Obsah (6)

§ 76§ 121§ 68§ 74§ 1§ 75

1-21-8357 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-8357 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Ol

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § § 387 maakohus määras: Jätta Igor Markelov elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Igor Markelovile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 20.01.2022. a kohtuotsusega tunnistati Igor Markelov süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle

§ 68

lg 1 alusel karistuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui I.

Markelov ei pane 1- aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja kohustati I. Markelovit täitma

§ 1

1-21-8357 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75lg 2 p 2, 5, 8 alusel kohustati I.

Markelovit käitumiskontrolli ajal – mitte tarvitada alkoholi, alluda alkoholismivastasele ravile ja osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati, et Igor Markelov kohustus hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistaval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Kohtuotsus jõustus 05.02.2022. a. 2. Harju Maakohtu 18.05.2022 määrusega

§ 74lg 4 alusel pöörati täitmisele Igor Markelovile Harju Maakohtu 20.01.2022.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 14.06.

1. Süüdimõistetu Igor Markelov, saabus 13.07.2022 Tallinna Vanglasse täitmisele pööratud karistust kandma.
2. Viru Vangla esitas 11.11.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Markelovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla ei toeta Igor Markelovi tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Igor Markelovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Igor Markelovile katseaeg ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 12.05.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Igor Markelovile järgmised kohustused:

§75

lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 - asuda tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas;

§ 75

lg 2 p 9 - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme paigaldamisest.

1. Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Igor Markelovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Igor Markelovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
2. 22.11.2022 kohtuistungil avaldas Igor Markelov, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on nõus alluma elektroonilisele valvele ning nõus kriminaalhooldaja pakutavate kohustustega. Soovib läbida rehabilitatsiooni ja programmid, mis on seotud alkoholisõltuvusega ja lõpetada alkoholi kuritarvitamine ning tulla tagasi ühiskonda normaalse inimesena. Peale 6-10 kuu, võib olla ka aastase rehabilitatsiooni läbimist soovib töötada ja elada normaalse inimesena. Peale seda arvab, et kolib tagasi Tallinna, otsib töö. Igor Markelovi sõnul on tal olemas hea elukutse ja ka töövõimetuse pension ja probleeme sellega, et korter üürida, ei teki. Plaanis on läbida alkoholismi vastane ravi, varasemalt niisugust ravi läbinud ei ole ja rehabilitatsiooni täpselt ei olnud, kuid vist viis aastat tagasi manustati ravimit ühel korral alkoholi vastu, aga sellest jätkus paariks kuuks. Enda selgituste kohaselt on lukksepp-elektrik, kuid soovib pöörduda tagasi elektriku tööde peale või asuda tööle santehnikuna. Süüdimõistetu märkis, et tal on eesti keelega kõik korras ja probleeme töö leidmisega ei teki. Kinnipeetava sõnul oli talle ja varem määratud katseaeg ja ta on olnud mitu korda kriminaalhoolduse all ja alati läbis selle, kuid viimane kord 2 1-21-8357 alkoholi tarbimise tõttu ei suutnud seda läbida ja läks vanglasse. Tasumata rahalisi nõudeid summas 16 835,72 eurot hakkab tasuma tasapisi, kui asub tööle. Suhtleb ema, tädi, onu ja paari sõbraga, kellega suhtleb ka edaspidi. Endiste elukaaslaste, abikaasaga ei suhtle ja ei kavatsegi suhelda. Igor Markelovi kinnitusel soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse ja ta mõistab, et alkohol tegi tema elus väga palju probleeme. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu leiab, et Igor Markelov ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
4. Igor Markelov kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 1 p-st 1.

Nimelt teise astme kuriteos võib kohus süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

1. Käesolevaks ajaks on Igor Markelov temale mõistetud karistusest (9 kuud ja 29 päeva vangistust) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et elukohakontrolli teostamisel aadressil XXX vastab eluase elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning on olemas kõik eluks vajalik. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
3. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 11. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osundatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, pd 20-21.)

1. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise kasuks räägib vabaduses elukoha olemasolu – Igor Markelov saab elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse XXX. Ka puuduvad Igor 3 1-21-8357 Markelovil distsiplinaarkaristused, mis tähendab seda, et tema käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. Need on positiivsed näitajad.
2. Samas on Igor Markelovil neli kehtivat kriminaalkaristust. Viimase, s.o Harju Maakohtu 20.01.
3. a otsusega karistati Igor Markelovi

§ 121lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, taas võttis oma elukaaslasel patsidesse punutud juustest kinni, surus näoga vastu põrandat ning hoides põlvede abil maas, lõi teda rusikatega vastu pead. Sellise tegevusega tekitas Igor Markelov elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – punetuse parema kõrva piirkonnas. Seega pani Igor Markelov korduva toime isikuvastase süüteo, mis näitab impulsiivset käitumist ning ükskõiksust ühiskonnas kehtivate õigusnormide suhtes.

1. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Igor Markelov on korduvalt karistatud mh isikuvastaste kuritegude toimepanemises, seega ei oleks tema kuritegeliku käitumise jätkumisega kaasnev oht nii tema lähedastele kui teda ümbritsevatele isikutele ka väike. Seetõttu peaks tema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike, kuid kohtu hinnangul Igor Markelovi iseloomustavatest andmetest sellist järeldust teha ei saa.
2. Praegune kuritegu ning ka varasemad kuriteod on sooritatud alkoholijoobes olles. On positiivne, et Igor Markelov tunnistab oma sõltuvusprobleemi, tahab lõpetada alkoholi kuritarvitamise ja soovib vabaduses asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Rehabilitatsioonikeskuses viibimine ja sealsetes tegevustes osalemine võib mõnede sõltlaste puhul olla tulemuslik. Siiski ei pruugi see nii olla ka Igor Markelovi puhul. Tema alkoholi tarvitamine on olnud pikaaegne ja tihe ning seetõttu on tal isegi põhjaliku rehabilitatsiooni läbimise järgselt suur risk tagasilanguseks. Kui vangistuse piiratud tingimuste juures Igor Markelovil lihtne teha positiivseid tulevikuplaane ja lubada alkoholist edaspidi hoiduda, siis vabaduses ei pruugi nende plaanide elluviimine tal õnnestuda. Vabaduses on alkohol lihtsasti kättesaadav – isegi rehabilitatsioonikeskuses viibimine ei saa selle tarvitamist täielikult välistada ning samuti ei saa välistada seda, et Igor Markelov jätkab alkoholi tarvitamist pärast rehabilitatsiooni läbimist. Kuigi rehabilitatsioonikeskuses viibimine oleks talle väidetavalt esmakordne kogemus ja seetõttu võiks selle positiivset mõju ehk rohkem loota kui isikute puhul, kelle varasem rehabilitatsioonikeskuses viibimine on jäänud loodetud tulemuseta, ei saa siiski arvestamata jätta ka järgnevat. Nimelt ta on proovinud juba ka varasemalt sõltuvusprobleemidega tegeleda, kuid tulemuseta. Nimelt nagu nähtub vangla iseloomustusest, siis käis ta ühel korral Kordamedis ca 3-4 aastat tagasi ja sai väidetavalt ravi, mis aitas ca 3 kuuks. Teha otsustust alkoholi tarvitamisest loobumiseks ei ole aidanud ka tõik, et alkoholi tarbimist on palunud vähendada nii naine kui vanemad. Eelöeldu pinnalt on põhjust kahelda nii Igor Markelovi alkoholist hoidumise tegelikus motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses.
3. Alkoholi tarvitamise riski ei pruugi piisavalt maandada ka võimalikud ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad lisakohustused. Nagu nähtub Harju Maakohtu 18.05.2022 määrusest, millega isikule mõistetud karistus täitmisele pööratati, siis rikkus Igor Markelov korduvalt talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseajal käitumiskontrolli nõuete rikkumine tekitab kohtus kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses ega anna kohtule vaieldamatult alust järeldada, et Igor Markelov on nüüdseks oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Kuna Igor Markelov on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline käitumiskontrolli nõudeid täitma, siis on kohtul alust kahelda, et praegusel juhul samas olukorras viibides suudaks Igor Markelov kõiki temale ennetähtaegsel vabastamisel määratavaid kohustusi täita.
4. Fakt, et Igor Markelovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning et vanglas viibib ta juba teist korda, näitab üheselt, et eelmine vangistus on osutunud viljatuks, sest ta on jätkanud 4 1-21-8357 kuritegude sooritamist. Rõhutada tuleb sedagi, et Igor Markelovile on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta, kuid seda ta kasutanud ei ole. Nimelt Harju Maakohtu 20.01.2022 otsusega jäeti Igor Markelovile mõistetud tähtajaline vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Igor Markelov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale pandud ning

§ 75

p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 5, 8 ja lg 4 lisakohustusi.

Paraku Igor Markelov suhtus ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse, rikkudes mitmeid talle Harju Maakohtu 20.01.2022 otsusega pandud kohustusi, mistõttu mõistetud ja ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Eelöeldu osutab, et Igor Markelov ei ole kasutanud talle antud võimalust karistust vabaduses kanda. Kuigi minevikusündmusi muuta ei saa, pole niisuguste üleastumiste pinnalt paratamatult alust uskuda süüdimõistetu lubadusi, et ta on tänaseks muutunud ning asunud nüüdseks õiguskuulekale teele. Igor Markelov varasema elukäigu pinnalt saab nentida ainult üht – vaatamata võrdlemisi headele vabanemisjärgsetele elutingimustele (rehabilitatsioonikeskuses), võib Igor Markelov õigusrikkumiste toimepanemist jätkata.

1. Järjepidevalt vabaduses toime pandud kuriteod näitavad Igor Markelovi puudulikku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Isikul on puudulik probleemide lahendusoskus ja samuti ei hooli ta ühiskonnast kehtivatest reeglitest. Ta kaldub impulsiivselt käituma ega arvesta oma tegevuse kõikide tagajärgedega. Kohtu hinnangul ei saa just Igor Markelovi varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt tema puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses ning säilib märkimisväärne risk, et Igor Markelov võib vabanemisel alkoholi tarvitades jätkata kuritegude sh vägivallakuritegude toimepanemist.
2. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata Igor Markelovi eeskujulikule käitumisele karistuse kandmise ajal, on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis seavad tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ning sellest tulenevalt ka ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse kahtluse alla. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. /digitaalselt allkirjastatud/ Olga Dorogan Kohtunik 5