Obsah (7)

§296§61§238§313§180§179§175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2022 Kriminaalasja number 1-21-4545 (18244000173) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Val

§296

lg.3 lause 2 võttis maakohus kohtuotsuse tegemisel aluseks kõik süüdistusakti p.15 nimetatud tõendid, mida hindab käesolevas kohtuotsuses allpool. Maakohtu otsuse põhjendused 4 Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatuks loetud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Igor Kornõšovile on esitatud süüdistus KarS §117 lg.2 järgi, mis näeb ette vastutuse surma põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm. Igor Kornõšovi süüdistatakse kokkuvõtlikult selles, et ta jättis täitmata seadusest ja määrustest tulenevad kohustused, mille nõuete täitmata jätmise ja rikkumistega põhjustas ta vingugaasimürgituse tõttu kahe inimese surma. Igor Kornõšovil puudusid gaasiseadme paigaldamiseks vajalikud dokumendid, tema korteri vannitoa uksel puudus ava põlemisõhu juurdevoolu jaoks ning ta ei olnud gaasipaigaldist nõuetekohaselt hooldanud ega korterisse kohustuslikku vingugaasiandurit paigaldanud. Süüdistusakti kohaselt on süüdistatav rikkunud SeOS §6 (süüdistusakti alguses ilmselgelt ekslikult §4) lg.2 p.4, 6, majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr.87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded §8 lg.2, §45 lg.1, 6, 7, 11, §46 lg.1 ning majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määruse nr.95 Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele §11 lg.1, §14 lg.2 p.

