← Eesti

2-21-7725/45

Obsah (9)§ 367§ 657§ 654§ 442§ 652§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7725

§ 367

alusel nõuda talt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3.

  1. Kohtueelsete õigusabikulude osas viitas maakohus Riigikohtu seisukohale (RKTKo nr 32-1-138-10), mille kohaselt võivad kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda. Selline kahju on hõlmatud VÕS § 127 lg-tega 2 ja
  2. Maakohus leidis, et hageja esindaja poolt 21.04.2021 kostjale edastatud nõudekiri on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Maakohtu hinnangul oli kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik ning kostjalt tuleb kahjuhüvitis summas 432 eurot välja mõista. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi lahendamiseks tagasi maakohtusse. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja. 4.
  4. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud faktilised asjaolud ning teinud seetõttu ebaõige otsuse. Tegelikkuses soovis C osta Lätist küüslauku. C enda kontod olid kohtutäiturite poolt arestitud, mistõttu korraldas ta ülekande tegemise hageja arveldusarvelt kostjale. Samal päeval kandis kostja 4500 eurot üle Z kontole. Z arveldusarvet kasutas tegelikkuses C. Seda tõendab kostja vande all antud ütlus. Maakohus leidis siiski, et kuigi hageja raha liikus kostja konto kaudu juba samal päeval hageja pojale, siis ei ole võimalik raha tegelikuks saajaks C lugeda. Z kontole ei kandnud hageja raha selle tõttu, et C soovis raha kandmist just kostja kontole. Tõenäoliselt lasigi C hagejal kanda raha kostja kontole seetõttu, et hiljem oleks hagejal võimalik kostja vastu nõue esitada. 4.
  5. Ebaõige on maakohtu järeldus, et küüslaugu ostmise tehing 8000 euro eest toimus septembri teises pooles. Tunnistaja W ütluste kohaselt käidi peale 01.09.2017 toimunud jutuajamist Lätis. 21.02.2022 toimunud kohtuistungi protokolli lugedes ilmneb, et „see jutuajamine“, millele tunnistaja viitab, toimus 01.09.
  6. Tunnistaja lisas, et „võis olla kuu keskel“, kuid ei olnud selles osas kindel. Kuna see jutuajamine ja Lätis käimine olid tunnistaja jaoks seotud, siis on ilmne, et need toimusid ajaliselt lähestikku. Vale on C väide, nagu oleks ta küüslauku ostnud kostja korraldusel. Küüslauku küll ladustati pinnal, kus tegutses kostjale kuulunud äriühing, kuid küüslaugu müügiga tegeles C. Kostjal 4

(7)puudus huvi hagejalt 8000 eurot laenu võtta. Kostjale ülekantud raha liikus koheselt C-le ning selle raha eest ostetud kaubaga tegutses samuti C. Maakohus tugines otsust tehes eelkõige tunnistajate Ü. ja C ütlustele. Nende ütlused ei ole usaldusväärsed, sest nad on hageja lähikondsed. Muuhulgas on ebaõige W väide, nagu oleks laenu antud üheks aastaks. Tunnistaja ei suutnud ühegi muu detaili kohta ütlusi anda, kuid „teadis“ seda asjaolu täpselt. Tunnistaja ütlused olid hagejaga varasemalt kokku lepitud. 4.
  1. Hageja kandis kostjale raha üle 01.09.2017, kuid esitas hagi alles 13.05.
  2. Kui hageja oleks esitanud oma hagi varem, siis oleks kostja saanud esitada omakorda alusetust rikastumisest tuleneva nõude Z või C vastu. Hageja aga ootas, kuni ülekandest möödus kolm aastat, et kostjal ei oleks võimalik enam alusetu rikastumise hagi K. ja C vastu esitada. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluses esitatud taotlused on ringkonnakohus lahendanud 26.09.2022 määrusega. 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

