Obsah (6)

§ 176§ 174§ 175§ 663§ 667§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9856 Kohtuasi USV LF MTÜ hag

) § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 16, lahend nr 3-2-1-173-15, p 13). Riigikohus on rõhutanud ka seda, et kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama

§ 176

lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-154-15, p 11).

1. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kostja on esitanud kohtule kostja õigusteenuse eest tasumise kohustuse tekkimise tõendamiseks kostjale õigusabi osutamise eest esitatud arved (arve nr 3010071, arve nr 3011060, arve nr 21010044, arve nr 21030141). Kostja on esitanud maksekorraldused, millest nähtub, et kõik arved on tasutud. Kohtu hinnangul on eelnimetatud arvete pinnalt võimalik tuvastada kostja õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu ning kohus ei pea põhjendatuks hageja poolt 21.04.2021 taotletud kostja ja tema lepingulise esindaja vahelise kliendilepingu väljanõudmist ega kostja vande all ärakuulamist.
2. Hageja on viidanud sellele, et kostja poolt esitatud neljast arvest on kolm adresseeritud Y OÜ-le ja ainult üks kostjale ning et Y OÜ on kõik arved tasunud. Kohus leidis, et märgitud asjaolud ei anna alust kahelda selles, et kostjal on tekkinud kohustust tasuda talle osutatud õigusabi eest. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud arved on seostatavad käesolevas tsiviilasjas õigusteenuse osutamisega. Arvetel tuuakse välja, et õigusabi osutatakse käesolevas vaidluses ning esitatud arvetel kajastuvad spetsiifiliselt käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg. Asjaolu, et kolmas isik on tasunud õigusabiteenuse arved ei välista õigust nõuda õigusabikulude hüvitamist.

§ 174

lg 9 sätestab, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Seega on kostja tõendanud, et tal oli/on kohustus tasuda talle osutatud õigusabi eest. Seetõttu pole vaja välja nõuda kostjalt tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingut ega kuulata kostja vande all üle hageja 15.04.2021 menetlusdokumendis välja toodud asjaolude kohta.

1. Kohus tuvastas, et kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, ei ole kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 160 eurot käibemaksuta ning 192 eurot käibemaksuga käesolevas tsiviilasjas mõistlik ja põhjendatud. 3
2. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu lahend 3-21-115-13, p 25). Samuti on Riigikohus rõhutatud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leidis, et praegune vaidlus ei ole keskmisest keerulisem. Hagist nähtuvalt palus hageja välja mõista kostjalt kahjuhüvitise 1632 eurot. Asja materjalide alusel on hageja nõude aluseks andmete avaldamise pinnalt tekkinud vaidlus andmete avaldamise põhjendatuse ja nende õigsuse kohta. Sellises valdkonnas on olemas hästi väljakujunenud kohtupraktika, mistõttu ei pidanuks kostja esindaja hagi sisulisel läbivaatamisel väga keerulist õiguslikku analüüsi tegema või mahukaid seisukohti esitama. Oluline on ka see, et kostja ei olegi sisulist vastust hagile esitanud. Kostja esindaja on hagi menetlemise raames esitanud üksnes paar menetluslikku taotlust (nt taotlus tähtja pikendamiseks ja taotlus tagatise andmiseks menetluskulude katteks) ja 14.01.2021 vastuse hageja määruskaebusele. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leidis kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kostja esindaja põhjendatuks tasuks lugeda 125 eurot tunnis käibemaksuta.
3. Kostjale on maakohtu menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 6 tunni ja 15 minuti ulatuses. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud kostja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asus kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega, et kostja õigusabikulusid ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetluskulude nimekirjas esitatud mahus olukorras, kus sisulist vastust hagile kostja ei koostanud ja vaidlus piirdus menetluskulude tagatise küsimusega. Kohus hindas ja analüüsis kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastuvaid menetlustoiminguid ning neile kulunud mõistlikku ja vajalikku aega arvestades käesolevas menetluses tehtud menetlustoimingute vajadust ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 17.

§ 175

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus leidis, et kostja menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga on põhjendatud.