1. Igor Kornõševi tegu on kvalifitseeritud KarS §117 lg.2 järgi tegevusena, kuigi vastavalt teokirjeldusele heidetakse talle ette surma põhjustamist tegevusetusega. Seda märkis oma kohtukõnes ka ringkonnaprokurör. Vastavalt KarS §13 lg.1 vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb tegevusetusdelikti puhul ära näidata esmalt süüdistatava käitumine, mis olnuks tegevusele vastav ja objektiivselt võimalik. Järgnevalt tuleb ära näidata, millest tulenes toimepanija tegutsemiskohustus konkreetses situatsioonis. Juhul, kui mitteehtne tegevusetusdelikt kujutab endast ka tagajärjedelikti, tuleb selle objektiivse külje raames kindlaks teha ka hüpoteetiline põhjuslikkus nõutava teo ja tagajärje saabumata jäämise vahel (vt. ka Riigikohtu 17.04.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-13-17 ja 29.11.2020 lahend kohtuasjas nr.3-11-79-10). Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatavale kuuluvas korteris xxx oli vannituppa paigaldatud gaasikatel ja tagatud gaasivarustus. Nimetatud asjaolu on kohtueelses menetluses tunnistanud ise süüdistatav ja seletanud, et ettevõtte gaasiseadme paigaldamiseks korterisse leidis ta ajalehekuulutuse kaudu, mingit projekti või dokumentatsiooni selle paigalduse kohta ei koostatud. Vingugaasianduri paigaldamise kohustuse kohta ta ei teadnud ja korstnapühkijat ei tellinud. Tunnistaja N. S.i ütlustest nähtub, et tema on korteri xxx omanik, korteri ostis ta Ž. B.lt ja ostmise ajal olid korterisse gaasiseadmed juba paigaldatud, dokumendid olid olemas. Eelmine korteriomanik oli sõbrustanud süüdistatava abikaasa .ga ning sellest 5 tulenevalt teadis, et sama firma paigaldas samal päeval gaasiseadmed ka korterisse nr.
2. Firmaks oli OÜ Fluk Tehnik ja selle esindajaks J. O. Äratundmiseks esitamise 28.02.2020 protokolli kohaselt tundis tunnistaja N. S. fotodelt ära J. O. AS Eesti Gaas 24.09.2003 teatisest nähtub, et gaasiseadme paigaldas OÜ Fluk Tehnik ja järelevaataja oli J. O. Gaasipaigaldise 24.09.2003 sertifikaadist nähtub, et paigaldis survestati 24.09.2003, gaasipaigaldis pidas surveproovi vastu ja on kasutuskõlblik. Sertifikaadile on alla kirjutanud J. O. Maagaasi ostu – müügileping nr.0132002839 on sõlmitud 20.10.
3. Tunnistaja S. K. ütlustest nähtub, et korterites nr.3 ja nr.6 paigaldati gaasiseade ühel ja samal päeval, seda kinnitas talle korteri nr.6 omanik, kes sõbrustas korteri nr.3 omaniku esimese abikaasaga. Maakohus leiab, et lisaks süüdistatava enda ütlustele on eelnimetatud tõenditega tõendatud, et süüdistatava korterisse oli OÜ Fluk Tehnik poolt paigaldatud gaasiseade ja tagatud gaasiga varustatus. Vastavalt SeOS §6 lg.2 p.4 tuleb seadme kasutamisel tagada, et seadme kasutamise ja korrashoiu (käidu) nõudeid täidetaks ning vastavalt p.6, et ettenähtud juhul on tehtud audit või gaasipaigaldise kontroll, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadme kasutamise ja korrashoiu nõuded ning auditi nõue on sätestatud Määrusega nr.87 ja Määrusega nr.
4. Süüdistatavale etteheidetav tegevusetus on sätestatud eelnimetatud Määruse nr.87 §8 lg.2, §45 lg.1, 6, 7, 11, §46 lg.1 ning Määruse nr.95 §11 lg.1, §14 lg.2 p.3: - kasutamis- ja hooldusjuhendis peab olema kirjas gaasipaigaldise kontrollimise ja hooldamise sagedused, arvestades töörõhku, paigalduskeskkonda ja arvesti ning gaasipaigaldisega seotud muude seadmete tootjate kasutusjuhised - ruumis, kuhu paigaldatakse gaasiseadmed, mis võtavad põletamiseks vajaliku õhu otse ruumist, peab olema piisav õhu juurdevool, kindlustamaks gaasi täieliku põlemise - kui põlemisõhuga varustamine toimub siirdeõhuga läbi kõrval- või allasuva ruumi, tuleb arvestada ka nende ruumide õhuvahetusega - ruumi ventileerimiseks vajaliku õhuhulga määramisel, sealhulgas ka põletite seisaku korral, tuleb lähtuda ruumis paiknevate gaasiseadmete kõigi põletite summaarsest võimsusest, arvestades liigõhu parandust, paigaldusruumis paiknevate väljatõmbeseadmete tootlikkust ja gaasiseadme tootja kasutus- ja paigaldusjuhendit - eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, peab olema varustatud vingugaasianduriga - põlemisgaaside eemaldamise süsteemid peavad tagama põlemissaaduste juhtimise välisõhku kõikidel töötingimustel, tõmme peab olema tagatud ka suletud uste ja suurima võimsusega töötamise puhul 6 - auditi kohustusega surveseadmele ja gaasipaigaldisele tuleb teha kasutusele eelnev audit enne esmakordset kasutusele võtmist gaasipaigaldise erakorraline audit tuleb teha, kui puuduvad andmed eelmise auditi kohta. Käesoleval juhul on tegemist Määruse nr.95 §5 lg.1 p.1 kohaselt A-kategooria gaasipaigaldisega, mille korraline audit üle 15 aasta vanuse seadme puhul peab vastavalt sama määruse §13 lg.1 p.1 olema teostatud kord nelja aasta järel. Vastavalt Määruse nr.87 §46-1 lg.3 tuleb gaasipaigaldise kasutamisel läbi viia gaasipaigaldise kontroll gaasitöid teostava pädeva isiku poolt iga nelja aasta tagant. Käesolevas kriminaalasjas puudub süüdistatava korteris paigaldatud gaasiseadme kohta igasugune dokumentatsioon nii selle paigaldamise kui ka korralise/erakorralise hoolduse ja/või auditi teostamise kohta. Gaasiseadme omanik peab tagama gaasiseadme korrashoiuks vajalike toimingute tegemise vastavalt vajadusele ja selle seadme korrashoiu. Gaasiseadme korrashoid hõlmab gaasiseadme tootja poolt ettenähtud kontrolli- ja hooldusprotseduure ning gaasiseadme nõuetekohaseks tööks vajalike muude tehnosüsteemide kontrolli ja nende korrashoidu. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et käesoleval juhul ei ole süüdistatav kuidagi täitnud oma hoolsuskohustust tulenevalt tema korterisse paigaldatud gaasiseadmest. Selles osas puudub käesolevas kriminaalasjas ka vaidlus. Süüdistatava poolt antud ütlustest nähtub, et umbes 15 aastat tagasi tegi ta oma korteris remonti koos gaasikatla paigaldamisega. Gaasikatel paigaldati vannituppa, selle paigaldajafirmat ta ei mäleta, mingeid dokumente tal alles ei ole. Gaasikatla hoolduseks ei kutsunud ta kunagi firmat kohale, juhtudel, kui katel lõpetas vee soojendamise, tõmbas ta ise tolmuimeja ja harjaga katlakaane alt tolmu ära, viimati jaanuaris – veebruaris