Kolleegium ei tähelda maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse apellatsioonimenetluses tõendite ümberhindamiseks. Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohtu põhjendused on jälgitavad ja otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lõike 8 nõuetele.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Tunnistajate W ja C ütlused ja kostja vande all antud seletus olid vastuolus osas, mis puudutas küsimust, kellele laen anti - kas kostjale või C-le. Sellises olukorras pidi maakohus leidma esitatud asjaolude ja tõendite põhjal, millised tõendid on usaldusväärsemad. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks kohtu arvates on W ja C ütlused, hinnates neid kogumis teiste tõenditega, usutavamad kui kostja vande all antud seletused. 8.
  2. Kostja on maakohtus tuginenud asjaolule (tl 61), ja jäi selle juurde ka ringkonnakohtu istungil, et tegemist oli käsunduslepinguga. Hageja tahe oli, et raha saaks C. Ringkonnakohus mõistab kostja väiteid viisil, et pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi kostja tema kontole kantud raha üle kandma C-le. Maakohus on poolte vahelise laenulepingu tuvastamisel arvestanud mh asjaoluga, et C pangakonto oli arestitud; C kasutas [arveldamisel] Z pangakontot, ja hageja oli varemgi C tarbeks sinna raha kandnud. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et hageja oleks võinud C-le raha laenamisel kanda selle tervikuna Z pangakontole või sularahas C-le anda. Seetõttu on ebausutav, et hageja soovis anda laenu C-le ja sõlmis käsunduslepingu kostjaga. 5

(7)8.
  1. Asja lahendamisel ei oma määravat tähendust, kas kostja andis C-le korralduse küüslauku osta ja millal täpselt küüslaugu ostmise tehing toimus (kas see toimus septembri alguses või teises pooles). Maakohus hindas väidet küüslaugu ostmise kohta septembri teises pooles seoses kostja väidete usutavusega väikeste arvelduskonto limiitide kohta (maakohtu otsuse p 18). Kostja andis vande all seletusi selle kohta, miks ta kandis 4500 eurot Z kontole ja 3500 eurot võttis sularahas välja (tl 65). Eelnevalt oli kostja selgitanud, et Z arvelduskontot haldas C. Kostja andis järgmise seletuse: „Põhjus on pangalimiidid. Sularahas ei saanud nii palju välja võtta ja pangaülekandega ei saa nii palju teha. Sellises summas sai kantud, et saaks selle summa enne Lätti sõitu välja võtta.“ Maakohus leidis, et kui raha laenati 01.09.2017 ja Lätis käidi küüslauku ostmas septembri teises pooles, oleks selle aja jooksul jõudnud Z arvelduskonto limiite internetipangas hõlpsasti muuta ja kostja selgitused ei ole eluliselt usutavad. Kolleegium leiab, et kui ka küüslauku käidi ostmas vahetult peale raha laenamist, oleks arvelduskonto limiite saanud muuta ka samal päeval laenu andmisega.
  2. Hageja ei ole vaidlustanud, et laenatud raha kasutati vähemalt 4500 euro osas küüslaugu ostmiseks ja et küüslaugul käisid järel Lätis W ja C. Kostja selgitas kohtuistungil maakohtus, et asutas tollase elukaaslase C-ga kooselu ajal ettevõtte, mis tegeles küüslaugu müügiga ja sellega tegeleti elukaaslasega koos (tl 60 pöördel). Ka vande all antud ütlustes kinnitab kostja (tl 64 pöördel), et asutas C-ga ettevõtte, mis tegeles kaudselt küüslaugu müügiga, ja kostja pangakontole kantud 8000 eurot pidi minema küüslaugu ostmiseks. Kostja räägib „meie ettevõttest“, kes küüslaugu müügiga tegeles ja sellest, et aitas küüslauku ka ise realiseerida. Nimetatu ei ole kooskõlas kostja väitega, et tal puudus huvi laenu võtta. Koos tegutsemisele viitab iseenesest ka apellatsioonkaebuse väide, et kaupa ladustati kostja osalusega äriühingu kauplusepinnal ja kaubaga tegeles C.
  3. Kostja ei väitnud maakohtu menetluses, et laenu võttis küüslauguga tegelev ettevõte. Apellatsioonkaebuse p-s 25 esmakordselt alternatiivsena esitatud väite, nagu kostja võinuks võtta laenu äriühingu juhatuse liikmena oma äritegevuse edendamiseks, jätab ringkonnakohus tähelepanuta (

§ 652lg 4).

Kostja märgib ka ise, et nimetatud väide ei ole tõendatud.

  1. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks laenulepingu sõlminud C-ga. Isegi juhul, kui laen võeti küüslaugu ostmiseks C-ga ühiselt ja laen kanti kostja kontole, vastutab kostja solidaarselt C-ga laenu tagasi maksmise eest ja hagejal on võimalik valida, kumma vastu ta nõude esitab.
  2. Kostja oletab, et tõenäoliselt lasi C hagejal raha kanda kostja kontole selleks, et hiljem saaks hageja kostja vastu nõude esitada. Selline väide on hüpoteetiline ega ole leidnud menetluses tõendamist. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. 6

(7)14.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.