2-22-5905/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2022, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-22-5905 Tsiviilasi J.L. hagi Y.L. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J.L., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxx, e-post: xxx Kostja Y.L., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxx, lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kohtuistungi toimumise aeg 17.11.2022 RESOLUTSIOON Rahuldada J.L. hagi. Lahutada J.L. (L., Eesti Vabariigi isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y.L. (L., Eesti Vabariigi isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti xxx rajooni justiitsvalitsuse perekonnaseisuosakonnas xx xx xxxx. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud, menetluse käik 21.04.2022 esitas J.L. kohtule hagiavalduse Y.L. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xx xx xxxx xxx (abielutunnistus tõlkega tl 5-7). Abielusuhted on faktiliselt lõppenud oktoobris 2021, hageja asus eraldi elama veebruaris
2. Hageja on teinud ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses (tl 4), kuid kostja keeldus sellest. Pooltel on üks ühine alaealine laps, kes jäi elama kostja juurde ja hageja toetab Tsiviilasi nr 2-22-5905 lapse ülalpidamist. Hooldusõigust lapse üle teostatakse ühiselt. Hageja hinnangul on abielusuhted pöördumatult lõppenud ning kooselu taastamist ta ei soovi. Kohus võttis hagi 03.06.2022 määrusega menetlusse, küsis kostjalt vastust hagile ning määras kohtueelistungi ajaks 05.07.
3. Kostja taotluses lükati kohtueelistung edasi
4. septembriks 2022, enne mida esitas kostja taotluse jätta hagi läbivaatamata seoses poolte kokkuleppega (abieluvaraleping) lahutada abielu xxx (hageja on xxx kodanik, kostja aga xxx kodanik). Eelistungil kinnitas kostja, et ei soovi abielu lahutada Eestis, vaid xxx, tema hinnangul lõppesid abielulised suhtes 15.03.2022, mil hageja andis asja kohtusse. Hageja ei ela kostja hinnangul xxx, vaid xxx, kus tal on korter. Poolte kinnitusel oli nende viimane ühine elukoht Eestis (xxx linnas), seal elab ka praegu kostja koos tütrega. Kuna kostja taotlus oli esitatud vahetult enne kohtueelistungit, lükkas kohus istungi edasi, nõudes kostjalt abieluvaralepingu tõlget ja andes võimaluse hagejal taotlusele vastata. Kostja esitas taotluse täiendavate põhjendustega 19.09.2022 (tl 46-49), hageja taotlusega ei nõustunud (03.10.2022 seisukoht tl 50-51) ning kohus jättis taotluse 14.10.2022 määrusega rahuldamata. Uuel kohtueelistungil 17.11.2022 jäi hageja oma nõude juurde ja kinnitas, et ei soovi leppida ega minna perelepitaja juurde. Ta on suhelnud kostjaga ühise lapse teemal, sh ülalpidamise küsimustes. Kostja ei nõustunud abielu lahutamisega, kinnitades, et peab võimalikuks suhete taastamist (kuna ka varem on olnud lahkhelisid, mis on suudetud korda saada), samuti ei pea ta õigeks lahutust põhjusel, et see võib tekitada probleeme poolelioleva lapsendamisprotsessiga xxx. Kohus ei pidanud mõistlikuks leppimisaega määrata, seda eelkõige põhjusel, et kostja on hageja soovist abielu lahutada teadlik juba üle poole aasta, ka hagi sai ta kätte 06.06.2022, kuid poolte suhetes midagi muutunud ei ole. Lahutus ei sega võimalikku lapsendamist, pealegi kinnitas hageja, et ei ole xxx kohtule ühtki kirjalikku nõusolekut andma pidanud. Kohus jätkas eelistungi jätkuna vahetult kohtuistungiga ja viis sisulise arutamise lõpuni. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus leiab, et esitatud asjaoludel on poolte abielusuhted PKS § 67 lg 1 mõttes pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Kohtu hinnangul on kostja ja hageja abielusuhted lõppenud vähemalt käesoleva aasta märtsis (kui hageja saatis kostjale ettepaneku lahutamiseks) ning mingit muudatust selles osas menetluse ajal toimunud ei ole. Veelgi enam – kostja kinnitas kohtueelistungil, et on esitanud lapse nimel hageja vastu elatise hagi, mis näitab poolte suhete leppimatust. Kohus ei pea vajalikuks korrata 14.10.2022 määruses nimetatud põhjendusi selles osas, et Eesti kohus on pädev asja lahendama (kuna kostja elab Eestis, poolte viimane ühine elukoht oli Eestis) ja abieluvara puudutav kokkulepe ei muuda abielu lahutamisele kohalduvat Eesti õigust muuks õiguseks. Seega rahuldab kohus hagi. Puudub igasugune alus arvata, et pooled taastaksid kooselu, pealegi on hageja esile toonud, et kostja poolt temale adresseeritud e-kirjavahetus ei ole vastuvõetav, viimase 6 kuu jooksul on suheldud üksnes meili teel. 2