Obsah (8)

§ 121§ 136§ 113§ 64§ 65§ 68§ 4231§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11506 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm Kohtukoosseis

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 136

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 113

lg 1 järgi 9 aasta vangistusega, millest moodustati

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, liitkaristus 9 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.12.2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 19 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 19 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 12.09.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 01.10.
3. Tartu Maakohtu 29.11.2022 määrusega jäeti A. Nauts ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud – A. Nauts on kandnud ära nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks ning tal on garanteeritud elukoht. Sotsiaalprogrammi ja selle kinnistava vestluse läbimine, töötamine vangistuse ajal, kutsehariduse omandamine, lähedaste ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Ent ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu viitab asjaolule, et A. Nauts pole suutnud käituda õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal. A. Nautsil on 2 kehtivat kriminaalkaristust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 03.12.2015 otsusega karistati A. Nautsi

§ 4231järgi vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid A.

Nauts pani üldkasuliku töö tegemise ajal toime mitmed uued kuriteod, mille eest teda karistati Pärnu Maakohtu 06.06.2017 otsusega, millega pöörati täitmisele ka Harju Maakohtu 03.12.2015 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa. Seega kriminaalhooldus ja üldkasulik töö ei ole täitnud oma eesmärke – ei ole mõjutanud A. Nautsi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti nägi maakohus probleemi A. Nautsil diagnoositud alkoholisõltuvuses ning asjaolus, et A. Nauts on alkoholijoobes pannud toime mitmeid kuritegusid. Kohtuistungil A. Nauts kinnitas, et tal oli alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid diagnoositud haiguse tõttu ei tohi ta enam alkoholi tarvitada. Ka alkoholi liigtarvitamine mõjub tervist kahjustavalt, kuid A. Nauts tarvitades sageli alkoholi ja oma tervisele ei mõelnud. Seega on kaheldav, et ta teeb seda edaspidi. Kalduvus alkoholi tarvitada suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Ära kantud karistusaeg ei ole veel piisav olemaks veendunud, et vabaduses suudab A. Nauts alkoholist ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. A. Nautsi soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid puudus veendumus, et A. Nauts korduvalt karistatuna ja ka varem korduvalt vanglakaristust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et ta kannab kolmandat reaalset vangistust. Maakohtul puudus alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Esineb jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht. Lisaks on A. Nauts vangistuses keeldunud sotsiaalprogrammis „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ osalemisest. Vangla iseloomustuse kohaselt A. Nauts on programmist keeldunud, kuna programm ei vastanud tema vajadustele. Hetkel on A. Nauts valmis programmis osalema, kuid kahtleb selle vajalikkuses. Kohtuistungil põhjendas süüdimõistetu programmis mitteosalemist asjaoluga, et tegemist on isikliku teemaga ja soovib neid teemasid arutada individuaalselt programmi läbiviijaga. Arvestades, et A. Nauts kannab karistust oma isa kehalise väärkohtlemise, seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja tapmise eest, on maakohtu hinnangul A. Nautsi isikust tulenevate riskide maandamiseks hädavajalik vastava sotsiaalprogrammi läbimine. Kaitsja taotluse osas kohaldada A. Nautsile elektroonilist valvet kaheks kuuks leidis maakohus, et kuivõrd puudub A. Nautsi nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks ja pole kontrollitud A. Nautsi elukoha sobivust elektroonilise valveseadme paigaldamiseks, ei ole formaalsed eeldused A. Nautsile elektroonilise järelevalve kohaldamiseks täidetud. Asja arutamise edasilükkamist nende eelduste kontrollimiseks süüdimõistetu ega tema kaitsja kohtuistungil ei taotlenud. Elektroonilise valve kohaldamine ei ole ära kantud karistusaja pikkusest tulenevalt käesoleval juhul A. Nautsi tingimisi enne tähtaega vabastamise hädavajalikuks eelduseks, mistõttu sai asja lahendada olemasolevate andmete pinnalt. 2 Määruskaebused

1. Tartu Maakohtu 29.11.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Nautsi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohus määruse ja teha uus määrus, millega vabastada A. Nauts tingimisi enne tähtaega, allutades ta kriminaalhooldusele 24 kuuks, katseaeg määrata kuni 01.10.2025 ja panna A. Nautsile lisakohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ning osaleda MTÜ Samaaria rehabilitatsiooniprogrammis. A. Nautsi poolt ärakantud karistuse osa on väga pikk – üle 6 aasta, tal on võimlik asuda elama Pärnusse MTÜ Samaaria poolt pakutavasse elukohta ning ta kavatseb liituda MTÜ poolt pakutava jätkutoe teenusega, kus on tal võimalik osaleda ka sotsiaalprogrammis, mis on keskendunud pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamisele. A. Nauts on lõpetanud suhtlemise isikutega, kellega koos tarvitas alkoholi ja pani toime kuritegusid. Lisaks saab süüdimõistetule panna vabanemisel iseloomustuses näidatud lisakohustusi.
2. Tartu Maakohtu 29.11.2022 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu A. Nauts, kes soovib ennetähtaegselt vabaneda. A. Nauts märgib, et peab kõige olulisemaks praegu kutsehariduse omandamist, mis lõpeb 2023 juunis ning ta on uurinud, et MTÜ-s Samaaria on võimalik käia kutsekoolis ja lõpetada eriala. Ta on aru saanud, miks viibib vanglas ning on aru saanud alkoholi ja sõprade mõjust sellele. Alkohol on toonud talle kaasa haiguse, mis kestab elu lõpuni ning saadud noomitus on seotud tema haigusega. Hobideks on trenni tegemine ning ta on huvitatud usalduse võitmiseks kuueks kuuks jalavõru kandmise kohustusest. MTÜ-s Samaaria on võimalik läbida programme. Lisaks oleks ta kriminaalhooldaja valvsa pilgu all ning on väga motiveeritud, et mitte tagasi langeda. A. Nauts on tänulik, et on saanud vanglas töötada. Lisana on esitatud töötundide lehed. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud. Nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jäävad need KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A.

Nautsi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid ning määruskaebustes ei ole välja toodud midagi uut. Maakohus ei ole arvestanud erandlikke asjaolusid. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. 6. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 60 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud A. Nautsi kanda. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 3 Erkki Hirsnik