lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Maakohus leiab, et minnes kauplusesse, võttes kaasa enda poolt vedelikuga täidetud pudelid, jättes need kaupluse riiulile ja võttes sealt kaasa teised pudelid originaalalkoholiga, oli see ilmselgelt süüdistatava eesmärk. Süüdistatav pidas kindlasti võimalikuks, et selline vahetus on võimalik ja pidas kindlasti võimalikuks selle saabumise. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on süüdistatav 14.05.2020 kuriteoepisoodi toime pannud otsese tahtlusega.
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 16 Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et tema teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid see pole tema teo eesmärk ja ähvardava tagajärje ärahoidmiseks ei võta ta midagi ette. Maakohus leiab, et antud kuriteoepisoodis puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav läks kauplusesse kindla kavatsusega panna toime just 100 g suupistemarja vargus. Maakohus on seisukohal, et antud juhul sai küll süüdistatav aru, et tema tegu on kvalifitseeritav vargusena, kuid selle ärahoidmiseks ei võtnud ta siiski midagi ette. Inga Voroninale on esitatud süüdistus ka KarS §200 lg.2 p.8 järgi. KarS §200 lg.2 p.8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Röövimine seisneb asja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Vägivald peab olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele ning võib olla nii avalik kui salajane. Samuti peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, s.t. et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal või vahetult enne või pärast. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend ja olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Süüdistuse kohaselt lasi süüdistatav 12.09.2019 kell 21.30 Kohtla-Järvel Vironia keskuses asuvas Hesburgeris kolm korda R. L.le ja A. T.le näkku pipragaasi ning haaras enda valdusse Hesburgeri müüja poolt avatud müügiaknale asetatud R. L. poolt tellitud ja tasutud kauba. Gaasi näkku pihustamine on vägivald, sest süüdlane kasutab gaasiballooni kannatanu ründamiseks, saavutab kannatanu vastupanu mahasurumise ning hõivab sellise vägivalla kasutamisega võõra asja. Gaasiballooni kasutamine vastab relva kasutamise tunnustele ja seetõttu tulebki asja hõivamist koos gaasiballooni kasutamisega käsitleda röövimisena relvana kasutatava esemega. Vastavalt Relvaseaduse §11 p.2 on gaasirelv mõeldud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Sellise eseme kasutamist vara hõivamisel tuleb iseenesest lugeda elule ja tervisele ohtlikuks, kuna relv või relvana kasutatav ese võimaldab alati elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamist ja seda tajub ka kannatanu (vt. ka Riigikohtu 15.04.1997 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-37-97). Kannatanu R. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 12.09.2019 kell 21.30 oli ta koos 3 teisega Vironia keskuse Hesburgeris ja tellisid toitu kaasa, tasus selle eest tema. Tellimuse ootamise ajal tulid sinna ka 2 tütarlast, üks neist läks eemale parklasse, teisel oli ees mask ja tema tuli nende seltskonna juurde. Maskiga neiu 17 lasi nende suunas 2 – 3 korda pipragaasi, esimene kord õhku, järgmised korrad otse kannatanu suunas. Kannatanu kinnitas, et sai gaasiga pihta, silmad hakkasid vett jooksma, ta tundis gaasi lõhna ja valu rinnus. Kui nende tellimus sai valmis, läks maskiga neiu akna juurde, tõstis maski üles, rääkis müüjaga ja seejärel andis müüja neiule kannatanu poolt tehtud tellimuse. Kannatanu ütluste kohaselt olid ta silmad veel järgmisel hommikul vesised. Tsiviilhagist kannatanu loobus. Kannatanu A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli koos õe ning R. ja A. L.ga 12.09.2019 õhtul Vironia keskuse Hesburgeris, nad tegid ühise toidu tellimuse ja jäid seda väljas ootama. Sel ajal tuli sinna 2 neiut, kes ei tellinud midagi. Kannatanu õde seisis koos A. L.ga veidi eemal. Kui nende tellimus sai valmis, tuli maskis neiu nende juurde ja pihustas tema ning R. L. suunas gaasi, seejärel läks tellimuste akna juurde, kergitas maski, rääkis teenindajaga, võttis nende tellitud toidu ja lahkus. Kannatanu kinnitas, et tundis maskis neiut, kuna oli teda korduvalt linnas näinud. Samuti tunnistas kannatanu, et peale gaasi pihustamist valutasid tal silmad veel 3 – 4 päeva, kooli medõde pani talle silmatilku. Kindlasti pihustas maskis neiu gaasi otse nende poole ja see ei sattunud nendeni kogemata. Tunnistaja A. