← Eesti

1-19-2321/48

Obsah (4)§ 215§ 68§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.07.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Kriminaalasja number 1-19-2321 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar

§ 215

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus talle 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuse aja 01.01.2019-02.01.2019, s.o 2 päeva ja kanda jäi 3 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui S V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutati S V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21 ja 4 alusel on S V katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - jätkama üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ning pärast üldhariduse omandamist otsima endale töökoha või võtma end ühe kuu jooksul üldhariduse omandamisest töökoha leidmiseks töötukassas arvele või jätkama õpinguid kesk- või kutsehariduse omandamiseks.

§ 75

lg 4 alusel on S V katseajal kohustatud järgima lastekaitse juhtumikorralduse tegevuskava ja jätkama xxxx pakutava sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Katseaja alguseks luges kohus 27.03.

  1. 06.06.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen Viru Maakohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et S V on rikkunud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustust jätkata üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ning kuuel korral kontrollnõuet ilmuda määratud ajavahemike järel registreerimistele. Kriminaalhooldusametnik taotles S V mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Viru Maakohtu 13.06.2019 määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid pikendas kohtuotsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 27.05.
  2. Samuti määras kohus S V täiendava kohustuse registreerida end hiljemalt kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma määratavale ravile. Kohus märkis, et S V ainus võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses on järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Kohtumäärus jõustus 29.06.
  3. 18.07.2019 on Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku Liisi Lillemets-Koppen taas kohtule S V kohta erakorralise ettekande põhjusel, et S V on taaskord kolmel korral rikkunud registreerimiskohustust: nimelt ei ilmunud ta registreerimisele 17.06.2019, 02.07.2019 ja 15.07.
  4. Kirjalikku seletust rikkumiste kohta ei ole olnud võimalik võtta, kuna isik ei ole kriminaalhooldaja juurde ilmunud. Ettekandes on märgitud, et pärast 13.06.2019 toimunud kohtuistungit määrati S V uueks registreerimise ajaks 17.06.
  5. M ääratud päeval S V kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. 17.06.2019 helistas kriminaalhooldaja S V ja tema emale, kuid kumbki telefonile ei vastanud. 17.06.2019 üritati teostada kodukülastust 2

