lg 1 ja § 4231 järgi ja
lg 1 alusel karistati vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel arvati Meelis Käämbre eelvangistuses viibitud aeg 19.04.-20.04.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti Meelis Käämbrele kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrati, et Meelis Käämbrele mõistetud karistust, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Meelis Käämbre ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel kohustati M.Käämbret registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 20.05.2021 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 5.06.2021. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitas 17.02.2022 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande (tl 58-59), milles taotletakse Tartu Maakohtu 20.05.2021 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata täitmisele pööramist. Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et M. Käämbre 21.01.2022 rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, 26.01.2022 ei olnud alkoholi tarvitamise kontrolliks kättesaadav, on korduvalt (31.01.2022 ja 03.02.2022) rikkunud registreerimiskohustust, on vahetanud töökohta ilma ametniku eelneva loata ning pole osalenud sotsiaalprogrammis. Erakorralise ettekande kohaselt on M.Käämbre käitumiskontrolli nõudeid rikkunud varemgi, mille eest on kriminaalhooldusametnik M.Käämbret kahel korral hoiatanud. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil vangistuse täitmisele pööramise taotluse juurde. Ka palus ta täiendavate rikkumistena arvestada süüdimõistetu registreerimisele mitteilmumist 4.03.2022 ja elukoha vahetamist ilma ametniku eelneva loata. Süüdimõistetu palub vangistust mitte täitmisele pöörata.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab Meelis Käämbrele ette 21.01.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise 21.01.2022 protokolli (tl 62) kohaselt oli Meelis Käämbre tarvitanud alkoholi (indikaatorvahendi tulemus oli positiivne - 0,818 mg/l; M.Kääbrel on olnud alkoholi lõhn, punetavad silmad). Protokolli koostamisel on Meelis Käämbre kinnitanud, et 21.01.2022 jõi 1,5 l „Gini“ ja alkoholi on tarvitanud 2 päeva. Kohtuistungil Meelis Käämbre kinnitas alkoholi tarvitamist 21.01.2022. 2
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik heidab Meelis Käämbrele ette 26.01.2022 kontrollile mitte allumist. Ettekande kohaselt soovisid 26.01.2022 nooremametnikud R. L. ja T. J. teostada Meelis Käämbre suhtes kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli isiku elukohas. Isik kodus ei viibinud. Telefonile vastates väitis, et levi kaob ära ning katkestas kõne. Hiljem ametnike kõnedele enam ei vastanud. Süüdimõistetu 8.02.2022 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse ( tl 66) kohaselt ei olnud ta 26.01.2022 kättesaadav, kuna arvas, et tegemist oli tuttava tehtud „tüngakõnedega“. M.Käämbre kohtuistungil antud ütluste kohaselt on võimalik, et 26.01.2022 kriminaalhooldusametnik võttis ühendust ja M.Käämbre katkestas kõne, kuna levi ei olnud. Ei olnud ametnikele hiljem kättesaadav. Põhjuseks võis olla, et oli alkoholi tarbinud. „Tüngakõnesid“ on ka olnud, kuid M.Käämbre ei mäleta, kas 26.01.2022 pidas ta kriminaalhooldusametniku kõnet „tüngakõneks“. Kuna Meelis Käämbrele määrati Tartu Maakohtu 20.05.2021 otsusega
HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Süüdimõistetu kirjalik seletus ja kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et Meelis Käämbre ei olnud kriminaalhooldusametnikule 26.01.2022 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Meelis Käämbre oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on 18.06.2021 allkirjastanud kohustust selgitava lisa (tl 69), milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Kohustuse lisaleht selgitab muuhulgas alkoholi mittetarvitamise kohustusega klientidele, et kohustuse kontrollide läbiviimiseks on oluline kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusalust on selles dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule tagasi helistamata jätmist ja oma viibimiskoha avaldamata jätmist saab käsitleda kontrollile mitteallumisena ehk kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 rikkumisena. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus Meelis 3
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kohtu arvates on Meelis Käämbre rikkumise toime pannud tahtlikult. Kohus ei loe arvestatavaks süüdimõistetu ametnikule esitatud põhjendust - arvas, et tegemist oli „tüngakõnega“. Üldiselt teadaolevalt kriminaalhooldusametnikud süüdimõistetule helistades ennast tutvustavad. Asjaolude valguses, et süüdimõistetule on määratud alkoholi tarvitamise keeld ja talle on tutvustatud ka selle keelu kontrollimise korda, puudus M.Käämbrel igasugune alus arvata, et tegemist on „tüngakõnega“. M.Käämbre on veel esile toonud, et ametniku helistamise hetkel oli levi oli halb. Et aeg-ajalt esinevad sidehäired, on samuti üldiselt teadaolev asjaolu. Ent süüdimõistetu ei ole esile toonud, et sidehäired oleks tal takistanud hiljem ametnikuga ühendust võtta. Kriminaalhooldusametnik heidab Meelis Käämbrele ette registreerimise kohustuse rikkumist 31.01.2022, 03.02.2022 ja 4.03.
