) § 23 lg 1 p 1 alusel mitte kauemaks kuni üheks kuuks. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused: 1.1 Tallinna piiripunkti piirivalvurid kontrollisid 17.12.2022Schengeni kompensatsiooni meetmete raames Eestist väljuvaid reisijaid. Kell 21.19 soovisid minna Tallinnast väljuvale lennule W65448Venice (VCE) kaks Usbekistani Vabariigi kodanikku Y ja X. X esitas isikusamasuse kontrolliks Usbekistani kodaniku pass nr xxxxxxxx ning viibimisaja tõendamiseks Schengeni lühiajalise ühekordne viisa D066161720, kehtivusega 02.05.202223.05.2022, viibimisajaga 7 päeva. Piiriületustemplist nähtus, et isik sisenes Schengeni alale Saksamaa kaudu 16.05.
Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel täheldati üles isiku asjade seast kaks paberdokumenti, kus on näha, et X on 20.07.2022 teinud Ria Payment Institution ülekande A nimele ülekande summas 1400 dollarit (15287,79 SEK) ja samal päeval M´i nimele 1500 dollarit (16379,78 SEKi). Isikul oli kaasas ka Usbekistani siseriiklik pass, millest nähtub, et X on Venemaal viibinud ajavahemikul 05.04.201925.09.2019 ja 25.09.2019-19.09.2021. Isiku asjade seas on ka nutitelefon Samsung, mille ekraanilukustuse kirjed on vene keeles. 18.12.2022 viidi X´iga läbi täiendav küsitlus. Isik selgitas, et ta saab natuke vene keelset aru. 17.12.22 keeldus isik dokumente allkirjastamast, kuna need ei olnud usbeki keeles. Isiku hinnangul tõlkis usbeki keele tõlk türgi keelde. PPA ametnik selgitas isikule, et PPA peab tagama tõlke, millest isik aru saab mitte tõlke emakeelde. Isik väitis, et saabus Eestisse Rootsist taksoga 20 päeva tagasi. Ametnik täpsustas, et Eesti ja Rootsi vahel on meri, kuidas on võimalik taksoga tulla. Samuti täpsustas ametnik, et PPA andmetel saabud ta Eestisse 17.08.2022, kuidas ta oskab seda selgitada. Isik jäi endale kindlaks, et ta saabus Eestisse 20 päeva tagasi. Isik ei osanud sellele vastata, kuidas taksoga Eestisse sai. Isik väitis, et Saksamaal, Rootsis ja Eestis ta on kogu aeg niisama ringi jalutanud. Saksmaale reisimise esialgne eesmärk oli meditsiinilise aparaadi ostmine. Kuna tema arstist isa Saksmaale kaasa ei tulnud, siis ta ei ostnud seda. Schengeni alale saabudes oli isikul 10 000 dollarit ja ta reisis Saksamaale üksinda. Isik väitis, et Rootsis oli ta koos Y. Ta ei oska öelda, millal tema sõber Eestisse tuli, kuid tema tuli Eestisse taksoga üksinda. Eestis viibides elas isik 20 päeva Haapsalus, kuid ei oska nimetada korteri aadressi. Seal elas ta koos Y. Isik ei ole nõus endale uut lennupiletit ostma, kuna tema hinnangul politsei takistas tal lahkumast. Isik rõhutas, et tema on esimest korda Euroopas ja tema ei tea, mis seadused siin on. Isik väitis, et varasemaks lahkumiseks tal ei olnud raha. Tema moslemitest sõbrad andsid talle raha. PPA selgitas isikule, et 19.12.2022 toimub kohtuistung, kus taotletakse tema kinnipidamist, kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuud. 1.2 X´i ei ole võimalik 48 tunni jooksul Usbekistani välja saata, kuna Eestist Usbekistani puudub otselend ja transiitriigilt loa saamine võtab vähemalt 6 tööpäeva aega. Y ja X on viisa saamiseks esitanud valeandmeid. Y ei olnud üldse teadlik, mis eesmärgil ta viisat taotles, vaid seda tegi mingi firma. X väidab, et reisieesmärgiks oli meditsiinilise aparaadi ostmine, kuid kuna artist isa kaasa ei tulnud, siis ta ei ostnud seda. Viisataotlustest on näha, et tegemist on 2 grupiviisaga ehk isikud tulid ühes grupis, ühel ajal ja samal eesmärgil. Seega on isikute ütlused vastuolulised ega pole PPA hinnangul Schengenisse saabumisse osas usaldusväärsed. Isikute viibimine ja tegevused Schengeni alal ei ole samuti eluliselt usutavad ja on vastuolulised. Y väitis, et kõik see aeg, mil ta viibis Schengeni alal, sh Eestis ta niisama jalutas ja käis poes. 18.12.22 vestlusel jällegi väitis, et ta ei soovi raha uut piletite ostu peale raisata, kuna tal on Usbekistanis pere, keda ta peab ülal pidama. PPA hinnangul on vastuoluline, et isik raiskab Schengeni alal „niisama“ viibimise peale raha (söök, jook ja majutus), kuid samas väidab, et tal on perekond, keda ülal pidada. PPA on arvamusel, et tegelikkuses isik töötas ebaseaduslikult. X väidab samuti, et tema niisama jalutas kogu selle aja ja kulutas kogu oma