KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2390 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotl

) § 119 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 08.11.2022 taotluse, milles palus määrata endale advokaat, kes aitaks tuvastada ülekohtu ja võidelda välja diagnoosipõhise ravi. Samuti palus ta end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 09.11.2022 määrusega selles esinevate puuduste tõttu käiguta ning andis taotlejale 5-päevase tähtaja taotluse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ning taotletava riigi õigusabi liigi täpsustamiseks. Taotlejal tuli täpsustada taotluse eesmärki, vaidlustatavat vangla tegevust, selle toimumise aega, asjakohaste pöördumiste esitamist vanglale ja nende lahendamist. Samuti tuli taotlejal välja tuua, kas ta soovib riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses või halduskohtumenetluses.
3. Taotleja selgitas 16.11.2022 avalduses, et soovib riigi õigusabi kahes eraldi asjas. Esiteks selleks, et vaidlustada väärteo eest määratud aresti, ning teiseks, et vaidlustada vale ravi saamist ning seda, et kartserikaristuse määramisel jäeti tähelepanuta, et üksvangistus kahjustab tema tervist. Taotlejal on diagnoositud tähelepanuhäire ja isiksusehäire. Ta oli 12 päeva koomas, mille tõttu halvenes mälu, tal puudub töövõime ning tervis on kehv. Taotleja soovib õiget ravi 3-22-2390 ja spetsialistide kaasamist. Taotleja soovib õigusteadmistega isiku abi haldusmenetluse läbimiseks, et esitada hiljem kahjunõue.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2022 määrusega riigi õigusabi taotluse väärteomenetlust puudutavas osas (resolutsiooni p 1), jättis ülejäänud osas riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Taotlust tuleb mõista selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi väärteomenetluses aresti vaidlustamiseks, haldusmenetluses suhtluses vanglaga ehk vangistusseaduses (VangS) ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses. Taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi väärteo asjas määratud aresti vaidlustamiseks. Riigi õigusabi taotlus tuleb esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (RÕS § 10 lg 1). Taotleja suhtes on määratud asenduskaristusena arest väärteoasjas nr 4-22-2972 ning pädevaks kohtuks on Harju Maakohus. Selles osas tuleb taotlus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Riigi õigusabi taotlus jääb kohtueelses menetluses ja sellele järgnevas halduskohtumenetluses kohustamis- ja hüvitamisnõuete esitamise osas rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kinnipeetavate ravi puudutavate otsuste vaidlustamisel tuleb läbida kohtueelne menetlus (nt Tartu Halduskohtu 14.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2836). Üldjuhul ei ole isikul subjektiivset õigust nõuda konkreetse ravi määramist. Selliselt ei saa vangla ega kohus arstile ette kirjutada, missugune ravi tuleb taotlejale määrata (nt Riigikohtu 26.09.2019 määrus nr 2-19-1366, p 10; 13.06.2018 otsus nr 2-15-123028, p 21.3.). Arvestada tuleb ka võimalike teiste patsientide ja ravijärjekordadega, mistõttu ei ole kohtul võimalik kaebuse esitamise korral sekkuda vangla tervishoiuteenuse korraldusse, et saavutada taotleja soovitud ravi. Nii vanglale taotluse kui kohtule kaebuse esitamisel tuleb hüvitamisnõude puhul kirjeldada, millise tegevuse tagajärjel kahju tekkis, millal kahju tekitati ning milles see seisneb, tuua välja hüvitise suurus jne, kohustamisnõude puhul aga kirjeldada, milles seisneb taotleja arvates vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja miks või kuidas see taotleja õigusi rikub. Neid asjaolusid teab taotleja ise kõige paremini ning sellist teavet on ta võimeline ka ise välja tooma. Üksiti kehtivad haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses selgitamiskohustus ja uurimispõhimõte. See tähendab, et haldusorganil ja halduskohtul on kohustus selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Taotleja ei pea esitama õiguslikke põhjendusi. Vangla ja kohtu ülesanne on selgitada välja asjakohased õigusnormid ja kohtupraktika ning vajadusel koguda tõendeid. Puuduste korral selgitatakse, mis need on ja kuidas neid kõrvaldada. Seega ei pea isik kasutama menetluses osalemisel õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotlejal on ka kogemus halduskohtumenetluses osalemisel: ta on pöördunud kohtusse varemgi ning tema kaebusi on menetlusse võetud. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus hinnata taotleja majanduslikku seisundit. 5. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.11.2022 määruskaebuse (täiendatud 02.12.2022), milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määrus ning teha uus määrus, millega määrata esindamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses asjalik jurist. Halduskohus ei arvestanud taotluse lahendamisel, et taotlejal on tähelepanuhäire ning ta ei suuda keskenduda. Ta on ka töövõimetu ja suitsiidne ning tal on mäluhäired. Talle ei ole määratud diagnoosipõhist ravi, sh ravimeid, ning ravijärjekorrad on pikad. Taotleja vajab juristi abi, et kõik aastate jooksul toimunud rikkumised (üksikvangistus, vale ravi) kokku võtta ja esitada ühe pöördumisena. Tema tervis on vanglas viibides järjest halvenenud. Juriidiline jutt on talle arusaamatu. 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Taotleja eesmärk on saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja sellele järgnevas halduskohtumenetluses seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega vanglas ning esitada kohustamis- ja hüvitamisnõuded. Seega ei vaidlusta taotleja Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määruse resolutsiooni p-i 1. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 23.11.2022 määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega riigi õigusabi taotlus vastavas osas rahuldada (