1. Kohus leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks tuleb lugeda 937,50 eurot (6,25 tundi x 150 eurot (käibemaksuga)). Määruskaebus
2. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 0 eurot. Hageja palub rahuldada taotlus tõendite kogumiseks ja nõuda kostjalt välja kostja ja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ vahel sõlmitud kliendileping.
3. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja vastuväited, mille kohaselt kostjal ei ole tekkinud õigusabikulusid. Kohus on jätnud hageja taotluse tõendite kogumiseks õigusvastaselt rahuldamata, kuna sellega on kohus jätnud hageja ilma võimalusest tõendada enda faktiväiteid, eelkõige faktiväidet, et faktiliselt pole kostjale käesolevas tsiviilasjas kulusid tekkinud. Hageja hinnangul on ainus usaldusväärne dokumentaalne tõend, mille põhjal hinnata kostja ja tema lepingulise esindaja tasu kokkulepet, endiselt üksnes digitaalselt allkirjastatud kliendileping, mis on digitaalselt allkirjastatud enne käesolevas tsiviilasjas hagi esitamist ehk enne 08.07.
4. Kui sellise kirjaliku tõendi kogumine ebaõnnestub, on hagejal võimalik enda faktiväiteid tõendada üksnes kostja poolt vande all antavate ütlustega. 4
5. Kostja poolt 14.06.2021 kohtule esitatud tõendid ei lükka ümber hagejal tekkinud kahtlusi. Kõik neli arvet on tasunud juriidiline isik, kes pole käesoleva tsiviilasja pool. Veelgi enam, kohtule esitatud neljast arvest on kolme arve saajaks märgitud juriidiline isik, kes pole tsiviilasja pooleks. Ainus arve, mille on saanud kostja, on summas 280 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellele arvele pole lisatud spetsifikatsiooni ehk pole teada, mille eest kostja nimetatud arve sai. Lisaks on arve tasunud jällegi juriidiline isik. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
6. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Lepingulise esindaja kulu on tegelikkuses kantud. Kostjal lasub kohustus kulu hiljem kolmandale isikule hüvitada.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus palus 14.06.2022 kostjal selgitada, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleb kostjal õigusabikulud kolmandale isikule hüvitada.
2. Kostja, kes on ühtlasi arved tasunud Y OÜ (uue ärinimega Q OÜ) juhatuse liige edastas kohtule 16.06.2022 vastuse, milles kinnitas, et tal on äriühinguga kokkulepe, et ta peab tasutud summad äriühingule hüvitama.
3. Tallinna Ringkonnakohus palus 27.06.2022 kostjal selgitada, kas äriühing on arvestanud õigusabiteenustelt käibemaksu tagasi või kas tal on õigus seda teha. Kui äriühing ei saa käibemaksu tagasi arvestada, siis tuli kostjal esitada selle kohta tõendid.
4. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL assistent teatas 29.06.2022 kohtule, et Q OÜ on käibemaksu tagasi arvestanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 781,25 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus jätab tühistatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 29.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 6 tunni 15 minuti ulatuses. Sealjuures võttis maakohus arvesse menetlustomingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja ei ole määruskaebuses kostja esindaja ajakulule sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja määruskaebus alust kostja esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse ümberhindamiseks. 30. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 18).

§ 176

lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. 5 Sõltumata sellest, kas kohus kohaldab õigusabikulude kindlaksmääramisel

§ 176

lg 6 esimest lauset või mitte, tuleb tuvastada õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. Õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt nt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13).
5. Käesoleval juhul on menetluses tuvastatud, et vaidlusalused neli arvet on tasunud Y OÜ (uue ärinimega Q OÜ). Ringkonnakohus andis kostjale 14.06.2022 kohtunõudes tähtaja täpsustada, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleb kostjal õigusabikulud need tasunud äriühingule hüvitada. Kostja esitas 16.06.2022 kohtule kinnituse, mille kohaselt on kostja ja Q OÜ vahel kokkulepe, et kostjal on kohustus tasutud summad Q OÜ-le hüvitada. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik kostjalt välja nõuda kostja ja tema lepingulise esindaja kliendilepingut, kuna see ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtust. Kostja (kes on ühtlasi Q OÜ juhatuse liige) on kinnitanud, et tal on kohustus õigusabikulud Q OÜ-le hüvitada, mistõttu on kostja õigusabikulude eest tasumise kohustus tõendanud.
6. Maakohus pidas kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 125 eurot, millele lisandub käibemaks, s.t kokku 150 eurot. Kolleegiumi hinnangul saab tunnitasu suurust 125 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Küll aga ei ole alust õigusabikulusid välja mõista koos käibemaksuga. Y OÜ (uue ärinimega Q OÜ) on käibemaksukohuslane. Ringkonnakohus andis 27.06.2022 tähtaja kostjale selgitada, kas Q OÜ on arvestanud õigusabiteenustelt käibemaksu tagasi või kas Q OÜ-l on õigus seda teha. Kui Q OÜ ei saa käibemaksu tagasi arvestada, siis palus kohus esitada sellekohased tõendid. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL assistent teatas 29.06.2022 kohtule, et Q OÜ on käibemaksu tagasi arvestanud. Nimetatud teatist ei saa käsitleda kostja seisukohana, kuna advokaadibüroo assistent ei ole kostja lepinguline esindaja. Samas ei ole kostja tähtaegselt põhistanud, et Q OÜ käibemaksu tagasi arvestada ei saa. Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja peab hüvitama kolmandale isikule menetluskulud koos käibemaksuga. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista käibemaksu arvestamata.
7. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskuludeks 781,25 eurot (6 h 15 min × 125 eurot/h). 34.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Peeter Pällin 6