raha ära ja ei saanud enam Schengenist lahkuda. Seejärel andsid tema sõbrad talle ligikaudu 2000 eurot. Samas on isik 20.07.2022 kandnud kokku 2900 dollarit kahe erineva isiku nimele. PPA on arvamusel, et isiku seletused ei vasta tegelikkusele ja isik töötas Schengeni alal ebaseaduslikult. (17.12.22 isik esialgu väitis, et ta tegi Rootsis haltuurat, kuid 18.12.22 küsitluse käigus väitis, et ta ei töötanud). Vastuolus on ka Y´i ja X´ja PPA-le teadaolevad andmed Eestisse saabumise kohta. PPA-le teadaolevalt saabusid mõlemad (lisadokumendina kaasas kuvatõmmis andmebaasist, kus on näha, et X nimele on broneeritud 16.08.22 Stockholm-Tallinn laevale pilet ning teine rida näitab, et seda ja teine tähendab, et broneeritud piletit on kasutatud 16.08.2022). Y kinnitas, et tuli sel kuupäeval Eestisse, kuid X väidab, et tema tuli alles 20 päeva tagasi. Tuginedes eelnevale leiab PPA, et isikute ütlused ei ole eluliselt usutavad ning seetõttu ka ei ole isikud tekitanud PPA-s sellist usaldust, mis võimaldaks kohaldada järelevalvemeetmeid väljasaatmise tagamiseks.
´8 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Kuigi nimetatud säte käsitleb lahkumisettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse täitmist, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka seadusest tuleneva lahkumiskohustuse õigeaegse täitmata jätmise korral.
lg 2 kohaselt on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida. Välismaalaste seaduse § 74 kohaselt on välismaalane hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma. Isikutele anti viibimisajaks 7 päeva ajavahemikuks 02.05.2022-23.05.
PPA hinnangul näitab isikute varasem käitumine suhtumist Eesti õiguskorda ja arvestades varasemat käitumist on PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides võivad isikud asuda ennast PPA eest varjama ega täidaks neile kohaldatud järelevalvemeetmeid. Isik võivad asuda ennast varjama kas Eesti Vabariigis või lahkuda neile sobivasse Euroopa riiki vältimaks enda väljasaatmist Usbekistani. Schengeni alal ei ole liikmesriikide sisepiiridel piiripunkte, mistõttu on Schengenisisene liikumine vaba. Ka varasemalt ei ole seadusliku aluse puudumine takistanud isikutel liikumast Sakamaalt Rootsi ja Rootsist Eestisse. Isikutel on küll raha, kuid ei ole elukohta. Samuti ei soovi isikud oma raha kulutada. Isikutel ei ole tuttavaid ega sõpru, kelle juures ööbida. 2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde; X vaidles taotlusele vastu. 3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et PPA taotlus X´i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on
4. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. X´il seaduslik alus Eestis viibimiseks puudub: Usbekistani kodanik X saabus Schengeni alale 7päevase viisa alusel 16.05.2022 ning 17.12.2022 koostas PPA tema suhtes lahkumisettekirjutuse nr 1052263215, mis on 18.12.2022 pööratud sundtäitmisele. 5.
lg 11 kohaselt halduskohus annab loa Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, seejuures peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt välismaalse kinnipidamine lubatud eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 6. Kohtu nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht (vt
lg l p 1).
⁸ kohaselt esineb põgenemisoht, kui 1) välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 4) välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus; 5) välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul; 8) välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida; 9) välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist; 10) välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga pööratud sundtäitmisele. Käesoleval juhul on PPA põhjendatult järeldanud X´i hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumisettekirjutust täita (vt
Schengeni viisaruumis seadusliku aluseta viibitud päevade arv; Eestisse saabumise asjaolud; ebaõige väide, et ta ei saa aru vene keelest; keeldumine vestlusprotokolli allkirjastamisest ja kodakondsusjärgsesse riiki naasmiseks endale lennupilet ostmisest, vaatamata asjaolule, et tal oli selleks piisavall raha - viitavad kogumis X´i soovimatusele lahkumisettekirjutust täita.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.