lg 2 p 7, 8 ja
lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Markus Aruste Süüdistatav Isikukood või sünniaeg: 50101316013 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: X Kontaktid: XXX Karistatus: varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 25.05.2020-26.05.2020 ja 08.03.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Markus Aruste:
lg 2 p 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust;
lg 1 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Lk 1 / 5 1-22-7028
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.05.202026.05.2020 ja 08.03.2022, s.o 3 (kolm) päeva. Seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, juhul kui Markus Aruste ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, olles kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXXXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 kohaselt katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama kohtuotsuse jõustumisest.
Samuti süüdistatakse Markus Arustet selles, et tema 08.03.2022 kella 01.23 ajal juhtis omamata vastava kategooria juhtimisõigust X linnas X tn juures sõiduautot A registreerimismärgiga XXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Markus Arustel mõõdeti alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest XXX seeria nr XXX ning tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 0,77 mg/l kohta. Seega juhtis Markus Aruste mootorsõidukit joobeseisundis, rikkudes liiklusseaduse (LS) Lk 3 / 5 1-22-7028 § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning § 36 lg 4 p 1, 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Markus Aruste oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagiga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäetakse
lg 1, 3 alusel tingimisi kogu ulatuses täitmisele pööramata, kui Markus Aruste ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja allub kriminaalhooldusele. Tsiviilhagi tuleb kogu ulatuses rahuldada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (I kd tl 7-8). Kohtueelses menetluses tunnistas süüdistatav end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Markus Arustelt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Avo Pärmanni tasu summas 129,60eurot, kokku 1110,60 eurot. Menetluskulude tasumine tuleb võimaldada ositi 12 kuu jooksul. Kaitsja Viktor Kozlovi tasu ja kulud summas 63 eurot tuleb jätta riigi kanda. Tõkendit ei ole kohaldatud. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi tuleb kogu ulatuses rahuldada ja Markus Arustelt solidaarselt G. K ja J-R. K välja mõista. Lk 4 / 5 1-22-7028 Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele ja jõustumisel elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning rahandusministeeriumile. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik Lk 5 / 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.