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 12.09.2019 õhtul oli ta koos kahe noormehe ja õega Vironia keskuse Hesburgeris, tellisid kaasavõtmiseks toitu väljast aknast ning jäid seda ootama. Alguses seisid nad kõik neljakesi koos, hiljem läks tema koos A. L.ga natuke eemale. Järgnevalt tuli sinna kaks neiut, üks neist oli maskis. Maskis neiu pihustas gaasi, algul niisama, teisel korral sihtis otse tunnistaja õe ja R. L. suunas. Tunnistaja kinnitas, et oli maskis neiut varem korduvalt linnas näinud. Seejärel läks maskis neiu tellimuste akna juurde, võttis nende tellimuse ja mõlemad neiud lahkusid. Õel ja R. L.l jooksid silmadest pisarad, silmad punetasid, õde ei saanud silmi lahti teha. Tunnistaja A. L. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta oli koos R. L. ja 2 õega 12.09.2019 Vironia keskuses asuvas Hesburgeris. Sinna tuli maskis neiu, kes pihustas pipragaasi nende suunas, läks tellimuste akna juurde ja võttis ära nende tellimuse. R. L. sai pipragaasiga pihta ja pesi oma silmi politseijaoskonnas. Tunnistaja J. B. keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 12.09.2019 õhtul oli ta koos süüdistatavaga Vironia keskuse Hesburgeri juures ning süüdistataval olid nii mask kui gaasiballoon. Tunnistaja V. Š. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 12.09.2019 õhtul töötas ta teenindajana Vironia keskuse Hesburgeris, tal oli kaasas ka väike laps. Sinna tuli neljane noorte seltskond, nad tegid ühise tellimuse akna kaudu ja jäid seda ootama. Tellimuse täitmise ajal tulid sinna veel 2 neiut, üks neist oli maskis. Kui tellimus sai valmis, hoidis maskis neiu käes gaasiballooni, sihtis tunnistaja poole ja ütles, et see on tema tellimus. Tunnistaja tundis ohtu endale ja lapsele ning andis tellimuse neiule. Kui neiu kergitas oma maski, tundis ta neiu ära, kuna oli teda korduvalt linnas näinud. Tunnistaja teadis, et neiu tarvitab narkootikume ja tema hüüdnimi on Kostja. Äratundmiseks esitamise 16.09.2019 protokollist nähtub, et A. T. tundis ära tütarlapse, kes oli 12.09.2019 õhtul koos teise tütarlapsega Vironia keskuse 18 Hesburgeris ning lasi gaasi ja võttis ära nende tellimuse. Tunnistaja tundis ära Inga Voronina. Äratundmiseks esitamise 16.09.2019 protokollist nähtub, et A. T. tundis ära tütarlapse, kes oli 12.09.2019 õhtul koos maskis tütarlapsega Vironia keskuse Hesburgeris ja jäi pisut eemale kõndima. Tunnistaja tundis ära J. B. Asitõendi 25.02.2020 vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldi AS Hesburgerilt saadud videosalvestist 12.09.2019 juhtumi kohta Vironia keskuse Hesburgeris. Videolt on näha, kuidas noormees esitab läbi akna tellimuse ja koos teise isikuga eemalduvad nad aknast. Samal ajal tuleb akna juurde tütarlaps, kellel on näo eest ülestõstetud valge mask. Kell 21.20.27 avab klienditeenindaja akna ning annab tütarlapsele joogitopsi ja ostud paberpakendis, tütarlaps eemaldub. Süüdistatav keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid ringkonnaprokuröri avakõnet kinnitas, et gaasi ta ei kasutanud. peale Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava süü antud kuriteoepisoodis on leidnud tõendamist ja süüdistatav on täitnud KarS §200 lg.2 p.8 sätestatud kuriteokoosseisu. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatava süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ühes seltskonnas viibinud kahe kannatanu ja kahe tunnistaja puhul on tegemist süüdistatavale võõraste isikutega, nad ei olnud tuttavad, seega on eluliselt usutav, et mingisugust sellist vihavaenu nende vahel ei olnud, mis tingiks valeütluste andmise süüdistatava kohta. Samasugune on olukord Hesburgeri klienditeenindaja osas. Viimane teadis süüdistatavat küll visuaalselt ja oli teda samuti linnas näinud, kuid tuttavad nad ei olnud ja mingisuguseid suhteid nende vahel ei olnud samuti. Maakohus ei tuvastanud ka antud tunnistaja puhul ühtegi sellist asjaolu, mida saaks tõlgendada valeütluste andmiseks süüdistatava kahjuks. Maakohus ei nõustu siinkohal kaitsja seisukohaga, et antud kuriteoepisoodi puhul on tegemist süütegudega KarS §199 lg.1 ja §262 lg.1 järgi ning röövimise koosseis ei ole täidetud. Kaitsja viitas siinkohal sellele, et süüdistatava ja seltskonna vahel puudus igasugune otsene kontakt, süüdistatav lahkus sündmuskohalt ja ta ei soovinud kellelegi halba, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav kasutas vägivalda. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga ainult selles osas, et süüdistatava ja seltskonna vahel puudus tõepoolest otsene kontakt. Kannatanu R. L. kinnitas üheselt, et kui Hesburgeri juurde tuli maskis neiu, ei öelnud ta midagi, lasi lihtsalt klappidest õudusmuusikat ning seejärel pihustas gaasi. Maakohus on seisukohal, et röövimise koosseis on siiski täidetud. Süüdistatav kasutas pipragaasi vägivallana just selleks, et välistada kannatanute vastuhakk ja saada sellega enda valdusse kannatanu seltskonna poolt tehtud toidutellimus. Maakohtule esitatud tõendid ei kinnita kuidagi kaitsja versiooni, et süüdistatav küsis kannatanutelt nende nõusolekut nende tellimuse endale saamiseks, et kannatanud olid sellega nõus, et alles seejärel pihustas süüdistatav ilma halba soovimata pipragaasi ning lahkus koos sõbranna ja teiste toidutellimusega. Vastuseks kaitsja väitele kuriteo intensiivuse kohta kordab maakohus juba eelpoolöeldut, et süüdistatava tegevuse kvalifitseerimisel röövimisena relvana kasutatava esemega või relvaga ei oma tähtsust asjaolu, kas sellise eseme kasutamisega põhjustati kannatanule reaalselt elule või tervisele ohtlikku tagajärge või mitte. Maakohtul puudub meditsiiniline pädevus hinnata, kas kannatanute silmadele tekitati oluliselt kahju, küll aga lähtub maakohus kannatanute endi 19 ütlustest, mille kohaselt olid kannatanu R. L. silmad veel järgmisel päeval vesised ning kannatanu A. T. silmad sel määral 3 – 4 päeva kahjustunud, et kooli meditsiiniõde pani talle silmatilku ja ta nägi halvasti. Tunnistaja A. T. ütluste kohaselt ei saanud õde samal õhtul silmi avada ja pisarad ainult jooksid. Maakohus leiab, et subjektiivsest küljest on süüdistatav 12.09.2019 kuriteoepisoodi toime pannud kavatsetult.
lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et süüdistatav läks Vironia keskuses asuvasse Hesburgerisse koos maski ja gaasiballooniga. Tegemist ei olnud juhusliku möödumisega, kuna kannatanu R. L. ütlustest nähtub, et süüdistatav jäi nende juurde seisma ja lasi klappidest õudusfilmide muusikat, ise ta tellimust tegema ei läinud. Kui Hesburgeri tellimuste tegemise aken avanes ja oli aru saada, et kannatanute seltskonna tellimus on valmis edastamiseks, lasi süüdistatav kannatanute suunas pipragaasi ning läks akna juurde nende tellimust endale võtma. Seega oli süüdistatava eesmärk saada enda valdusesse kannatanute toidutellimus ning ta oli kindel või pidas vähemalt kindlalt võimalikuks selle eesmärgi saabumise. Inga Voroninale on esitatud süüdistus ka KarS §114 lg.1 p.1 järgi. KarS §114 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse tapmise eest piinaval või julmal viisil. Süüdistuse kohaselt tekitas süüdistatav 03.08.2020 ajavahemikul kell 22.51 – 22.54 Pärna 8 Kohtla-Järve maja juures lühikese aja jooksul J. A.le noaga elupuhuselt kokku 32 vigastust, mille tagajärjel kannatanu suri. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 03.08.2020 hilisõhtul leiti Pärna 8 Kohtla-Järvel asuva maja juurest meesterahva surnukeha. Äratundmiseks esitamise 04.08.2020 protokolli kohaselt tundis Kohtla-Järve sotsiaalosakonna sotsiaaltöötaja J. A. surnus ära J. A., kelle tugiisik/kontaktisik oli ta tööalaselt. Sama protokolli kohaselt nägi tugiisik J. A.t viimati 03.08.2020 kell 10.30, siis oli tal seljas roheline T-särk ja jalas ruudulised lühikesed püksid. Antud kaasuse puhul ei olnud tapmisel teadaolevaid pealtnägijaid, samuti ei ole tuvastatud tunnistajaid, kes oleksid näinud süüdistatava ja kannatanu liikumist Pärna tänaval 03.08.2020 õhtul. Seega tuleb süüdistatavaga seotud sündmuste käik sellel päeval rekonstrueerida kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendite kaudu. Tunnistaja L. A. keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest, kuid tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et 03.08.2020 õhtul palus ta süüdistataval käia toidupoes ja andis tasumiseks oma pangakaardi. Asitõendi 25.09.2020 vaatlusprotokollist koos fototabelitega (turvakaamera videosalvestis, mis jäädvustas Vironia keskusesse sisenejad ja väljujad) nähtub, et 20 03.08.2020 kell 20.29.12 ilmub turvakaamera vaatevälja J. A., kellel olid jalas musta värvi plätud, lühikesed püksid ning roheline T-särk. J. A. kõnnak oli taaruv ja koordinatsioonihäiretega. Kell 21.13.47 ilmub turvakaamera vaatevälja mustades riietes süüdistatav, lehvitab J. A.le, nad vestlevad ja sisenevad koos kaubanduskeskusesse. Kell 21.18.24 väljuvad mõlemad kaubanduskeskusest ja lahkuvad turvakaamera vaateväljast. Asitõendi 05.08.2020 vaatlusprotokollist koos fototabelitega (turvakaamerate videosalvestised kauplusest Maxima, mis asub Vironia kaubanduskeskuses) nähtub, et 03.08.2020 kell 21.15.09 sisenevad kauplusesse kaks isikut, ühel on jalas musta värvi plätud, lühikesed püksid ja roheline T-särk ning teisel musta värvi üleriided. Kaupluse müügisaalis liiguvad kirjeldatud isikud koos ja suhtlevad omavahel. Isikud tasusid kolme kauba eest iseteeninduskassas ja lahkusid koos kauplusest kell 21.58.
lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg. Maakohus leiab, et tekitades teadlikult kannatanule ohtraid kehavigastusi, s.h. ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse ja jättes ta peale seda sinnasamasse, teadis süüdistatav kindlalt, et kannatanu sureb. Seega saab kokkuvõtteks kindlalt väita, et süüdistatav tahtis toime panna süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Tegemist ei ole hetkelise agressiivsuse väljundiga. Kaitsja märkis oma kohtukõnes, et süüdistatav on vaimselt haige inimene, kellel on diagnoositud segatüüpi isiksusehäire, emotsionaalne ebastabiilsus, passiiv-agressiivsus ja psühhoaktiivse aine sõltuvus, mistõttu tuleb eraldi hinnata, kas süüdistataval esineb piiratud süüdivus ja sellest tulenevalt alus karistuse kergendamiseks. KarS §35 sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama seadustiku §34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada sama seadustiku §60. KarS §60 lg.1 sätestab, et sama seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust sama paragrahvi lg.2 – 4 sätestatud korras. Süüdistatava suhtes ekspertiisiakti. teostatud ekspertiisidest on maakohtule esitatud kaks SA Ahtme Haigla 24.08.2020 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr.65 kohaselt on süüdistatav võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid; süüdistataval esineb segatüüpi isiksushäire, mis ei piira tema võimet oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida; süüdistatav oli 12.09.2019, 04.11.2019 ja 14.05.2020 võimeline oma tegude tähendusest (s.h. tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima; süüdistatav on tulenevalt oma psüühilisest seisundist võimeline andma eeluurimise käigus ütlusi juhtunu kohta ja ta on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistva otsuse korral kandma karistust; süüdistatav ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendeid; süüdistatav ei ole oma vaimsest tervisest tulenevalt ohtlik iseendale ega teistele, tal ei esine agressiivsuse ilminguid. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku 02.09.2020 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr.7.1-3/521 kohaselt on süüdistatav võimeline, arvestades tema iga ja psüühika iseärasusi, 24 psüühilist seisundit ja tajumistingimusi, tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid; süüdistataval esineb segatüüpi isiksusehäire (impulsiivne, emotsionaalselt ebastabiilne, düssotsiaalne, passiiv – agressiivsus) ja mitme psühhoaktiivse aine sõltuvus; süüdistataval ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida; süüdistatav oli 03.08.2020 võimeline oma tegude tähendusest (s.h. tagajärgedest) aru saama ja neid juhtima; süüdistatav on tulenevalt oma psüühilisest seisundist võimeline andma eeluurimise käigus ütlusi juhtunu