← Eesti

3-22-2390/6

Obsah (4)§ 10§ 4§ 6§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2390 Haldusasi X riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja: X

) § 15 lg-le 2 otsustab halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise HKMS sätestatud korras. Seega juhindub kohus halduskohtule esitatud kaebuse menetlust reguleerivatest sätetest. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

  1. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab taotlust selliselt, et taotleja soovib riigi õigusabi väärteomenetluses aresti vaidlustamiseks, haldusmenetluses suhtluses vanglaga ehk vangistusseaduses (VangS) ette nähtud kohustuslikus kohtueelses menetluses ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses.
  2. Esiteks soovib taotleja õigusteadmistega esindaja abil vaidlustada talle väärteo eest määratud aresti. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 22 lg 1 kohaselt antakse riigi õigusabi väärteomenetluses riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

§ 10

lg 1 alusel tuleb vastav taotlus esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et taotleja suhtes on arest määratud asenduskaristusena väärteoasjas nr 4-22-

  1. Riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädevaks kohtuks on väärteoasjas aresti vaidlustamise eesmärgil Harju Maakohus. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus taotluse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole Tallinna Halduskohus pädev lahendama riigi õigusabi taotlust väärteomenetluse vaidlustamise osas ning kohus tagastab riigi õigusabi taotluse vastavas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
  2. Teiseks soovib taotleja riigi õigusabi tema esindamiseks VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikus kohtueelses menetluses ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses (

§ 4

lg 3 p-d 5 ja 6).

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta ning üheks selliseks aluseks on see, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (

§ 7lg 1 p 1).

Sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 8. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine kohtueelses menetluses ning sellele järgnevas halduskohtumenetluses kohustamisnõude ja edaspidise hüvitamisnõude esitamiseks ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb vastavates osades

§ 7lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata.

9. Seoses taotleja sooviga kohustada vanglat määrama ja andma talle tema diagnoosi kohast ravi, selgitab kohus esmalt, et kinnipeetavate ravi puudutavate otsuste vaidlustamisel tuleb läbida kohtueelne menetlus (nt Tartu Halduskohtu 14.12.2021 määrus asjas nr 3-21-2836). Lisaks puudub isikul üldreeglina subjektiivne õigus nõuda konkreetse ravi määramist, mis 2

(3)tähendab, et ei vangla ega kohus saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks taotlejale kohaldada (nt Riigikohtu 26.09.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-1366, p 10; Riigikohtu 13.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-123028, p 21.3.). Arvestada tuleb võimalike teiste patisentide ja ravijärjekordadega, mistõttu kohtul ei ole võimalik tulevase kaebuse esitamise korral sekkuda vangla tervishoiuteenuse korraldusse, et saavutada taotleja soovitud ravi.
  1. Seoses plaanitava kahjunõudega selgitab kohus, et VangS § 1 lg-st 8 tulenevalt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda samuti üksnes tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb taotlejal ka hüvitamisnõude puhul enne kaebusega kohtu poole pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
  2. Taotleja ongi riigi õigusabi soovinud mõlema eeltoodud nõude osas nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses esindaja määramiseks.
  3. Nii vanglale taotluse esitamisel kui ka kohtule kaebuse esitamisel tuleb kirjeldada asjas olulisi asjaolusid: a. Näiteks hüvitamisnõude puhul tuleb kirjeldada, millise tegevuse tagajärjel kahju tekkis, millal kahju tekitati ning milles see seisneb, tuua välja hüvitise suurus jne. b. Kohustamisnõude alusena tuleb aga kirjeldada, milles seisneb taotleja arvates vangla õigusvastane tegevus või tegevusetus ja miks või kuidas see taotleja õigusi rikub. Neid asjaolusid teab taotleja ise kõige paremini. Sellist teavet on taotleja võimeline vanglale taotlust esitades ja kohtusse kaebust esitades ise välja tooma. Nagunii on tegemist teabega, mida taotleja peaks andma ka oma võimalikule esindajale.
  4. Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtivad selgitamiskohustus ja uurimispõhimõte. See tähendab, et haldusorganil ja halduskohtul on kohustus välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud. Nõude esitamisel vanglale või kaebuse esitamisel kohtule ei ole õiguslike põhjenduste esitamine isikult nõutav. Asjakohased õigusnormid ja kohtupraktika selgitavad välja vangla ja kohus ise, kogudes vajaduse korral ka ise tõendeid. Kui vanglale esitatavas taotluses või kohtule esitatavas kaebuses peaksid esinema puudused, siis selgitab vangla või kohus isikule, millised puudused esinevad ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Seega ei ole haldus- ja halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Taotlejal on olemas kohtusse, sealhulgas halduskohtusse pöördumise kogemus, ta on pöördunud halduskohtu poole korduvalt ning tema kaebusi on menetlusse võetud. Seega on taotleja kohtu hinnangul võimeline oma õigusi ise kaitsma nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses.
  5. Eelnevast tulenevalt puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
  6. Kuna kohus tagastab taotluse väärteomenetlust puudutavas osas ja jätab selle ülejäänud osas rahuldamata, puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.