Kriminaalhooldusametnik heidab Meelis Käämbrele ette sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ mitteosalemist. Ettekande kohaselt Meelis Käämbre oli planeeritud osalema sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Info esimese programmitunni toimumise kohta 31.01.2022 edastati süüdimõistetule 21.01.2022 toimunud kodukülastuse käigus. Meelis Käämbre 31.01.2022 programmi ei ilmunud. Nagu kohus eespool tuvastas, jättis süüdimõistetu 31.01.2022 registreerimisele tahtlikult ja mõjuva põhjuseta ilmumata. Seega jäi tal ühtlasi ka osalemata samaks kuupäevaks planeeritud sotsiaalprogrammi esimeses tunnis. 4
Kriminaalhooldusametnik heidab Meelis Käämbrele ette töökoha vahetamist ametniku eelneva loata. Töötamise registri väljatrükist (tl 64-65) nähtub, et M.Käämbre töötas alates 10.11.2021 kuni 11.01.2022 xxxxxxxxxxxx xx-s xxxxxxxxxxxxxxxx. TÖR väljatrükist nähtuvalt lõpetati töösuhe töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 3 alusel. Süüdimõistetu 8.02.2022 antud kirjaliku seletuse kohaselt ( tl 66) tööandja lõpetas töösuhte. Meelis Käämbre kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli töösuhte lõppemise tegelik põhjus hooaja lõppemine, kuigi tööandja vormistas selle vallandamisena. Pealegi jäi ta vahetult enne töölepingu lõpetamist haigeks. Kriminaalhooldusametnikku töölepingu lõpetamisest ei teavitanud, kuna ei teadnud, et seda peab tegema. Hinnates kogumis töötamise registris ja süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule antud seletust ja kohtuistungil antud ütlusi leiab kohus, et M.Käämbre tööleping lõppes 11.01.2022, millest süüdimõistetu ametnikku ei teavitanud. Kuid kohus ei loe M.Käämbre töösuhte lõppemisega seotut käitumiskontrolli nõuete rikkumiseks. TÖR-i on kantud M.Käämbre töölepingu lõpetamise alusena TLS § 88 lg 3. Viimases on sätestatud, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega töölepingu lõpetamine käesoleval juhul ei toimunud töötaja algatusel, vaid tööandja initsiatiivil. Isegi kui töölepingu lõpetamise põhjused tulenesid töötaja käitumisest ( näiteks töökohustuste rikkumine) ei saa kohtu arvates olla tegemist §-s 75 lg 1 p 5 sätestatud kohustuse rikkumisega, mille kohaselt peab süüdimõistetu saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa töökoha vahetamiseks. Viimane eeldab siiski töölepingu lõpetamist töötaja algatusel. Kuigi süüdimõistetule võib ette heita, et ta töölepingu lõpetamisest kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud, ei ole kohtu arvates tegemist §-s 75 lg 1 p 5 sätestatud kohustuse rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik heidab Meelis Käämbrele ette elukoha vahetamist ametniku eelneva loata. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et süüdimõistetu on katseaja kestel vahetanud ka elukohta. Tartu Maakohtu 20.05.2021 otsuse kohaselt pidi M.Käämbre elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt asus ta alates käesoleva aasta novembri algusest elama 5
§-s 75 lg 1 p-dest 5 tulenevat kohustust saada elukoha vahetamiseks kriminaalhooldusametniku eelnev luba. Ettekandes on viidatud ka varasematele kontrollile mitteallumisega seonduvatele rikkumistele 31.08.2021 ja 6.09.2021, samuti registreerimiskohustuse rikkumistele 23.07.2021 ja 6.09.2021. Kuna nende rikkumiste osas on ametnik süüdimõistetut hoiatanud ( tl-d 67, 71), ei saa kohus enam teist korda samade rikkumiste eest kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad Meelis Käämbre katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et Meelis Käämbre on ka varasemalt jätnud korduvalt allumata kohustuse kontrollile ning jätnud ilmumata registreerimisele. Seega ei ole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste näol tegemist esmakordsete juhuslikku laadi rikkumistega. Meelis Käämbret iseloomustab positiivselt, et ta on osalenud programmis „Kainem ja Tervem Eesti“, mida kinnitab AS Lõuna-Eesti Haigla 22.12.2021 tõend
M.Käämbre istungil esile toodud asjaolu ( soov olla koos ja toetada oma viimaseid kuid rasedat elukaaslast) on inimlikult mõistetav, kuid ei välista vangistuse täitmisele pööramist. Süüdimõistetu ei mõelnud tagajärgedele, kui asus Tartu Maakohtu 20.05.2021 otsuse täitmisest ja käesolevast kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Mistahes ajahetkel saanuks süüdimõistetu endast kriminaalhooldusametnikule või kohtule märku anda, mis oleks süüdimõistetut kahtlemata positiivselt iseloomustanud ning andnud ühtlasi alust kaaluda 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.