kohta ja ta on võimeline esinema kohtus ning süüdimõistva otsuse korral kandma karistust; süüdistatav ei vaja meditsiinilise (psühhiaatrilise) iseloomuga sunnivahendite rakendamist; süüdistataval esinevate häirete, isiksusehäire, narkootikumidest ja alkoholist sõltuvuse ravi ja rehabilitatsioon võivad toimuda reaalsete võimaluste piires tema vaba tahte põhjal üldistel alustel; süüdistataval on teatud kalduvus vägivaldsele käitumisele, kuid seda ette prognoosida ei ole antud ekspertiisi pädevuses. Isik võib õigusvastast tegu toime pannes olla täiel määral süüdiv, süüdimatu või piiratult süüdiv. Käesolevas kriminaalasjas leidis kaitsja, et süüdistatava puhul võib tegemist olla piiratult süüdiva isikuga. Süüdimatus ja piiratud süüdivus langevad osaliselt ühte: kattuvad nende kahe meditsiinilised tunnused, s.t. inimesel peab olema KarS §34 nimetatud psüühikahäire. Küll aga erinevad nende kahe juriidilised tunnused. Süüdimatu on selline õigusvastase teo toimepanija, kes ei suuda oma psüühikahäire tõttu mõista oma teo keelatust (ebaõigust) või ei suuda ta oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) juhtida. Kui aga inimesel hoolimata KarS §34 pärasest psüühikahäirest on need võimed (arusaamis- ja juhtimisvõime) olemas, võib ta siiski olla piiratult süüdiv: seda juhul, kui see psüühikahäire raskendab oluliselt tema võimet oma teo keelatusest (ebaõigusest) aru saada või võimet juhtida oma käitumist vastavalt oma arusaamale oma teo keelatusest (ebaõigusest) (vt. ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2022 lahend kohtuasjas nr.1-22-1919). Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas kuriteo toimepanijal oli selle teo toimepanemise ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt üks KarS §34 p.1 – 5 loetletud raske psüühikahäire. Psüühikahäire tuvastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Eksperdilt saadud teabe põhjal peab kohus langetama normatiivse otsustuse, kas toimepanijal diagnoositud psüühikahäire on käsitatav raskena ka õiguslikus mõttes. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest, tuleb kohtul liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele. Seal on vajalik hinnata, kas isiku võime käituda normipäraselt oli oluliselt piiratud võrreldes nendega, kellel ei ole meditsiinilisi tunnuseid. Tegemist on õigusliku otsustusega, mille langetamisel annab kohus hinnangu sellele, mil määral oli süüdistatav võimeline järgima õiguskorraga seatud reegleid. Selleks tuleb kohtul analüüsida piiratud arusaamisvõime või kontrollivõime seost konkreetse teo ja süüteokoosseisu kontekstis, võttes arvesse kõiki tegu ning inimest iseloomustavaid asjaolusid (vt. ka Riigikohtu 20.06.2022 lahend kohtuasjas nr.1-20-6745). Kaitsja viitas kaitsekõnes sellele, et süüdistatava psühholoogiline portree on otseses sümptomaatilises seoses tema poolt toime pandud kuritegudega – süüdistatav eiras 25 õigust elule ja omandiõigust, kui tappis kannatanu ning varastas toitu kauplusest ja Hesburgerist, mistõttu on alust süüdistatava karistuse kergendamiseks. Tegemist on sotsiopaadiga, kes ei suuda järgida valitsevaid sotsiaalseid norme ega õppida negatiivsetest kogemustest. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Mõlemas ekspertiisiaktis on üheseltmõistetavalt märgitud, et kõikide kuritegude toimepanemise ajal sai süüdistatav selgelt aru oma tegude sisust ja tagajärgedest. Eriliselt saab siinkohal välja tuua süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt läks ta peale kannatanu tapmist koju, kuid veidi hiljem tagasi sündmuskohale, et veenduda, kas kannatanu on ikka surnud. Maakohus leiab, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes eirab lihtsalt ühiskonnas kehtestatud norme, on nende suhtes ükskõikne ja käitub nii, nagu ta hetkel heaks arvab. Nimetatud asjaolud ei ole aga sellised, mis annaksid alust süüdistatavale mõistetava karistuse kergendamiseks KarS §35 ja §60 mõttes. Käesoleval juhul ei saa ühegi kuriteoepisoodi toimepanemise ajal antud süüdistatava puhul rääkida stressist või järsku vallandunud mingist ägedast reaktsioonist. Otsustus süüdivuse/süüdimatuse/piiratud süüdivuse kohta on juriidiline. Ekspertiisiaktis