 2 minevikusündmusi muuta ei saa, pole niisuguste üleastumiste pinnalt paratamatult alust uskuda süüdimõistetu lubadusi, et ta on tänaseks muutunud ning asunud nüüdseks õiguskuulekale teele. I. Markelovi varasema elukäigu pinnalt saab nentida ainult üht – vaatamata võrdlemisi headele vabanemisjärgsetele elutingimustele (rehabilitatsioonikeskuses), võib I. Markelov õigusrikkumiste toimepanemist jätkata. Järjepidevalt vabaduses toime pandud kuriteod näitavad I. Markelovi puudulikku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Isikul on puudulik probleemide lahendusoskus ja samuti ei hooli ta ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Ta kaldub impulsiivselt käituma ega arvesta oma tegevuse kõikide tagajärgedega. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 02.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Markelov, kes soovib maakohtu määruse kehtetuks tunnistamist ning uuesti ümber vaatamist ning I. Markelovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega rehabilitatsioonikeskusesse. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et maakohus on tuginenud ainult süüdimõistetu varasemale elukäigule ja probleemidele alkoholiga, kuid rohkem põhjendusi vabastamata jätmiseks ei nähtu. I. Markelovi puhul on oluline, et ta vabaneb rehabilitatsioonikeskusesse elektroonilise valve alla. See välistab ka alkoholi tarvitamise. Eksimise korral tuleb tal tagasi vanglasse minna. Rehabilitatsioonikeskuse valis süüdimõistetu just seetõttu, et ta saaks taasühiskonnastuda ja abi oma probleemidele. Vanglas talle individuaalset täitmiskava ei koostata, seega ei saa ta vajalikke oskusi omandada, mida ta saab teha aga rehabilitatsioonikeskuses. I. Markelov ei saa aru, miks ei toeta Viru Vangla tema ennetähtaegset vabastamist ning miks on samal arvamusel ka prokurör. Ei ole õiglane võtta arvesse arvamusi, mis on põhjendamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et see tooks endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise. Lisaks heidetakse määruskaebuses maakohtule ette asjaolude arvestamist, mida maakohus põhjendustes välja toonud ei ole.
15. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Ringkonnakohus nõustub, et süüdimõistetul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning talle ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuid ennetähtaegset vabastamist ei saa otsustada üksnes isiku käitumise alusel vangistuses, vaid lisaks käitumisele vangistuses, tuleb arvestada ka süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kirjeldatud juhul peavad aga kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles 3 süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Käesolevalt on need maakohtu määrusest ka selgelt nähtuvad.
16. Sisuliselt ei ole esitatud määruskaebuses välja toodud asjaolulised, mida maakohus ei oleks juba oma lahendis käsitlenud. Süüdimõistetu varasem elukäik ning probleemid alkoholiga on ühed asjaolud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude kogumist, mida tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel arvestada. Nagu leidis ka maakohus, ei nähtu ka ringkonnakohtule asjaolusid, mille puhul saaks asuda seisukohale, et lisaks süüdimõistetu sõnalistele lubadustele, oleks alus uskuda, et ta on käesolevaks ajaks muutunud ja valmis rehabilitatsioonikeskuses muutuma. Süüdimõistetul on varasemalt olnud pikk aeg ja võimalus muutuda, kuid ta ei ole seda võimalust kasutanud. Nii on ta olnud kriminaalhooldusel, mis on tal ebaõnnestunud, sh ei ole järginud ta talle määratud kohustusi. Käesoleval ajal puudub usk sellesse, et olukord oleks teine ja seda ka rehabilitatsioonikeskuses koos elektroonilise valvega. Seega varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud, vastupidi – ta on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Lisaks on märkimisväärne, et kriminaalasjas nr 1-19-7307 on I. Markelov ka varasemalt ennetähtaegselt vangistusest vabastatud katseajaga kuni 08.11.
17. Ka selle käigus lubas süüdimõistetu, et ta suudab alkoholi mitte tarvitada ka vabaduses, kuna on alkoholiprobleemiga tegelenud, kuid üksnes lubaduseks see jäigi. Ehk süüdimõistetu ei ole kasutanud talle korduvalt antud võimalusi ning puuduvad igasugused argumendid, mille alusel asuda seisukohale, et käesolevalt oleks I. Markelovi puhul uute kuritegude risk viidud miinimumini või konkreetse süüdimõistetu puhul oleks selleks sobiv meede kriminaalhooldus. Ka nähtub I. Markelovi määruskaebuses toodust, et iga eksimine tooks ta tagasi vanglasse. Samas ei ole see asjaolu motiveerinud I. Markelovit õiguskuulekale käitumisele.
18. I. Markelov ei ole rahul, et arvestatakse, et vangla ja prokurör ei toeta tema vabastamist, kuid seda ei ole põhjendatud. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks vabastamata jätmist põhjendanud subjektiivse arvamusega vabastada või mitte vabastada, vaid maakohus on tuginenud KarS § 76 lg 4 faktilistele asjaoludele.
19. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
20. detsembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maarika Kuusk