(5)S V elukohta xxxx. Kodukülastusel osales ka ohvriabi töötaja Merli Tammi-Jõeveer. Trepikotta ei õnnestunud pääseda ning kodukülastust ei olnud võimalik teostada. 18.06.2019 helistati taaskord S V ja tema emale, kuid kumbki telefonile ei vastanud. 19.06.2019 helistas S V ema M V ja vabandas, et ei ole varem tagasi helistanud kuna oli tööl kuni kell 17.00 ja pärast seda ei hakanud enam helistama. M V sõnul oli neil plaan minna 20.06.2019 koos J.E , et arutada koos S suunamist xxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. M V sõnul jõuavad nad 20.06.2019 xxxx tagasi ca kell 14.
  1. Lepiti kokku, et nad tulevad pärast seda koos S ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. 20.06.2019 S V ja M V määratud ajaks vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Helistati M V, kuid telefonile ta ei vastanud. 20.06.2019 koostati S V tähitud kutse registreerimisele 02.07.
  2. 02.07.2019 S V registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik koostas uue tähitud kutse registreerimisele 15.07.
  3. 08.07.2019 helistas S V ema M V ja palus teada registreerimise aega. Ta oli teadlik, et on saadetud kutse, kuid poeg keeldub sellele järgi minemast. Ema ütles, et püüab pojale info registreerimise kohta edasi anda. 15.07.2019 S V registreerimisele ei ilmunud ning ei teavitanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Helistati S V, kuid telefon oli välja lülitatud. Ka ema M V telefonile ta ei vastanud. 17.07.2019 helistas kriminaalhooldusametnikule S V ema M V, kelle kinnitusel oli ta pojale edasi andnud info, et too peab tulema kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning pannud ka kella helisema, kuid noormees vastuvõtule siiski ei tule, kuna magab ning ei ärka üles. S V jätkab varasemat käitumismustrit, et on öösel kodust ära ning tuleb koju alles vastu hommikut ning siis päeva ajal magab. Kuivõrd S V on päeva ajal kodus, kuid korteri fonolukk ei tööta, siis lepiti M V kokku, et kui ta tuleb koju ja S V on kodus, siis teavitab ta sellest kriminaalhooldusametnikku, et ta saaks S V elukohta teostada kodukülastuse ja temaga vestelda. Senise kriminaalhoolduse kohta märgib ametnik, et S V kriminaalhooldusele ei saa anda positiivset hinnangut, kuna kriminaalhooldusele määramisest alates 15.04.2019 on kriminaalhooldusametnikul õnnestunud S V kohtuda kokku 5 korda, millest üks kohtumine toimus 13.06.2019 kohtuistungil, mis on käesoleva erakorralise ettekande esitamise hetkeks ka viimane kohtumine. Käesolev erakorraline ettekanne on juba järjekorras teine. 17.06.2019 telefonivestlusest M V selgus, et ta on registreerinud S V psühhiaatri vastuvõtule aja augustiks
  4. Kahjuks ei ole S V oma käitumist ja suhtumist muutnud ning ei ilmu jätkuvalt kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et eelnevast tulenevalt ei ole S V üle võimalik kriminaalhooldust teostada. S V on teadlik talle pandud kohustustest ning nende rikkumistega kaasnevatest tagajärgedest. Kriminaalhooldusametniku arvates hoiab S V kohustuste täitmisest teadlikult kõrvale ning erinevad vaimse tervise probleemid on ainult ettekääne oma käitumist õigustada. Antud asjaolule viitab, et S V ei ole omalt poolt teinud ühtegi omapoolset jõupingutust olukorra muutmiseks. 20.
  5. 2019 toimunud kohtumisele xxxx ta ei ilmunud, lisaks ei ole ta ka pöördunud xxxx Linnavalitsusse, et saada tuge ja teenuseid oma olukorra parandamiseks. 18.07.2019 toimunud telefonivestlusest xxxx Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti R K selgus, et S V ei ilmu ka tema vastuvõtule olgugi, et on temaga sellekohaseid kokkuleppeid korduvalt sõlminud ning sellest tulenevalt ei ole ka kohalikul omavalitsusel võimalik S V toetada ja teenustele suunata. Lähtudes eelpool toodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku S V mõistetud ja kandmata karistus, s.o 3 kuud ja 28 päeva vangistust, täitmisele pöörata. Ettepanekut tehes on kriminaalhooldusametnik lähtunud asjaolust, et S V on teadlik tingimustest, mis tagavad tema viibimise vabaduses, kui ei tee enda poolt ühtegi jõupingutust olukorra parandamiseks ja oma 3
(5)käitumise muutmiseks. Kohtuistung 31.07.2019 S V tunnistas kontrollnõuete jätkuvat rikkumist, kuid ühtegi mõjuvat põhjendust ta kohtule ei esitanud. Kaitsja taotles karistust täitmisele mitte pöörata. Kriminaalhooldaja jäi oma taotluse juurde karistuse täitmisele pööramiseks, leides, et isiku suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Selgitas täiendavalt, et peale käesoleva erakorralise ettekande esitamist käis S V ühel korral registreerimas, kirjutades rikkumiste kohta seletuse, milles ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjendust. Kohtumääruse põhjendused

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja vajalik, kuna S V ei ole kõnesoleva kohtuasja menetluses pälvinud kohtu edasist usaldust kanda talle mõistetud karistust jätkuvalt vabaduses. S V on jätkuvalt rikkunud registreerimise kohustust, ei ole ilmunud lastekaitsespetsialisti vastuvõtule järgimaks lastekaitse juhtumikorralduse tegevuskava, ei ole jätkanud xxxx poolt pakutava sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Samuti ei ole süüdimõistetu jätkanud hariduse omandamist. S V on kriminaalhooldajale, ametnikele ja kohtule jaganud hulgaliselt katteta lubadusi ega ole teinud omalt poolt ühtegi jõupingutust, et neid lubadusi täita. Kohtu hinnangul on S V, jätkates oma senist elustiili ja –viisi, rikkunud käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult ning suhtunud kriminaalhooldusesse hoolimatult. Põhjendused oma kohustuste mittenõuetekohase täitmise kohta on subjektiivset laadi, ennast õigustavad ning ei ole asjakohased. Kohus on seisukohal, et S V on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle pandud kohustusi järgida ning tal puudub tahtmine oma eluviisi muutmiseks. Kujunenud olukorras ei ole kohtu hinnangul enam põhjendatud anda S V võimalust jätkata katseaja läbimist vabaduses. Kuigi jätkuvalt tuleb esmatähtsaks pidada S V ravi vajaduse hindamist ning vajaliku ravi määramist, siis on kohus seisukohal, et ravi vajaduse hindamist ning vajaliku ravi määramist saab teha ka vangistusliku karistuse kandmise ajal. Tegemist on teistkordse erakorralise ettekandega samadel alustel. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud meetmed S V suhtes on käesoleval ajal ammendatud. Lähtudes eeltoodust pöörab kohus täitmisele S V mõistetud karistuse selle kandmata osas, s.o. 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 4

(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.