saavad eksperdid kohtu jaoks välja tuua üksnes nende meditsiinilised kriteeriumid. Arvestades kahes ülalviidatud ekspertiisiaktis väljatoodud eksperdiarvamusi teeb maakohus ühese järelduse selle kohta, et kõikide kuriteoepisoodide toimepanemise ajal oli süüdistatav võimeline õigesti tajuma kuritegudega seotud tähtsaid asjaolusid ning tal ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust või muud kestva iseloomuga psüühikahäiret, mis ei võimaldaks tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Seega ei ole kokkuvõtteks antud kriminaalasjas antud süüdistatava puhul tegemist süüdimatuse ega piiratud süüdivusega. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle KarS §114 lg.1 p.1; §200 lg.2 p.8 ja §199 lg.2 p.9 inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada 26 süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetutele ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi kolmes erinevas kuriteokoosseisus, millest kahe puhul on tegemist on I raskusastme süütegudega. Süüdistusakti ja ringkonnaprokuröri kohtukõnes väljendatu kohaselt on karistust kergendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas järgmised: süüdistatav tunnistas oma süüd kalamarja varguses ja tapmises. Ka kaitsja märkis oma kaitsekõnes, et süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt. Süüdistatava süü suuruse määramisel hindab maakohus järgmisi asjaolusid. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras on teda karistatud kahel korral, kusjuures vaatamata sellele jätkas ta varguste toimepanemist. Järgnevalt pani ta toime röövimise relvana kasutatava esemega ja siis juba mõrva. Seega läksid süüdistatava poolt toimepandud kuriteod aina raskemaks. Arvestades kõike eeltoodut nõustub maakohus ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatava süü toimepandud kuritegudes on keskmisest määrast kõrgem. KarS §199 lg.2 p.9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS §200 lg.2 p.8 näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse ja KarS §114 lg.1 p.1 näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Seega näeb kahe nimetatud paragrahvi sanktsioon karistusena ette vaid reaalse vangistuse. KarS §199 lg.2 p.9 sanktsioon näeb leebeima karistuse liigina ette rahalise karistuse. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kes on alates 04.08.2020 vahistatud. Maakohtule esitatud tõendi 27 kohaselt oli süüdistatava 2019 tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa 1119 € ning keskmise päevasissetuleku summa 0 €. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et rahalise karistuse mõistmine käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatavale KarS §199 lg.2 p.9 järgi ei ole millegagi põhjendatud ning selline karistuse liik ei vastaks karistamise eesmärkidele ja ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Kuigi esitatud tsiviilhagi summa ei ole suur, tuleb sellega siiski arvestada. Lisaks sellele kuuluvad süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud. Seega on olemas reaalne oht, et rahalise karistuse summa jääb süüdistatava poolt piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu tasumata, mistõttu tunneb ta end karistamata. Kohtukõnes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatavale tuleb KarS §199 lg.2 p.9 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust, KarS §200 lg.2 p.8 järgi 4 aastat vangistust ja KarS §114 lg.1 p.1 järgi 16 aastat vangistust. Liitkaristuseks palus ringkonnaprokurör mõista süüdistatavale karistuseks 16 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Neid asjaolusid hindas maakohus käesolevas kohtuotsuses eespool. Arvestades süüdistatavale kõikide sätete järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut ning asjaolu, et kergemate karistuste määr on sanktsiooni keskmisest määrast madalam, leiab maakohus, et ringkonnaprokuröri ettepanek karistuste suuruse osas on põhjendatud ning süüdistatavale tuleb liitkaristuseks mõista 16 aastat vangistust. Maakohus leiab, et kaitsja poolt kohtukõnes pakutud karistuse liik ja määr ei vasta toimepandud kuritegude asjaoludele ja süüdistatava isikule ning on ilmselgelt põhjendamata.