5. Umbes 2013 palus ta korteriühistu esimehel kutsuda korstnapühkija, kes pühkis korstent ülevalt ja süüdistatav koristas torust prahti korteris. Peale seda korda ei ole ta ise korstnapühkijat kutsunud ega palunud seda teha ka ühistul. Süüdistatav kinnitas ka, et kõiki lube ja dokumentatsiooni gaasiseadme kohta, samuti vingugaasiandurit korteris tal ei olnud ning korstnapühkijat eraldi ta ei tellinud. Järelkontrolli ta gaasiseadme paigaldanud ettevõtte töö ja kvaliteedi kontrollimiseks ei tellinud. Korteriühistu koosolekutel ta osales. Tunnistaja N. S.i ütlustest nähtub, et temale kuuluvas korteris olid probleemid gaasiseadme tõmbega, mistõttu ta pöördus korduvalt korteriühistu esimehe poole palvega kutsuda välja korstnapühkija. Tunnistaja palvel käis korstnapühkija kohal kahel korral. Tunnistaja S. K. ütlustest nähtub, et ta oli kuni 2017 korteriühistu XXX esimees ning korstnapühkija telliti viimati umbes 10 aastat tagasi, korteri nr.6 tellimisel. Tavaliselt telliti korstnapühkija siis, kui keegi kaebas, et tõmmet ei ole. Korstnapühkija käiski tavaliselt selles korteris, kust tuli kaebus ja puhastas seal toru. Tunnistaja K. A. ütlustest nähtub, et loa gaasiseadmete paigaldamiseks keskkütte väljalülitamise järel said korteriomanikud korteriühistu tolleaegselt esimehelt, keegi elanikest ühistule mingeid dokumente ei esitanud. Iga elanik pidi ise hoolitsema selle eest, et tema katel töötaks vajalikul moel ja samuti pidi iga omanik paigaldama vingugaasianduri. Tunnistajale teadaolevalt puhastas korstnapühkija korstnaid viimati 7
6. Kui tunnistaja selgitas korteriühistu koosolekul, et pühkida on vaja igal aastal, siis majaelanikud ütlesid, et selleks ei ole vaja kulutada. 03.03.2018 käis korstnapühkija korteris nr.3, ütles, et seal on ventilatsioonikanal umbes ja puhastas selle ära. Ülejäänud korstnad olid korras. Tunnistaja D. K. ütlustest nähtub, et 03.03.2018 käis süüdistatava korteris korstnapühkija, kes puhastas kanaleid ja kogus kokku peaaegu 2 ämbritäit prahti, kanal oli umbes peaaegu meetri jagu. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole süüdistatava korteris peale keskkütte väljalülitamist paigaldatud gaasikatelt vahetatud, selle hooldusest ei tea tunnistaja midagi. Vingugaasiandurit korteris ei olnud, kuigi sellekohane teavitus kohustuslikkuse kohta oli trepikotta paigutatud. Tunnistaja V. K. ütlustest nähtub, et korstnapühkija kutsuti XXX umbes 10 aastat tagasi, mingit initsiatiivi korstnapühkija kutsumiseks korteriühistu esimees üles ei näidanud. Umbes 5 aastat enne 2018 tagasi remonditi maja 3 korstent, kas peale korstende ülesladumist neid ka kontrolliti, tunnistaja ei tea. Tunnistaja N. P. ütlustest nähtub, et tema on Econef OÜ omanik ja see firma tegeleb gaasiseadmete müügi ja hooldusega. Tunnistaja seletas, et A-klassi gaasiseadme kasutustähtaeg on 15 aastat, seaduse alusel peab katla omanik hoolduseks kutsuma välja firma. Kui katla omanik tahab katelt kasutada ka peale 15 aastat, tuleb kutsuda gaasiseadmete tehnilise kontrolli esindaja, Kohtla-Järvel tegeleb sellega V. T. firmast Inspecta OÜ. Kui gaasikatel paigaldatakse korterisse, peab omanikul olema kõigi majaelanike luba, korteriomanik peab välja kutsuma korstnapühkija. Sissevooluventilatsiooni jaoks peavad olema avad diameetrilt mitte väiksemad kui katla toru väljumisavade diameeter. Peale selle peab olema õhu juurdevool õuest. Iga omanik peab oma gaasiseadet jälgima, samuti korstnakanalit. Kui maja põhikirjas on märgitud, et korteriühistu vastutab korstnapühkija väljakutsumise eest, siis tuleb seda teha igal aastal. Kui maja põhikirjas seda pole, peab iga omanik igal aastal korstnapühkija ise välja kutsuma. 02.03.2018 käis tunnistaja XXX majas ja tegi kindlaks, et vingugaasileke toimust korterist nr.3, kuna selle korteri akendel oli seespool kondensaat. Tunnistaja D. M. ütlustest nähtub, et tema lülitas Gaasivõrgud AS 02.03.2018 gaasi XXX välja seoses vingugaasimürgitusega. esindajana Tunnistaja J. J. ütlustest nähtub, et tema on gaasiseadmete ehitamise, montaaži ja teenindamisega seotud Solbel OÜ juhatuse liige. Tunnistaja ütlustest nähtub, et gaasikatelt on vaja hooldada vähemalt korra aastas, selle eest vastutab katla omanik, kes peab kutsuma spetsiaalse litsentsiga inimese. 02.03.2018 käis ta kohal korteris xxx, kuna selles korteris oli nende firma paigaldatud katel. See katel ei olnud vingugaasi tekkimise allikas, kuna tegemist on turbokatlaga, mis välistab põlemisproduktide sattumise ruumi. Tunnistaja O. K. ütlustest nähtub, et ta töötab Päästeametis ja oli 02.03.2018 tööl, kui tuli kiirabi teade vingugaasimürgituse sümptomitega inimestest. Kohale jõudes kontrollis ta koos komandoga vingugaasi kontsentratsiooni õhus. Korterites nr.6, 7, 10 oli kontsentratsioon lubatust kõrgem, korterisse nr.3 nad sisse ei saanud ja aknast midagi ei paistnud, kuna rulood olid ees. Õhtul tuli uus väljakutse XXX, kuna politsei tahtis kontrollida kontsentratsiooni taset, korter oli lahti tehtud ja seal oli 2 laipa, 1 inimene viidi kiirabiga ära. 8 Asjatundja A. P. ütlustest nähtub, et ta töötab korstnapühkijana. Kuna korstnad kuuluvad korteriühistule, siis peab korstnapühkija kutsuma korteriühistu, kuid ei ole keelatud, et korstnapühkija kutsub oma korterisse korteriomanik. Korstent on vaja kontrollida vähemalt üks kord aastas. 02.03.2018 helistas tunnistajale XXX korteriühistu esimees K. A. ja ütles, et korstnaid on vaja kontrollida. Samal päeval ei olnud tunnistajal võimalik korteri nr.3 katelt kontrollida, seetõttu tuli ta tagasi 03.03.2018 ja avastas, et ventilatsiooni ja gaasisuitsu kanali lõõrid olid sodi täis. Samuti oli korteris nr.3 gaasikatel paigaldatud valesti, kuna see oli ühendatud vannitoa ventilatsiooniga, mis on keelatud. Kõik gaasid korterist nr.3 käisid läbi ka korterist nr.