§ 205lg 1 p 3).

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel taotleja tervisealased pöördumised, nendega seotud taotlused kahju hüvitamiseks ja tervisekaardi väljavõtte. Ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (

§ 62lg 2, § 198 lg 2).

9. Määruskaebemenetluses on taotleja jäänud taotluse juurde osas, mis puudutab riigi õigusabi andmist haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovib esitada kohustamisnõude asjakohase ravi saamiseks ja hüvitamisnõuded seoses varem määratud kartserikaristuste ning ebapiisava raviga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et taotleja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotlejal ei ole õigusteaduslikku haridust. Samas ei sõltu isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta üksnes tema õigusteadmistest, vaid võimaliku vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis. Praegusel juhul ei saa võimalikku vaidlust pidada õiguslikult ega faktiliselt keerukaks. Taotleja saab ise välja tuua asjaolud, miks ta peab määratud ravi ebapiisavaks ning missugune kahju talle mittekohase ravi ja järjestikuste kartserikaristuste kohaldamise tõttu tekkis. Sellised selgitused ei eelda õigusalaseid teadmisi. Taotleja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama normidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne (

§ 157lg 1).

Ka tähelepanuhäire, isiksusehäire ja töövõime puudumine omavad riigi õigusabi andmist otsustades tähtsust vaid juhul, kui need takistavad taotlejal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et need asjaolud avaldavad taotlejale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on end nii vanglale kui kohtule esitatud dokumentides väljendanud piisavalt arusaadavalt ja selgelt, põhjendades avaldusi faktiliselt. Ta on esitanud vanglale vaided ja kahjunõude seonduvalt tervishoiuteenuse osutamisega (vangla 13.12.2022 vastus, vaide ümbrik ja kahjunõue). Samuti mõistis ta halduskohtu 09.11.2022 määrust piisavalt, et taotluse puudused kõrvaldada. Taotleja on märkinud, et ta osaleb teraapias, ning ka vangla on välja toonud, et taotleja tervisealaste probleemidega tegeletakse: taotleja on käinud spetsialistide vastuvõttudel. Seda kinnitab taotleja tervisekaardi väljavõte. Seega puudub põhjus pidada taotleja tervislikku seisundit niivõrd halvaks, et ta ei saa ise avaldusi esitada. Ka asjaolust, et vastustajat esindab nii haldusmenetluses kui halduskohtumenetluses 3