Maakohtule esitatud materjalide põhjal oli süüdistatav kahtlustatavana kinni peetud 11.11.2019 – 12.11.2019 ja 14.05.2020 – 15.05.2020, seega kokku 4 päeva. Eeltoodu alusel kuulub süüdistataval kandmisele 15 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Süüdistatava 04.08.2020. poolt karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. 28 Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg.2 on sama seadustiku §114 lg.1 p.1 ja §200 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod esimese astme kuriteod.
MS §179 lg.2 kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 2022 summas 654 €. Eeltoodu alusel summas 1635 €. kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. hulka sundraha riiklikul Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et selle kriminaalasja raames on tõenditena esitatud järgmised ekspertiisiaktid: - - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.11.2020 ekspertiisiakt nr.20E-IDS0021/216 surnu kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 391 € Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 23.09.2020 ekspertiisiakt nr.20E-GE0866 DNA-ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 2907 € SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 02.09.2020 kompleksekspertiisiakt nr.7.1-3/531 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 1140 € SA Ahtme Haigla 24.08.2020 ekspertiisiakt nr.65 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise kohta maksumusega 255 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse ekspertiisitasu kokku 4693 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaat Madis Mahlapuu, kes esitas 15.06.2020 taotluse summas 398,40 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Halliku Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 15.06.2020 määrusega summas 398,40 €. 29 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava kaitsjaks ka vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas järgmised kaitsekulude taotlused: - - - - - - - 05.08.2020 taotlus summas 518,60 €. Taotlus on rahuldatud Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija Tatjana Gorbunova Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 05.08.2020 määrusega summas 518,60 € 07.08.2020 taotlus summas 129,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 10.11.2020 määrusega summas 129,60 € 17.08.2020 taotlus summas 83,50 €. Taotlus on rahuldatud Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija Tatjana Gorbunova Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 18.08.2020 määrusega summas 83,50 € 23.11.2020 taotlus summas 136,80 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 24.11.2020 määrusega summas 136,80 € 26.11.2020 taotlus summas 37,20 €. Taotlus on rahuldatud Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija Tatjana Gorbunova Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 26.11.2020 määrusega summas 37,20 € 01.12.2020 taotlus summas 32,40 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 01.12.2020 määrusega summas 32,40 € 25.01.2021 taotlus summas 1944 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2021 määrusega summas 1944 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 3280,50 €. Süüdistatava kaitsjaks kohtulikus menetluses oli vandeadvokaat Ilya Zuev, kes esitas järgmise kaitsekulude taotluse: - 03.01.2021 kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine (koosolek kaitsealusega) 72 € - 04.02.2021 kaitseakti koostamine 54 € - 25.10.2021 kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine (koosolek kaitsealusega) 36 € - 30.05.2022 ettevalmistus kohtuvaidlusteks, kohtukõne koostamine 216 € - 31.05.2022 kohtuistungite protokollidega kohtuvaidlusteks, kohtukõne koostamine 270 € - 22.03.2021 eelistungil osalemine 27 € - 16.05.2022 kohtuistungil osalemine 70 € - 17.05.2022 kohtuistungil osalemine 132 € - 18.05.2022 kohtuistungil osalemine 122 € - 23.05.2022 kohtuistungil osalemine 62 € tutvumine, ettevalmistus 30 - 02.06.2022 kohtuistungil osalemine 108 € - tasu sõidule kulutatud aja eest 22.03.2021 30 €, 25.10.2021 70 €, 16.05.2022 30 €, 17.05.2022 30 €, 18.05.2022 30 €, 23.05.2022 30 €, 02.06.2022 