7. Korteri nr.3 korstnat polnud mõnda aega puhastatud. Asjatundja A. P. ütlustest nähtub, et märtsis 2018 käis ta korteris xxx tegemas järelkontrolli/paikvaatlust. Selle korteri gaasipaigaldis ei vastanud ühelegi nõudele ja seda ei oleks tohtinud üldse kasutada. Gaasipaigaldis peab olema ehitatud või paigaldatud pädeva ettevõtte poolt ja pärast seda peab korteriomanik kutsuma auditi, kes kinnitab, kas antud paigaldis on projekti järgi ehitatud või mitte. Antud korteris oli gaasipaigaldis paigaldatud arvatavasti ebapädeva ettevõtte poolt. Kuna puudus projekt, siis ei saa öelda, kas gaasipaigaldis oli valesti valitud materjalide või võimsuse või muu asja suhtes. Samuti puudus korteris nr.3 vingugaasiandur ning suure tõenäosusega oleks see õnnetuse ära hoidnud. Asjatundja V. T. ütlustest nähtub, et ta teostas erakorralise auditi xxx 09.03.
8. Puudusteks olid õhu juurdevoolu puudumine korterisse, õhu juurdevoolu puudumine katlale vannituppa, vannitoa ruumala vaid 5,6 m3, vingugaasiandurite puudumine korteris, torustik oli osaliselt varjatud, katla ühendus torustikuga lekkis. Teist korda teostas asjatundja auditi 07.10.2019 ja korteris olid kõrvaldatud kõik esiletoodud puudused ja märkused/soovitused. Tehnilise Järelevalve Ameti 11.05.2018 akti kohaselt ei olnud korteris xxx gaasiseadmele tagatud piisav õhu juurdevool, et tagada gaasi täielik põlemine. Põlemisõhuga varustamisel siirdeõhuga läbi kõrvalasuva ruumi ei olnud arvestatud nende ruumide õhuvahetusega, vannitoa ukses puudus ava. Seadmetööde tegemist lubavad nõuded ja isikute pädevus oli antud juhul tõendamata ning gaasitöid teostanud isik oli teadmata. Kasutusel olev korterisisene gaasipaigaldis ning sellega seonduvad tehnosüsteemid olid nõuetele mittevastavad. Ruumi, kuhu oli paigaldatud gaasikatel, mis võtab põlemiseks vajaliku õhu otse ruumist, ei olnud piisavat õhu juurdevoolu, kindlustamaks gaasi täielikku põlemist. Gaasipaigaldise hooldust polnud teostatud. Korteris puudus vingugaasiandur. Gaasipaigaldise ja gaasiseadme tehnilise seisukorra 09.03.2018 hinnangu kohaselt puudus õhu juurdevool korterisse xxx, vannituppa ei olnud katlale õhu juurdevool tagatud, vannitoa ruumala 5,6 m3, CO andur puudus. Soovitus täpsustada suitsulõõride asukoht. Hinnangu tulemus – gaasipaigaldis ei ole tehniliselt korras. Korstnapühkimise 03.03.2018 akti kohaselt likvideeriti ummistus korteris nr.3 ja samas korteris ei olnud gaasiseadmeid lubatud kasutada. Inspecta Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ vastustest päringutele nähtub, et need firmad ei ole XXX gaasipaigaldise auditit teostanud. 9 Kriminaalasja materjalides asub Korteriühistu XXX põhikiri (vastu võetud üldkoosolekul 30.10.2002), mille p.7.5 on väga halvasti ja arusaamatult sõnastatud: (tsitaadi algus) Kui avaldaja on pöördunud juhatuse poole avaldusega, mis ei puudutab avaldaja korteri reaalosa teenindamist ja seda tööd ei teosta ühistu, teatab juhatus sellest avaldajale ja võimaluse korral teatab talle avalduses kirjeldatud töid teostavate ettevõtete aadressid (tsitaadi lõpp). Sama põhikirja p.3.2.26 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi ja p.6.15.3 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.12.2019 ja VKG Soojus AS 06.09.2018 teatiste kohaselt ei tarbi XXX kaugkütet alates märtsist
9. Maakohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav ei ole täitnud SeOS §6 lg.2 p.4, 6 sätestatud seadme kasutamise nõudeid. Süüdistatav ei ole gaasiseadme paigaldamisel ja selle hooldamisel mitte kuidagi järginud seadusandlusest tulenevaid nõudeid – tal puudus igasugune ettenähtud dokumentatsioon gaasikatla paigaldamise ja hoolduse, s.h. ka esmase auditi kohta, korteris puudus vingugaasiandur ning ta ei ole kordagi kutsunud korstnapühkijat või esitanud korteriühistule avaldust selle teenuse saamiseks. Nagu maakohus juba eespool mainis, on korteriühistu põhikirja p.7.5 väga halvasti sõnastatud ja arusaadav mitmel moel. Samas nähtub tunnistajate ütlustest, et korteriühistu liikmed on korstnapühkija kutsumise küsimust üldkoosolekutel arutanud ning juhtudel, kui korteriühistu ei ole korstnapühkija kutsumist vajalikuks pidanud, on korteriomanikud vajaliku teenuse ise tellinud. Süüdistatava ütluste kohaselt kohtueelses menetluses on ta üldkoosolekutel osalenud. Seega oli süüdistatavale teada ja aru saada korstnapühkija teenuse vajalikkus, seda enam, et ta enda seletuste kohaselt avas vahel gaasikatla kaane ja puhastas seda tolmuimeja/harjaga. Miks ei olnud süüdistatav lisaks vajaliku dokumentatsiooni korrastamisele tellinud iseseisvalt korstnapühkija teenust ja esitanud selle eest arve korteriühistule, ei ole süüdistatav kuidagi põhjendanud. Maakohtu istungil märkis kaitsja oma kohtukõnes, et korteriühistu oli tegevusetu ja lootis iga korteriomaniku hoolsusele. Maakohus vastas sellele kaitsja väitele eelmises kohtuotsuse lõigus. Maakohtu istungil viitas kaitsja sellele, et kriminaalasja materjalides on olemas kaks Teenistusliku juurdluse kokkuvõtet Päästeametilt. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröriga selles osas, et lähtuma peab kokkuvõttest, mille on komisjoni esimees T. A. 19.04.2018 koos lisadega allkirjastanud. Maakohus leiab ka, et Päästeametile ei ole antud kaasuses võimalik teha etteheiteid, kuna nendele edastatud informatsioon korteri xxx omaniku kohta oli majaelanike poolt edastatuna esialgu erinev. Kriminaalasja materjalide kohaselt võeti peale korteriomanikuga ühendust saamata koheselt ühendust korteriomaniku pojaga, kes seoses tööga kohe kohale tulla ei saanud. Kaitsja viited D. N.i kohta jätab maakohus tähelepanuta, kuna nimetatud isik ei olnud kohtueelses menetluses üle kuulatud ja tema ülekuulamist maakohtus ei taotlenud kaitsja ka hiljemalt kaitseaktis. 10 Kokkuvõttes ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga, et kannatanute surm võis olla põhjuslikus seoses korteriühistu, päästeametnike ja teiste sama maja korteriomanike tegevusetusega. Tegemist ei ole kahtlusega, mida tuleb

