← Eesti

1-17-4011/18

1-17-4011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-4011 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi B.F süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8; E.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi; Kristjan Rumjantsev süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava E.R ’i (XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökoht – puudub, varem kriminaalkorras karistatud, 06.10.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja KarS § 121 järgi ning mõisteti karistuseks vangistus kokku 1 aasta, 8 kuud ja 9 päeva, mis KarS § 69 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendati üldkasuliku tööga kokku 614 tundi. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustus E.R järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tõkend – vahistamine alates 08.03.2017) apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta E.R ’i apellatsioon Harju Maakohtu
  4. kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata. mai
  5. a Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

(3)1-17-4011
  1. Harju Maakohtu 15.05.2017.a otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati E.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati talle 06.10.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 231 tundi üldkasulikku tööd ehk, 7 kuud ja 21 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 21 päeva. Määrati, et KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistuse alguseks kinnipidamise aeg 08.03.
  2. Määrati, et tõkend – vahistamine – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
  3. 26.05.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus E.R ’i apellatsioon, milles ta palub lühendada temale mõistetud vangistus 15 päeva võrra, kuna 06.10.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas – 231 tundi üldkasulikku tööd, millele võrdub maakohtu arvates 7 kuud ja 21 päeva vangistust, mõnes kuus on ka 31 päeva. Maakohus tegi karistuse arvestuse lähtudes 30 päevast igas kuus. Lisaks ta leiab, et maakohtule oli esitatud ebakorrektne informatsioon tema poolt tehtud ÜKT tundide kohta ning tema poolt tehtud ÜKT tundide arv on 393, mitte 383 nagu on märgitud kokkuleppes ning maakohtu otsuses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et E.R ’i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  5. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki
  7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistatav nimetatud sätete rikkumisele oma apellatsioonis ei viita ning selliseid rikkumisi pole tuvastanud ka ringkonnakohus.
  8. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest sõlmiti 20.04.2017 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör kohtus muuhulgas, et E.R tunnistatakse süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõistetakse talle karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse talle 06.10.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 231 tundi üldkasulikku tööd ehk 7 kuu ja 21 päeva võrra ning mõistetakse talle liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 21 päeva. (T II lk 83). 15.05.2017 toimunud kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde ning selgitas, et kokkuleppe ja süüdistuse sisu on arusaadavad, ta jääb kokkuleppe juurde. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, palub kokkuleppe kinnitada (T II lk 115 prd). Samal päeval tegi maakohus süüdimõistva kohtuotsuse vastavuses sõlmitud kokkuleppega. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  9. septembri
  10. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  11. 2
(3)1-17-4011 Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki
  1. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  2. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-
  4. Kohtukolleegium peab vajalikuks vastuseks apellatsioonis toodud väidetele siiski selgitada, et süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes tuleb kõigi isikute karistuse asendamisel üldkasuliku tööga võtta aluseks 30 päeva pikkune kuu (Vt. 3-1-1-68-15). E.R ’ile karistuse mõistmisel vastavusel kokkuleppele maakohus ongi lähtunud eelnimetatud karistuse arvutamise põhimõttest. Vastuseks süüdistatava väitele, et kokkuleppe sõlmimisel oli valesti ümber arvestatud ÜKT tundide arv ning ta tegelikult tegi rohkem ÜKT tunde, selgitab ringkonnakohus, et kohtuotsuse jõustumisel võib süüdistatav tema poolt tehtud ÜKT tundide ning järgijäänud karistuse täpsustamiseks pöörduda KrMS § 430 korras täitmiskohtuniku poole.
  5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus E.R’i apellatsiooni läbi vaatamata. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.