30 € - käibemaks 283,80 €. Maakohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vähendab kaitsjatasu 31.05.2022 kohtukõne koostamise aja eest. Vastavalt Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr.16 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §6 lg.3 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 € iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 € ühes kohtuastmes. Võttes arvesse, et kaitsja taotles 04.02.2021 tasu kaitseakti koostamise eest summas 54 € ja 30.05.2022 tasu kohtukõne koostamise eest summas 216 €, määrab maakohus 31.05.2022 tasu kohtukõne koostamise eest summas 54 €. Kaitsja on 31.05.2022 esitanud taotluse kohtuistungite protokollidega tutvumise eest, ettevalmistuse eest ja kohtuvaidlusteks kohtukõne koostamise eest ühe summana 270 €. Maakohus leiab, et arvestades kohtukõne koostamiseks 54 €, on ülejääv summa 216 € kohtuistungite protokollidega tutvumiseks ilmselgelt üle paisutatud. Sama kaitsja viibis isiklikult igal kohtuistungil kohal ja kuigi kaitsjal oli kindlasti aja kokkuhoiu mõttes võimalik kuulata salvestisi, ei heida maakohus kaitsjale kuidagi ette ka kirjalike kohtuistungite protokollidega tutvumist. Maakohus määrab siinkohal kaitsjatasuks 100 €. Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses kokku 1563,60 € (1303 € tasud + 260,60 € käibemaks). Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör asitõenditena äravõetud kannatanu riideesemete, arvuti, tikutopsi ja kummikinda hävitamist, CD- ja DVD-plaatide jätmist kriminaalasja materjalide juurde ning tunnistaja E. M. poolt välja antud kööginoa tagastamist tunnistajale. Kaitsja selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Kannatanu esindaja M. A. poja esemeid tagasi ei tahtnud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et eelnimetatud asitõendid – kannatanu riideesemed, arvuti, tikutops ja kummikinnas - tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada, asitõendid – CD- ja DVD-plaadid salvestistega – tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde ning tunnistaja E. M. poolt välja antud kööginuga tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.2 alusel tunnistajale. Käesolevas kriminaalasjas on ringkonnaprokuröri kohaselt esitatud järgmised tsiviilhagid: - R. L. summas 6,10 € poolt koostatud süüdistusakti 31 - AS OG Elektra summas 6,74 €. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lg.4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Maakohtu istungil loobus kannatanu R. L. esitatud tsiviilhagist. Eeltoodu alusel tuleb kannatanu tsiviilhagiavaldus jätta KrMS §296-2 p.2 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohtu istungil toetas kannatanu AS OG Elektra esindaja esitatud tsiviilhagi summas 6,74 € ja palus see süüdistatavalt välja mõista. Kuna kaitsja palus süüdistatava selles kuriteoepisoodis õigeks mõista, leidis ta, et tsiviilhagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohus leiab, et seoses süüdistatava süüdimõistmisega antud kuriteoepisoodis on tsiviilhagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri vanemuurija Krista Verniku 12.11.2019 sularaha tagatiskonto kandmise määrusele kanti Inga Voroninalt kinnipidamisel ära võetud sularaha 10 € Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr.EE932200221023778606 Swedbank AS, viitenumber 3100082116. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör nimetatud äravõetud sularahast 10 € hüvitada AS OG Elektra tsiviilhagi summas 6,74 € ja ülejäänud summa 3,26 € tagastada süüdistatavale. Süüdistatav nõustus tsiviilhagi summa hüvitamisega temalt äravõetud sularaha arvel. 32 Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavalt äravõetud ja Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud sularahast 10 € KrMS §126 lg.3 p.6 alusel hüvitada AS OG Elektra poolt esitatud tsiviilhagi 6,74 €. Ülejäänud summa 3,26 € tuleb tagastada süüdistatavale. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marina KALAŠNIKOVA rahvakohtunik (allkirjastatud digitaaliselt) Lauri IRO rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2022 kohtuotsusega nr 120-9331. 33
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.