(kaitsja kohtukõnes ekslikult KarS) §7 lg.3 tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt hukkusid xxx korteris kannatanud M. R. ja R. A. Vaidlust kannatanute surma ja surma põhjuse üle käesolevas kriminaalasjas ei ole. Nii nähtub Sündmuskoha 02.03.2018 vaatlusprotokollist koos fototabelitega, et vaatluse käigus korteris xxx tuvastati keskealise naisterahva surnukeha koridori põrandal ja nooremaealise meesterahva surnukeha väikses magamistoas diivanil. 02.03.2018 kiirabikaardi nr.10368215JÕHVI9120180302174308 kohaselt tuvastas Karell Kiirabi AS kell 17.31 naise surma – ei hinga, pupillid laiad, ei reageeri, südametoonid puuduvad, koolnukangestus. 02.03.2018 surnuveo akti nr.1753 ja 02.03.2018 menetlustalituse uurija saatekirja alusel toimetati M. R. surnukeha kohtuarstlikule lahangule. Surnu 22.03.2018 ekspertiisiakti nr.18E-IDS0011/61 kohaselt saabus M. R. surm ägedast mürgistusest vingu(majapidamis-) gaasiga, mida kinnitab toksikoloogiauuringul surnukeha verest leitud karboksühemoglobiini (vingugaasi püsiv ühend verega surmav kontsentratsioon – 63%. M. R. surm saabus, otsustades koolnumuutuste järgi – surnukeha komplemisel külm, koolnulaigud sõrmega surudes ei kahvatu ega kao, koolnukangestus kõigis lihastegruppides hästi väljendunud, rohkem, kui 3 ööpäeva enne surnukeha lahangut surnukuuris. M. R. surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul mingeid kehavigastusi ei sedastatud. M. R. surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti veres 0,51 mg/g ja uriinis 1,07 mg/g etüülalkoholi. Selline alkoholikontsentratsioon veres võib elaval isikul kutsuda esile kerge astme alkohoolse joobe. Veres leiti 63% karboksühemoglobiini, mis on elava inimese jaoks mürgistav kontsentratsioon. 02.03.2018 kiirabikaardi nr.10368215JÕHVI9120180302172050 kohaselt tuvastas Karell Kiirabi AS kell 17.29 mehe surma – ei hinga, pupillid laiad, ei reageeri, südametoonid puuduvad, koolnukangestus. 02.03.2018 surnuveo akti nr.1752 ja 02.03.2018 menetlustalituse uurija saatekirja alusel toimetati R. A. surnukeha kohtuarstlikule lahangule. Surnu 22.03.2018 ekspertiisiakti nr.18E-IDS0011/60 kohaselt saabus R. A. surm ägedast mürgistusest vingu(majapidamis-) gaasiga, mida kinnitab toksikoloogiauuringul surnukeha verest leitud karboksühemoglobiini (vingugaasi püsiv ühend verega surmav kontsentratsioon – 68%. R. A. surm saabus, otsustades koolnumuutuste järgi – surnukeha komplemisel külm, koolnulaigud sõrmega surudes ei kahvatu ega kao, koolnukangestus kõigis lihastegruppides hästi väljendunud, rohkem, kui 3 ööpäeva enne surnukeha lahangut surnukuuris. R. A. surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul mingeid kehavigastusi ei sedastatud. R. A. surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti veres 1,61 mg/g ja uriinis 2,45 mg/g etüülalkoholi. Selline alkoholikontsentratsioon veres võib elaval isikul kutsuda esile keskmise astme alkohoolse joobe. Veres leiti 68% karboksühemoglobiini, mis on elava inimese jaoks mürgistav kontsentratsioon. 11 Ka 02.03.2018 kiirabikaardid nr.10368215 JÕHVI9220180302100122 K. A., nr.10368215Jõhvi9320180302092255 J. T., nr.10368215Jõhvi9320180302093944 I. P. ja nr.10368215JÕHVI9120180302180429 K. J. kohta kinnitavad isikute haiglasse toimetamist/kaebuste kontrollimist seoses vingugaasi lekkega. 02.03.2018 kiirabikaardist nr.10368215JÕHVI9220180302172920 Kornõšov toimetati haiglasse vingugaasi mürgistuse kahtlusega. nähtub, et Igor Tunnistaja J. T. ütlustest nähtub, et 02.03.2018 oli ta koos N. S.i ja I. P.ga korteris xxx. Kui ta koos I. P.ga kell 09.00 ärkas, oli N. S. läinud tööle, kuid neil mõlemal käis pea ringi ja ta kukkus koridoris. I. P. avas korteri aknad ja kutsus kiirabi, nad mõlemad viidi haiglasse, kus selgus, et tegemist oli vingugaasi mürgistusega. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et vingugaasiandur on XXX majas vaid kolmes korteris. Korteris nr.10 hakkas andur tööle 3 päeva enne juhtunut, inimesed lülitasid selle välja, korteris nr.7 hakkas andur tööle 02.03.2018 hommikul, kuid korteriomanik lülitas selle välja ja läks tööle, korteris nr.1/2 hakkas andur tööle 02.03.2018, kuid omaniku tuulutasid korteri ja ei pööranud sellele tähelepanu. Süüdistatav elab nende all olevas korteris. 01.03.2018 õhtul kuulis tunnistaja sellest korterist hääli ja ööl vastu 02.03.2018 kolinat, nagu keegi kukuks. Tunnistaja I. P. ütlustest nähtub, et 02.03.2018 oli ta koos J. T.ga korteris xxx. Kui nad hommikul ärkasid, oli neil halb olla ja pea valutas. Kui tunnistaja oli duši all, kukkus J. T. koridoris ja värises. Tunnistaja helistas Päästeametisse, sealt öeldi, et võib olla gaasimürgistus, kästi avada aknad. Kui kiirabi tuli, pandi tunnistajale hapnikumask ja J. T. toimetati ka kiirabiautosse. Mõlemad viidi haiglasse, mõlema veres oli vingugaasi. 01.03.2018 kuulis tunnistaja allolevast korterist nr.3 hääli ja öösel kolinat, nagu oleks keegi kukkunud. Sellele nad tähelepanu ei pööranud, kuna kolinat on olnud ka varem ja kui Igor Kornõšev ennast purju joob, siis ta on ka korduvalt kukkunud oma korteris. Maakohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on tõendatud, et kannatanute M. R. ja R. A. surmad saabusid 02.03.2018 vingugaasi ägeda mürgistuse tagajärjel süüdistatavale kuuluvas korteris xxx. Samuti vajas haiglasse paigutamist süüdistatav ise ning meditsiinilist abi teised sama maja elanikud. Maakohtu istungil märkis kaitsja kohtukõnes, et kannatanute surma aeg ei ole täpselt tuvastatud, kuid see mängib antud kaasuses väga suurt rolli. Maakohus nõustub, et surma aja fikseerimine on oluline, kuid ei nõustu kaitsja seisukohaga, et seda ei ole käesolevas kriminaalasjas tehtud. Mõlema kannatanu kohta koostatud ekspertiisiaktist nähtub, et nende surm saabus rohkem kui 3 ööpäeva