lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1-aastase vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 17.01.2018 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks kohtuotsuse kogumis mõisteti vangistus 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva,
kuni 12.06.2022 Tõkend: 08.10.2022.a alates elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinnipidamine 0708.10.2022.a. süüdistuses
lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kalle Kama
lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07-08.10.2022.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 11 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust, mille kandmise alguseks lugeda Kalle Kama poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Ülejäänud karistust, 10 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-dele 2, 8 kohustada Kalle Kama käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.12.2022.a. Määrata Kalle Kama Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatava Kalle Kama suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kalle Kama’lt riigituludesse: - sundraha summas 981 eurot; - kaitsjatasu 129,60 eurot; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
järgi, juhtis uuesti st korduvalt ja tahtlikult 07.10.2022.a kella 18.30 paiku Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt 229 maja juures mopeedautot Ligier IXO DCI reg-nr XXXX, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,14 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, mõõtetulemus 1,04 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Kalle Kama Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Kalle Kama toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Kalle Kama, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kalle Kama karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust seega ärakandmata karistuse osa moodustab 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
Kohe tuleb ära kanda 1 kuu vangistust. Ülejäänud osas, s.o 10 kuud ja 28 päeva vangistust, jätta karistus tingimisi kohaldamata tingimusel, et isik ei pane 18-kuulise pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Kalle Kama käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada Kalle Kama käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 3 Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetlusekulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Kalle Kama süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Kalle Kama tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad Kalle Kama’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 162 eurot. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele kaitsjatasu summas 129,60 eurot ning kaitsjatasu ülejäänud osas, s.o summas 32,40 eurot tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuivõrd see kulu ei tekkinud süüdistatavast tulenevalt (kohus tagastas kriminaaltoimiku prokuratuurile). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.