enne surnukeha lahangut surnukuuris. Vastavalt mõlemale ekspertiisiaktile algas ekspertiis 05.03.2018 ja vastavalt süüdistusaktile saabus mõlema kannatanu surm 02.03.2018. Maakohus on seisukohal, et süüdistuse aspektist ei oma olulist tähtsust asjaolu, kas surm saabus 01.03.2018 ööl vastu 02.03.2018 või juba kuupäeval 02.03.2018, kuna iseenesest mõlemad jäävad 3 ööpäeva sisse. Maakohus viitab siinkohal ka tunnistajate J. T. ja I. P. ütlustele, mille kohaselt kuulsid nad mõlemad 01.03.2018 öösel allolevast korterist kolinat, nagu keegi oleks kukkunud, samuti tunnistaja V. K. ütlustele, mille kohaselt kohtus ta süüdistavaga 01.03.2018 kella 17 paiku ja ta sai aru, et süüdistatav ei ole kaine. Lisaks sellele nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga, et surma saabumise hetke 12 kindlakstegemisel tuleb arvestada ka sellega, kus kannatanud hetkel viibisid, missugune on nende üldine tervislik seisukord ning hetkeolukord. Teatavasti on oluline muuhulgas ka see, kui suur on vingugaasi kontsentratsioon kannatanu veres võrreldes tema füüsiliste parameetritega. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu M. R. oli kerges ja kannatanu R. A. keskmises alkoholijoobes. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu M. R. lamas koridoris vannitoa ees koos rätikuga, millest võib teha järelduse, et ta tuli just vannitoast. Maakohtu istungil märkis kaitsja kohtukõnes, et kui korteriomanikud kasutaksid vingugaasiandurit sihtotstarbeliselt, siis oleks olnud võimalik, et ei oleks saabunud kahe inimese surm. Maakohus nõustub selle seisukohaga, kuid märgib olulisena siinjuures seda, et süüdistuses märgitud korteris xxx puudus vingugaasiandur üldse ning korterites, kus see oli olemas, aga lülitati häire andmise järel lihtsalt välja, käitusid nende korterite omanikud ilmselgelt rumalalt ning nii enda kui teiste elu ohtu seadvalt. Võib olla, et kui nende korterite omanikud, kus olid vingugaasiandurid paigaldatud, oleksid reageerinud häirele adekvaatselt ja teatanud Päästeametile, oleksid tagajärjed olnud vähemad. Samas ei vähenda ega välista antud asjaolu kuidagi süüdistatava süüd, kuna süüdistatava korteris oli gaasiseade paigaldatud juba algusest peale nõuetele mittevastavalt. Nagu maakohus juba käesolevas kohtuotsuses märkis, ei ole ühegi ülalnimetatud asjaolu osas menetlusosaliste vahel vaidlust. Küll on aga ringkonnaprokuröri- ja kaitsjapoolsed seisukohad erinevad selles osas, kas kannatanute surmade saabumine on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Maakohus leiab, et seda asjaolu tuleb jaatada. Olles tuvastanud, et sisulised etteheited süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas seisnevad tegevusetuses, tuleb ära näidata süüdistatava selline käitumine, mis oleks olnud tegevusele vastav. Nõutav tegu peab olema objektiivselt võimalik. Maakohus leiab, et nõutavaks tegevuseks käesolevas kriminaalasjas oleks olnud süüdistatava poolt gaasiseadme paigaldamise, kasutamise ja korrashoiu/hoolduse nõuete täitmine. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et midagi sellist süüdistatav ei teinud alates gaasikatla paigaldamisest vannituppa. Objektiivselt oleks kõiki neid nõudeid olnud süüdistataval võimalik täita. Tegevusetusdelikti puhul tuleb tuvastada muuhulgas ka hüpoteetiline põhjuslikkus, s.t. kas nõutava teo aset leidmisel jäänuks tagajärg saabumata. Põhjuslik seos teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel tähendab tegevusetusdelikti puhul seda, et kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei oleks saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda (vt. ka Riigikohtu 09.06.2003 lahend kohtuasjas nr.3-11-61-03 ja 21.09.2009 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-60-09). Olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, saab maakohus kindla teadmisega külgneva tõenäosusega väita, et süüdistatavalt nõutav tegevus – korteri vannitoas asuva gaasiseadme paigaldus, kasutamine ja hooldus algusest peale vastavalt nõuetele – oleks kahe kannatanu surmaga lõppenud õnnetuse ilmselgelt ära hoidnud. Süüdistatav ei olnud absoluutselt hoolikas ja ettevaatlik ning ei vältinud mingil moel ohu tekkimist. Kui süüdistatav oleks olnud algusest peale tema korterisse paigutatud gaasiseadme suhtes hoolikas ja käitunud nõuetekohaselt, siis ei oleks suure tõenäosusega tekkinud sedavõrd suure kontsentratsiooniga vingugaasi leket, mis viis kahe kannatanu surmani. 13 Maakohus leiab, et eeltoodud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et süüdistatav rikkus käesolevas kohtuotsuses eespool nimetatud SeOS ja ministri määrustest tulenevaid nõudeid, millega põhjustas kannatanute surma. Igor Kornõšovile on esitatud süüdistus kahe inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest. Ringkonnaprokurör märkis kohtukõnes, et tegemist on kergemeelsusega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Maakohtule esitatud tõenditest seda tuletada ei saa. Vastavalt KarS §18 lg.3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Hooletuse puhul ei ole isik teadlik oma käitumise õigusvastasusest, jättes oma kohustused täitmata. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüteo toimepanemisega ettevaatamatusest hooletuse vormis. Eeltoodu kokkuvõttes esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kõik tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava poolt KarS §117 lg.2 sätestatud kuriteo toimepanemist. Kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav rikkus korteriomanikuna gaasiseadme paigaldamise, kasutamise ja hooldamise ettevaatamatusest SeOS ja ministri määrustest tulenevaid nõudeid ja põhjustas sellega kahe kannatanu surma. Tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega, sellega põhjustatud tagajärg oli objektiivselt ettenähtav.

§61

hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §117 lg.2 inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 14 Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §117 lg.2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Seega on seadusandja karistusena ette näinud vaid reaalse vangistuse ja muud alternatiivsed karistusliigid puuduvad. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama KarS §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada ka prognoosiga, et isik hoidub edaspidi süütegude toimepanemisest. Käesolevas kriminaalasjas arvestab maakohus karistuse mõistmisel järgnevat. Süüdistatav on süüdi ühes kuriteoepisoodis, tegemist on II astme kuriteoga. Oluline on arvestada ka hoolsusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine iseenesest on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam nõudeid on süüdistatav oma tegevusetusega rikkunud või neid eiranud. Süüdistatava süü suuruse hindamisel viitab maakohus sellele, et süüdistatav on rikkunud mitme erineva normi nõudeid. KarS §117 lg.2 koosseis näeb tagajärjena ette kahe või enama inimese surma põhjustamise. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud kahe inimese surm, saabus KarS §117 lg.2 sisalduvas koosseisus märgitud kergeim tagajärg. Süüdistusakti kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. Kohtukõnes ringkonnaprokurör neid asjaolusid ei maininud. Maakohus nõustub süüdistusaktis väljendatuga selles osas, et karistust raskendavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Küll aga arvestab maakohus asjaolu, et süüdistatav on algusest peale oma süüd osaliselt tunnistanud, s.h. ka maakohtu istungil, selles, et ta on rikkunud gaasiseadmete paigaldamise, kasutamise ja hoolduse nõudeid. Samuti arvestab maakohus seda, et kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav kõik esiletoodud puudused kõrvaldanud ja märkused/soovitused arvesse võtnud juba oktoobriks 2019 (auditi 07.10.2019 akt). Samas ei tunnistanud süüdistatav oma süüd selles osas, et nimetatud nõuete rikkumine viis kannatanute 15 surmani, kuid siinkohal möönab maakohus, et juriidilise hinnangu põhjuslikule seosele ei pruugi tavakodanikule olla nähtav ja arusaadav. andmine Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse liigi ja suuruse mõistmisel ka süüdistatava isikut ja seda, et süüdistatav sai ka ise antud juhul tervisekahjustuse. Tegemist on pensionäriga. Maakohtule esitatud Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Nagu maakohus juba eelpool märkis, näeb KarS §117 lg.2 karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 2 aastat 6 kuud vangistust. Kokkuvõttes ja arvestades kuriteo tehioludega, selle toimepanemisega hooletusest, kahte hukkunut ning kõiki eespool nimetatud asjaolusid, leiab maakohus, et süüdistatava süü suurus on keskmises määras. Seega on teosüüga võrdeline karistusmäär samuti keskmine. Ringkonnaprokurör tegi kohtukõnes ettepaneku mõista süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust, kuid ei põhjendanud kuidagi, miks tuleb süüdistatavale karistuseks mõista vangistus üle keskmise sanktsiooni määra. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav tuleb süüdi mõista Karistusseadustiku §117 lg.2 järgi ning karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§238

lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 2 aastat 6 kuud vangistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista süüdistatavale 1 aasta 8 kuud vangistust. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.31-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatava isiku eripära. Need asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 16 Nagu maakohus juba eelnevalt märkis, on süüdistatav Karistusregistri väljavõtte kohaselt varem karistamata. Seega on tema eelnev käitumine olnud eeskujulik ja õiguskuulekas. Maakohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks pannud toime seaduserikkumisi peale kuriteo toimepanemist 02.03.

1. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 4 aasta. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse kandmine antud süüdistatava puhul ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja teda on võimalik vabastada vangistuse kandmisest tingimisi, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. Maakohus leiab ka, et antud juhul on võimalik kohaldada KarS §73 sätteid, kuna süüdistatava käitumises ja isikus ei ole täheldada selliseid asjaolusid, mida oleks vaja katseaja vältel vajalik toetada kriminaalhoolduse läbi või ta vajaks pidevat kontrolli. Kuna käesolevas kriminaalasjas on esitatud ka tsiviilhagid ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine, võib nende hüvitamine vangistuses osutuda raskendatuks või võimatuks, muutudes seega iseenesest karistuseks. Kokkuvõttes ja arvestades ka ringkonnaprokuröri nõustumist kohtukõnes KarS §73 kohaldamisega, leiab maakohus, et süüdistatavale käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus 1 aasta 8 kuud tuleb jätta täielikult täitmisele pööramata. Riigikohus on oma 20.02.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 viidanud ka sellele, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Eeltoodust tulenevalt määrab maakohus süüdistatavale katseaja pikkuseks 2 aastat 4 kuud. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: - kannatanu esindaja T. A. varalise kahju nõue summas mittevaralise kahju nõue summas 20 000 € - kannatanu esindaja U. R. varalise kahju nõue summas 560 €. 1007,50 € ja Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS §127 lg.1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §128 lg.1 mittevaraline. tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või Esmalt lahendab maakohus varalise kahju nõuded. 17 VÕS §127 lg.4 alusel peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS §129 lg.1 alusel tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju, vastavalt sama sätte lg.2 tuleb matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Maakohus analüüsis juba eespool, et süüdistatava tegevusetuse tagajärjel saabus kahe inimese surm. Seega tuleb süüdistataval hüvitada surmade põhjustamisest tekkinud matusekulud. Kannatanu esindaja U. R. ütlustest ja tsiviilhagi avaldusest tuleneb, et tal tekkisid matusekulud seoses abikaasa M. R. matusega summas 560 €. Matusekulutused on tõendatud OÜ Jõhvikivi 15.06.2018 arvega nr.15061 (50 €) ja OÜ J.M. Igavik 05.03.2018 arvega nr.34 (510 €). Seega on U. R. matusekulutused summas 560 € põhjendatud ning need tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kannatanu esindaja T. A. ütlustest ning tsiviilhagi avaldusest tulenevalt tekkisid tal matusekulud seoses poja R. A. matusega summas 1007,50 €. Matusekulutused on tõendatud OÜ J.M. Igavik kviitungitega nr.1, 7, 35, 47,
2. Kuigi kviitungil nr.47 ei ole märgitud selle tasumise põhjust, on näha, et see on väljastatud 30.09.2019 T. A.le. Kuivõrd kviitungid nr.1 (140 €) ja nr.35 (100 €) on seotud hauakivi esimese ja kolmanda osamaksega, saab järeldada, et tegemist on hauakivi teise osamaksega, sest vastavalt T. A. ütlustele oli hauakivi maksumus kokku 290 €. Kviitungid nr.7 ja 87 on seotud matusetalitusega. Seega on T. A. matusekulutused summas 1007,50 € põhjendatud ning need tuleb süüdistatavalt välja mõista. Järgnevalt lahendab maakohus mittevaralise kahju nõude. VÕS §128 lg.5 hõlmab mittevaralise kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg.3 alusel võivad isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kannatanu esindaja T. A. on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 €. VÕS §134 lg.5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Maakohus võtab arvesse, et süüdistatav Igor Kornõšov avaldas kahetsust, et ta jättis talle pandud kohustuse täitmata ning seetõttu hukkus 2 inimest. Sealjuures viibis ta 18 ka ise vingumürgituse tõttu pikalt haiglaravil. Liiatigi ei saa arvestamata jätta asjaolu, et gaasipaigaldis ja korsten olid väga pikka aega hooldamata. Samas on süüdistatav kõik puudused kõrvaldanud juba oktoobriks 2019 ning täitnud ka kõik soovitused. Tulenevalt kohtupraktikast on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS §127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Kannatanu esindaja T. A. ütlustest tuleneb, et poeg toetas teda aeg-ajalt rahaliselt, sest ta ei tulnud ainuüksi oma pensioniga toime. Samas võtab maakohus arvesse, et ütlustest ei nähtu kuivõrd lähedased nad omavahel olid – kas ja kui palju läbi käidi ning omavahel suheldi, sest rahaliselt saab toetada ka pangaülekannetega. Kannatanu esindaja T. A. ütlustest nähtub ka, et ta on kolmel korral pärast poja surma viibinud psühhiaatriahaiglas ravil 12.04.2018 – 02.05.2018 mittepsühhootilises osakonnas, 17.08.2018 – 06.09.2018 mittepsühhootilises osakonnas ja 17.09.2018 – 07.10.2018 akuutosakonnas. T. A. on pidanud emotsioonide ja igapäevaeluga toimetulekuks pidanud hakkama ravimeid võtma. Sellised hingelised üleelamised on erandlikeks asjaoludeks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel. Samas võtab maakohus hüvitise suuruse väljamõistmisel arvesse, et talle oli osa ravimitest juba varasemalt välja kirjutatud ja asja materjalidest ei selgu, missugused need täpsemalt olid. Maakohus sedastab, et mittevaralise kahju hüvitis on alati mingis ulatuses hinnanguline ja teatud mõttes oletatav. Seega ei ole alati üheselt mõistetav, missugune konkreetne rahasumma peaks isiku hingelise valu kaotama või seda leevendama. Niisiis väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on erandlikuks asjaoluks mittevaralise kahju hüvitamisel tõsiasi, et T. A. pidi matma oma poja, kellest ta oli ühtlasi mingil/mõningal määral majanduslikus sõltuvuses. Vastavalt loodusseadustele on omane ja üldiselt eeldatakse, et laps on vanematele toeks kuni viimaste surmani, kuid käesolevas kaasuses on selline side katkenud. Ei ole omane, et vanem matab oma lapse. Sealjuures ei kaotanud R. A. elu õnnetuse või raske haiguse tagajärjel, vaid tema suhtes toime pandud kuriteo tõttu. Maakohus leiab, et T. A.le on oma lapse kaotusvalu ja seeläbi tekkinud üleelamisi silmas pidades õiglaseks hüvitiseks 3000 €. Tuleb tõdeda, et poja kaotust ei ole tegelikkuses kuidagi võimalik kompenseerida – vanemal on õigus eeldada, et panustades lapse kasvatamisesse, toetab tema laps oma olemasoluga teda ka vanaduspäevil. Seepärast on võimalik eelnimetatud summaga kasvõi natukene leevendada T. A. hingelisi üleelamisi. 19

§313lg.

p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

§180lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kar

S §4 lg.3 on KarS §117 lg.2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

§179

lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 2022 summas 654 €. Eeltoodu alusel kuulub Igor Kornõšovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha 981 €.

§175

lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. hulka riiklikul Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et selle kriminaalasja raames on tõenditena esitatud järgmised ekspertiisiaktid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 22.03.2018 ekspertiisiakt nr.18E-IDS0010/60 surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 292 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 22.03.2018 ekspertiisiakt nr.18E-IDS0011/61 surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 292 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.02.2020 ekspertiisiakt nr.20E-IDI0018 isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 61 € - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 12.02.2020 ekspertiisiakt nr.20E-IDI0019 isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 61 €. Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Liina Pikma jätta isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamisega tekkinud kulud riigi kanda ja ülejäänud ekspertiisikulu süüdistatavalt välja mõista. Maakohus nõustub eeltoodud ettepanekuga ja märgib, et kuivõrd nimetatud ekspertiisid ei andnud tõenduslikku teavet, tuleb nende tegemisega seotud kulud jätta riigi kanda. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse ekspertiisikulu kokku 584 €.

§175

lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: - 30.12.2019 taotlus summas 151,20 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri uurija Kairi Neroti 30.12.2019 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 151,20 € 20 - 13.08.2020 taotlus summas 194,40 €. Taotlus on rahuldatud Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma 24.08.2020 õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrusega summas 194,40 €. Viru Riigi Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 345,60 €. Süüdistatav Igor Kornõšovi kaitsjaks kohtumenetluses oli vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: - 22.09.2021 taotlus summas 550,80 € . Nimetatud taotlus summas 550,80 € on rahuldatud Viru Maakohtu 22.09.2021 määrusega - 11.05.2022 taotlus summas 259,20 € (s.h. 20.04.2022 ettevalmistus kohtuvaidlusteks 108 €, osalemine 18.04.2022 kohtuistungil 27 €, osalemine 10.05.2022 kohtuistungil 54 €, osalemine 17.06.2022 kohtuistungil 27 €, käibemaks 43,20 €). Maakohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 810 €. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör Liina Pikma materjalides oleva CD-plaadi jätmist kriminaaltoimiku juurde. asitõendina asja Kaitsja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokurör Liina Pikma seisukohaga ja seega tuleb CDplaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2022. a otsusega nr 1-214545. 21